Читать книгу Olemise talumatu kergus - Милан Кундера - Страница 12

7

Оглавление

Keset ööd hakkas Tereza unes oigama. Tomáš äratas ta, ent kui neiu nägi tema nägu, ütles ta vihaselt: „Mine ära! Mine ära!„ Siis rääkis Tereza talle, mida ta oli unes näinud. Nad olid olnud kusagil, nemad kahekesi ja Sabina. Nad olid sattunud suurde tuppa. Selle keskel oli olnud voodi nagu poodium teatris. Tomáš oli käskinud Terezal nurka seisma jääda ja oli siis tema silme all armatsenud Sabinaga. See pilt oli valmistanud Terezale piina, mida ta ei suutnud välja kannatada. Ta oli tahtnud katkestada hingevalu kehalise valuga ja oli torganud endale nõelu küünte alla. „See tegi nii kohutavat valu,„ ütles Tereza ja hoidis käsi rusikas, nagu oleksid need tõesti vigastatud.

Tomáš embas teda ja aeglaselt (veel kaua värisedes) jäi ta mehe kaisus magama.

Kui Tomáš järgmisel päeval mõtles sellele unenäole, tuli talle midagi meelde. Ta avas kirjutuslaua laeka ja võttis sealt välja kimbu kirju, mis Sabina oli talle saatnud. Peagi leidis ta järgmise koha: „Ma tahaksin sinuga armatseda oma ateljees, nagu oleks see näitelava. Ümberringi oleksid inimesed ja need ei tohiks sammu võrragi lähemale tulla. Kuid nad ei saaks meilt silmi lahti kiskuda ...„

Kõige hullem oli, et kiri oli dateeritud. See pärines ajast, mil Tereza juba ammugi elas Tomáše pool.

„Sa oled tustinud minu kirjades!„ käratas ta neiule.

Tereza ei salanud seda ja ütles: „Eks kihuta mind minema!„

Kuid Tomáš ei kihutanud teda minema. Mees nägi teda vaimusilmas, kuidas ta seisab Sabina ateljees, selg vastu seina surutud, ja torkab endale nõelu küünte alla. Tomáš võttis pihku tema sõrmed, silitas neid, tõstis need oma huulte juurde ja suudles neid, nagu leiduks neil veel verejälgi.

Kuid sellest ajast peale oleks nagu kõik hakanud Tomáše vastu konspireerima. Peaaegu iga päev sai Tereza mingeid uusi andmeid tema salajase armuelu kohta.

Esmalt Tomáš eitas kõike. Kui aga tõendid olid liiga ilmsed, siis ta tõestas, et tema polügaamne elu pole üldsegi vastuolus tema armastusega Tereza vastu. Tomáš polnud järjekindel: ajuti ta eitas oma truudusetust ja ajuti jällegi õigustas seda.

Kord helistas Tomáš ühele naisele, et tollega kokku leppida kohtumise suhtes. Kui ta oli kõne lõpetanud, kuulis ta kõrvaltoast kummalist häälitsust, nagu plagiseksid kellelgi valjusti hambad.

Mingi juhuse tahtel oli Tereza tema poole tulnud ja tema ei teadnud seda. Neiu hoidis käes pudelikest rahustava ravimiga, valas seda endale suhu ja tema käsi värises nii tugevasti, et pudelisuu plagises vastu hambaid.

Tomáš tormas tema juurde, nagu oleks ta tahtnud neidu uppumissurmast päästa. Palderjanipudel kukkus maha ja rikkus vaiba. Tereza kaitses ennast, tahtis end mehe käest lahti kiskuda ja Tomáš embas teda veerand tundi nagu hullusärk, enne kui neiu rahunes.

Tomáš teadis, et on sattunud olukorda, mida ei saa õigustada, kuna see põhineb täielikul ebavõrdsusel.

Veel enne seda, kui Tereza oli paljastanud Tomáše kirjavahetuse Sabinaga, oli mees olnud koos tema ja mõne sõbraga baaris. Nad olid tähistanud Tereza uut töökohta. Neiu oli lahkunud laborist ja hakanud nädalalehe fotograafiks. Kuna Tomáš ei armastanud tantsida, viis Tereza parketile Tomáše noor kolleeg. Suurepäraselt sobisid nad seal tantsupõrandal ja Tereza tundus Tomášele kaunim kui muidu. Ta jälgis imestusega, millise täpsuse ning kuulekusega allub Tereza sekundi murdosa vältel oma partneri tahtele. See tants näis rääkivat sellest, et neiu ohvrimeelsus, mingi entusiastlik soov teha seda, mida ta loeb Tomáše silmadest, polnud tingimata sugugi seotud Tomáše isikuga, vaid Tereza oli ette valmistunud vastama kelle tahes mehe kutsele, keda ta kohtaks Tomáše asemel. Polnud mitte midagi kergemat kui kujutleda, et Tereza ja Tomáše noor kolleeg on armastajad. Selle kujutelma kergus haavas Tomášt! Ta adus, et Tereza keha võib ilma igasuguse vaevata kujutleda armuühenduses ükskõik millise mehekehaga, ja Tomáše tuju läks halvaks. Alles hilisööl, kui nad olid koju naasnud, tunnistas ta Terezale, et oli tundnud armukadedust.

See absurdne armukadedus, mis käis ainult teoreetiliste võimaluste kohta, oli tõendiks, et Tomáš pidas Tereza truudust tingimatuks eelduseks. Kuidas võis ta siis Terezale pahaks panna, et too tundis armukadedust tema täiesti reaalsete armukeste suhtes?

Olemise talumatu kergus

Подняться наверх