Читать книгу Sipelgas klaaspurgis. Tšetšeenia päevikud 1994–2004 - Полина Жеребцова - Страница 63

Sõjaväelased tulistavad koeri. Koerad söövad surnuid.

Tänavatel lamavad surnud inimesed ja surnud koerad. Ma püüan mitte vaadata, kui mööda lähen. Ma panen silmad kinni. Sest ma hakkan karjuma, kui neid näen, ega saa enam pidama. Aga ema pahandab. Ütleb, et ma olen argpüks.

Rahvaväelased sõdivad Vene sõjaväelastega. Rahvaväelased on inimesed, kes kaitsevad oma kodumaad. Nii ütles vanaema Zoja.

Vanaema Zoja lapselaps on viieaastane. Tema nimi on Slavik.

Nägime emaga onu Sultanit. Ta käis mööda tühje kauplusi, otsis vist toitu ja puid. Ei leidnud midagi.

Lahingud ei lõpe. Räägitakse, et külades on tapetud palju inimesi.

P