"Jürgen Kloppi peetakse üheks kõige karismaatilisemaks ja edukamaks jalgpallitreeneriks läbi aegade. Tema kirglik käitumine väljakuservas kütkestab nii fänne kui ka meediat. Ta on vahetu, ligipääsetav ja lõbus, ent samas armutu ja äärmiselt sihikindel – tema eesmärk on teha mängijatest võitjad ja nii sportlase kui ka juhina iseloomustab teda suhtumine „kõik või mitte midagi“. Inglismaa ühel nõudlikumal, Liverpool FC peatreeneri ametikohal on Klopp kunagi suure klubi taas peadpööritavatesse kõrgustesse tõstnud. Inglis- ja Saksamaa jalgpalli tunnustatud eksperdi Raphael Honigsteini raamat kõneleb Kloppi tõusust ja meeletust edust, toetudes vestlustele nii jalgpalligeeniuse enda kui ka tema pere, sõprade, kolleegide ja mängijatega."
Оглавление
Raphael Honigstein. Klopp. Täie auruga
Raphael Honigstein. Klopp. Täie auruga
1. ÜLLATUS. Glatten, 1967
2. ROOSIESMASPÄEV1: NULLPUNKT. Mainz, 2001
3. REVOLUTSIOON 09. Dortmund, 2008
4. TEEKOND ANFIELDILE. 2012–2015
5. ISA MÄNGU NIMEL
6. WOLFGANG FRANK: MAESTRO
7. „SCHÖNEN GUTEN TAG. HIER IST JÜRGEN KLOPP.” Dortmund, 2008–2010
8. KEERA HELI PÕHJA. Liverpool, 2015–2016
9. ALGUSED JA LÕPUD. Ergenzingen, Frankfurt, Mainz, 1983–2001
10. TULI REINI JÕEL. Mainz, 2001–2006
11. ÜKS, KAKS JA PEAAEGU KOLM. Dortmund, 2010–2013
12. KAOS JA TEOORIA. Liverpool, 2016–2017
13. VÕIDUD VÄIKSEL EKRAANIL
14. 60 000 PISARAT. Mainz, 2007–2008
15. TUHMUVAS VALGUSES. Dortmund, 2013–2015
16. TÄISKÄIGUL
17. IGAVESED TŠEMPIONID
TÄNUSÕNAD
ILLUSTRATSIOONIDE NIMEKIRI
1
2
3
4
5
6
7
8
9
10
11
12
13
Отрывок из книги
Schwarzwald ehk Mustmets ei ole must. Tegelikult pole see isegi mets. Enam mitte. 1800 aastat tagasi tungisid metsikusse germaani hõimu kuulunud alemannid esimesena läbi selle roomlasi nõnda kohutanud tohutu sünge laane, et rajada sinna karjamaad ja külad. Keldi misjonärid Šotimaalt ja Iirimaalt, relvastatud lahingukirveste ja usuga, tungisid aina sügavamale läbi metsa, kuni loodus sai alistatud ja seadused jalule seatud. Tänapäeval annavad metsa tumedad varjud aga peamiselt ainest laste hirmuunenägudele, käokelladele ja võrratule turismi kaubamärgile.
Üle terve riigi ja kaugemaltki tullakse siia Saksamaa edelanurga madalasse mäestikusse, et kopse ja südant kosutada ning linnakärast taastuda. Pärast sõda sai Schwarzwaldist lemmikpaik filmitööstusele, mis otsis rikkumatut kohta, idüllilist keskkonda nii tõelistele kui ka kujuteldavatele sanatooriumidele, üht sellist paika, kus fantaasia ja tõelisus võiksid nõiduslikul moel kokku sulada.
.....
Mainzi džentelmenlik president Harald Strutz oli tol õhtul hõivatud karnevalikohustuste täitmisega, esinedes Ranzengarde juhtiva liikmena. Need 19. sajandi sõdureid kehastavad valvurid pilkasid Preisi militarismi. „Heidel helistas ja teatas, et me peame kiiresti peatreeneri lahti laskma,” meenutab Strutz oma ilusast kabinetist klubi administratsioonihoone kontoris eeslinna ühes ärimajas, mille fuajees on FSV meenetega klaaskapp, kust leiab muu hulgas spetsiaalse Monopoli-mängu Kloppi ja Heideli näoga karbi kaanel. „Krautzun käitus väga korrektselt. Ta soovis ametis jätkata, aga me andsime talle teada, et leping on läbi. Ma võtsin Ranzengarde vormi seljast ja sõitsin Bad Kreuznachi. Roosiesmaspäev on Mainzis küll pidupäev, aga see ei tähenda, et kõik oleks juua täis. Vähemalt mina küll ei olnud, muidu poleks ma ju kohale sõitnud. Küsisime Kloppolt, kas ta arvab, et on selleks valmis. Tema ei kõhelnud sekunditki – jah, absoluutselt, jah, muidugi.”
Strutz vaikib hetkeks. See tema presidendiajastu kõige tähtsam otsus tundub siiamaani uskumatu. Strutz kuulub kohalike liberaaldemokraatide parteisse ja töötab juristina. Tema konverentsiruumi laual lebab Saksamaa tsiviilkoodeks Bürgerliches Gesetzbuch. Strutzi kohta võib öelda, et tegemist on tõsisevõitu mehega, mitte sellise klubibossiga, kes direktori Schnapsidee’ga (uitmõttega) kaasa läheks. „See on väga eriline lugu,” lisab ta siis. „Nii see algas. Milleks seda muuta? Kui te teaksite, mis olukord siin toona valitses … See oli erakordne saavutus, et suutsime terve meeskonna koos hoida. Erakordne algus sellisele treenerikarjäärile. See erakordsus pöörleb mul endiselt peas.”
