Читать книгу Häkkerijaht - Taavi Kangur - Страница 7

Esmapilgul täiesti tavalise väravana tunduv roheline plekksein osutus kämblajämeduseks metallseinaks, mis karmoškana kortsu tõmbudes väljapääsu paljastas. Päike kiiskas vastu ja Kalle astus silmi kissitades vabadusse. Värav sulgus ja vanglaauto vuras signaalitades mööda. Kalle astus kõnniteele ja jäi ümbritsevaid puumaju vahtima. Kurat, ma olen vaimuskõndija, kes on saavutanud unenägemise kunsti taseme, mõtles Kalle.

Ta ei osanud kuhugi astuma hakata ega midagi ette võtta. Tema ees laius tolmune tänav, pruunikad puumajad kahel pool, üksikud pargitud autod. Eemal paistis ristmik ja vilksatavad masinad edasi-tagasi sõitmas. Käimas oli tööpäev, inimesed tegid seda, mida inimesed tavaliselt teevad.

Mis ta siis teeb? Kuidas õnnestus Erkil ta vanglast välja lasta ja miks ta ennast näole ei anna? Kui kaua ta siin istub, enne kui astuma hakkab? Oleks ta tavakorras vabastatud vang, siis saaks vähemalt rehabilitatsioonikeskusesse minna ja endale koiku nõuda. Nüüd aga üksi ja rahatult. Muidugi sai raha kelleltki võtta, üsna lihtsalt, aga selleks polnud Kalle veel piisavalt näljane. Kus, kurat, on Erki?

Vangla väravast tuiskas mööda beež Ford ja enne kui Kalle midagi ette jõudis võtta, saatsid kulunud rehvid tema poole porise veelaviini. Kalle istus loigu läheduses tänava äärekivil. Vahepeal olid mitmed autod mööda sõitnud, kõik olid kiirust vähendanud, aga too sitapea Fordiga vajutas meelega gaasile. Kallel kihvatas – saaks tõpra kätte, õpetaks talle kombeid.

Sedasi siis maitsebki vabadus, poriselt ja hooletult. Vangla jalgvärav avanes, valvurinäss, keda Kalle enne näinud polnud hõikas: „Hakka astuma. Kurat, arvad, et see on mingi puhkenurk siin või?” Enne uksesulgumist oli veel kuulda: „Iga jumala kord kükitavad siin nagu loomaraiped kiirteel.”

Kalle tõusis ja valis tänava, kuhupoole Ford kadus. Veidi vantsinud, pööras ta Kodu tänavale. Ei tea, kas juhuse tahtel või hea vaistu tõttu, igatahes juhtus Kodu tänava kolmanda maja ette pargitud olema sama Ford, kes ennist ta poriga üle kallas. Kiiresti astus Kalle auto juurde ja virutas küünarnukiga küljeklaasi puruks, signalisatsioon hakkas undama. No nüüd pidi autojuht välja ilmuma oma vara kaitsma. Kalle sättis ennast mõne meetri kaugusele maja nurga varju. Tal oli suurepärane positsioon. Niipea kui raibe välja ilmub, saab tal kohe natist haarata. Keegi asetas talle ootamatult selja tagant käe õlale.

Kalle haaras vasaku käega vastase käelabast ja pööras ennast järsult ringi, võttes automaatselt sisse võitluspoosi.