Читать книгу Värske Rõhk nr 73 (4/2021) - 10 2021 - Страница 4

Lühidalt:

SANNA KARTAU (27)

Selle numbri luuletused on pärit sinu peagi ilmuvast debüütkogust „Vahetus“. Mis ajendas sind tervikteost looma ja avaldama?

Luuletuse ja kogu kui tervikteose vahel ei ole väga palju samme. Olin tekste esitanud, olin neid ajakirjades avaldanud, olin tekste toimetanud ja konstellatsioonidesse asetanud. Kogu tundus nagu loomulik järgmine samm. Kui 2019. aastal Eestis käies Liisi Ojamaa kogu „Myyrid ja wärawad“ leidsin, kõndisin läbi linna seda aina ja aina üle lugedes. Mõned kuud hiljem kuulutati välja Väikese Hipi Fondi käsikirjavõistlus, mis tundus märgiline. Asusin enda tekste läbi töötama ja kogu käsikiri valmiski mõned kuud hiljem. Saatsin selle ära. Paar kuud hiljem sain teada, et see oligi võistluse võitnud.

Oled mitu aastat Berliinis elanud. Mis on sealses loomingulises õhkkonnas teistmoodi kui Eestis?

Erinevusi on palju, aga minu jaoks on olulisimad kaks: Berliin on värvilisem ning rikkam. Miks just need kaks? Värvilisus tähendab, et mu sealses luulekogukonnas on inimesi väga erinevate taustadega, kes, leidmaks ühist keelt, on sunnitud eeldustest ja ootustest loobuma, kuna mitmekesises sotsiaalses keskkonnas need enamasti ei päde. See annab inimestele aga palju rohkem võimalusi katsetamiseks ja enese aktiivseks loomiseks. Raha on ehk veider asi, mida mainida, aga kõrgem miinimumpalk ja odavad hinnad tähendavad, et täiskohaga töötamine ei ole kunstikogukondades alati norm ning inimestel on palju enam aega, mida loomingule pühendada, ka katsetustele, mängudele, lollustele ja hullamisele. Eesti loomeinimene peab üsna kiiresti üles kasvama, Berliinis saab kauem laps olla.

Ehk jagad mõne lugemissoovituse, mis su loomingut mõjutanud on ja mille jälgi ka „Vahetuses“ näha võib?

Kogus endas mainin palju autoreid, kes mulle olulised on, aga siinkohal tõstaksin oma töölisklassi juurtele truuks jäädes esikohale „madalat“, ebapretensioonikat kunsti. Esimene meeldejääv luulekogemus oli Danielle Steeli naistekas „Nüüd ja igavesti“, kui olin 15. Mu „Videviku“-hullus sillutas tee hea inglise keeleni, mis aitas teistele tekstidele ligi pääseda. Laulan kodus täiel rinnal Smilersit ja Termikat.