Читать книгу Ärka - Acharya Shree Yogeesh - Страница 4

• Kas maailmarahu on võimalik?

• Milline on teie sõnum maailmale täna?

• Kas teie õpetus on religioon või filosoofia?

• Kas armastuse ja vägivallatuse vahel on mingi erinevus?

• Kuidas algab valgustumine?

• Kas tänapäeval on valgustunud meistreid?

• Kas valgustunud meistrid toetavad pühakirja?

• Kas me peaksime järgima lahkunud meistreid?

• Kuidas mõista kas guru on tõeline ja/või valgustunud?

• Kuidas eristada tõelisi meistreid valedest?

• Millised on teie kavatsused Youtube kasutamisel?

• Kui tõde pole võimalik öelda, siis miks valgustunud meistrid õpetavad?

• Kas peaksime tundma süüd vaimsete õpetajate vahetamisel?

• Miks näha vaeva meistrite leidmisega kui nad on nii haruldased?

• Miks te kannate valget?

• Miks pöörduvad inimesed tõeliste vaimsete õpetajate vastu?

• Kuidas te iseloomustate valgustunud meistrite õpilasi?

• Miks peaks inimene otsima elavat meistrit?

• Kust inimesed teavad, et te räägite tõtt? Miks just teid usaldada?

• Kuidas te reageerite kriitikale?

• Mis on alistumise tõeline tähendus?

Kolmanda maailma riikides ei austata meistreid nii nagu varem. Valgustunud meister tähendab inimest, kes on ärganud, kes mõistab kõike. Valgustunud meister on inimene, kes tunneb end täielikult ning kellel on võime teha ka teistest meistrid. Meie maailm on ilus, kuid kahjuks tähendab kolmanda maailma riikides meister üksnes õpetajat. Sellistes ühiskondades tuleb selgitada meistri mõistet paremini. Meister on see, kes taastab ühiskonna ja muudab seda. Kahjuks on tänapäeval Maal vaid käputäis meistreid. Maailmas oli kunagi tohutult meistreid, tuhandeid ühel ja samal ajal.

Inimesest saab meister, kui ta ego on täielikult lahustunud, kui ta on sellega täielikult lõpparve teinud. Meeled ega mõistus ei mõjuta teda, isegi kui need on olemas, ning need ei rõhu teda. Ainult hing juhib kõike. Kui inimene saab enda peremeheks, siis ärkab tema hing, mis juhib mõistust, meeli ja keha. Mõistus ja keha ei juhi hinge. Meister suudab mõjutada ka kellegi teise südant ning kui see juhtub, hakkab inimene tõeliselt vaimselt tärkama.

Meie planeet oleks hoopis teistsugune, kui ühiskonnas oleks kasvõi mõni meister rohkem. Oleks vähem vägivalda, viha, pettumust, kaklemist ja sõda. Kui maal oleks kasvõi mõni meister veel, siis leviks harmoonia inimeste seas. See lihtsalt juhtuks: täielik rahu ja vaikus ühiskonnas.

Meister tähendab lihtsalt valgustunut. Sanskriti keeles on tema nimetus Buddha. Vanasti oli palju Buddhasid, kuid tänapäeval usuvad inimesed, et oli vaid üks Buddha. Tõeline meister ei tee kellestki orja. Kujuta ette ülemust, kellel on tuhandeid töötajaid ning ta peabki neid töötajatena terve elu ega muuda ühtegi neist ülemuseks. Sel juhul on tema nagu peremees ja töötajad tema orjad, seda seetõttu, et ta pole tõeline ülemus. Kuid meister, kes teeb oma jüngritest ja õpilastest ka meistri, on tõeline meister. Kahjuks on Maal tõeliselt puudu meistritest.

Kas maailmarahu on võimalik?

See on tõeliselt rabav küsimus, sest me elame maailmas, mis on segaduses ning kus me püüame luua rahu. Maailmarahu pole iial võimalik. Võin öelda maailmarahu lihtsa valemi. Kui kaotada maailmast kõik religioonid, siis saab olla maailmarahu. Religioonide puudumine = maailmarahu. Parim viis maailmarahu saavutamiseks on religioonide kaotamine. Kui inimene on usklik, arvavad teised, et ta on väga hea inimene, kuid mina pakun, et kui inimene suudab muutuda heaks inimeseks ühiskonnas, siis on ta juba usklikust inimesest parem. Maailmarahu on võimalik ainult siis, kui sellest valemist lahutatakse religioonid. See on üks viis.

Teine võimalus maailmarahuks on see, kui kõik vaimsed otsijad tulevad kokku, oletame et kell 17.00 õhtul ning palvetavad ühel ja samal ajal maailma eest. Pole oluline, kus nad on, kuid kui tuleb kokku sadu tuhandeid vaimseid otsijaid, suudavad nad muuta maailma energiat. Nad suudavad tekitada maailma nii palju positiivset energiat, et isegi kurjus kaob. Religioonid kaovad ja ainult rahu valitseb. See on teine viis, kuidas luua maailmarahu.

Milline on teie sõnum maailmale täna?

Iga päev, mil ärkate, eirake negatiivseid mõtteid. Hommikul ärgates on teil kaks valikut: kas valida, et oled terve päeva õnnetu või valida hoopis, et oled terve päev õnnelik. Vali alati õnn, olenemata sellest, mida ärgates tunned. Igas olukorras, ükskõik kui palju ebaõnne ka sinu ümber poleks, oled sina valinud õnne. Minu sõnum maailmale ongi valida alati õnn, valida alati positiivsus, valida alati rahu sõja asemel, valida alati vaimne otsimine mitte religioon, valida alati, kuidas elada endaga rahulikult. Kui suudad elada rahus endaga, mida suurem osa ei suuda, lood sa rahu maailma, sest sina oled juba rahus. Teine inimene ei saa sind rünnata, sest sina oled rahus, Seega selle asemel, et üritada muuta teist inimest rahulikuks, peaksid sa ise olema rahus.

Ütlen alati inimestele, et ei ole vaja proovida muuta kedagi teist. Ära koputa kellegi uksele ja ütle: “See on see raamat, kas tahad seda lugeda?”. Ära helista kellegi uksekella, sest võid neid häirida. Nad võivad juba mediteerida. Nad võivad olla juba rahus. Mida enam püüad muuta ja pöörata neid oma usku, seda enam tekitad maailmas segadust. Mina soovitan alustada iseendast. Ela rahus ning see õnn toob sinu ellu palju naudingut ja rõõmu, toob seda nii palju, et maailmas pole enam iial kaklemist ega sõdasid. Armasta iga elusolendit siin maailmas. See on ainus viis maailmas elamiseks. See on ainus tee olla tõeline otsija ning aidata maailma luua rahu.

Kas teie õpetus on religioon või filosoofia?

Mina ei õpeta kumbagi. Arvestades tõsiasja, et kogu ajaloo jooksul on paljud sõjad saanud alguse religioonist, siis kuidas saan ma seda õpetada? Religioon paneb teid väikesesse kasti ning need, kes on selles kastis, usuvad, et nende usk on õige. Teisi religioone peavad nad halvemateks.

Filosoofia põhineb loogikal ja väidetel, seetõttu ei õpeta ma ka seda. Minu õpetuste puhul loogika ei toimi. Minu õpetus on leida, kus peitub tõeline mina ning kuidas seda avastada. Tõeline mina on peidus sinu sees ning minu õpetus on sisemistest ilmingutest. Hinge leidmine on teekond tagasi, mitte edasi. Sellel õpetusel pole teed ega teetähiseid. See on tundmatu. Kui tahad tõesti õppida, pead hüppama tundmatusse.

Kas armastuse ja vägivallatuse vahel on mingi erinevus?

Vägivallatus ajab inimesi segadusse. Nad peavad inimeste ja loomade tapmisest hoidumist vägivallatuseks. Armastuse puhul on see vähendatud armastuseni perekonna, sõprade ja materiaalsetele asjadele nagu raha ja omandid.

Vägivallatuse mõistest saadakse väga valesti aru. Kui inimesel pole negatiivseid mõtteid teiste kohta, siis see on vägivallatus. Vägivallatus on tunda samalaadset ühtsust kõigi elusolenditega nagu tunneb ema oma lapsega. Vägivallatuse mõistmine on peamine enese arendamiseks. Tunda ühtsust kõigi elusolenditega on tõeline õppimine. Arendades seda tunnet edasi ja edasi, saab sinust virhat või Laienenu, tuntud ka Jumalana. Kujuta end ette emana, tundmas ühtsust oma lapsega, ning hakka tundma sama tunnet iga pisikese bakteri vastu, laiendades seda putukate, loomade, taimede, inimeste, planeetide, päikese, kuu, galaktikateni ja sealt edasi. Saavutanud endas sellise ühtsuse, pole sinu ja Jumala vahel enam mingit erinevust.

Armastus ühendab sind teise inimesega. Armastus ei palu olla armastatud. See lihtsalt voolab. Vägivallatuse ja armastuse vahel pole tegelikult mingit erinevust. Kristluses nimetatakse seda armastuseks, ida mõistes on see vägivallatus. Mõlemad väljendavad ühtsust kõikide elusolenditega.

Kuidas algab valgustumine?

Väga keeruline on elada tasakaalustatud elu. Meil on tugevad tunded, me seisame iga päev probleemidega silmitsi ning ühiskonnas on korruptsiooni ja segadust. On olemas religioonilised ja poliitilised erimeelsused. Meid ümbritsevad ülekohus, vaesus ning kannatused ning me ei oska püsida tasakaalus. Vaid üks sõna võib panna inimese tasakaalu kaotama. Me hakkame vastu ning see vastupanu töötab tasakaalulevastupidiselt. Meie tunded on alati pinnal ja meie mõtetes. Nende mõistmine on oluline, sest just arusaamine toob ellu tasakaalu. Kuid see arusaamine peab olema õige.

Mida tugevamad on tunded, seda tugevamad on lained ning tõusud ja mõõnad. Lapsed viskavad kive järve. Nad näevad väikest lainetust, sest kivi tekitab vees reaktsiooni, kuid kus on reaktsioon, seal on ka rohkem kannatusi. Järv kannatab, sest tema rahu on häiritud. Kui lapsed viskaksid kive mudasse, siis seal puudub reaktsioon ja nad lõpetaksid kivide viskamise. Kus on reaktsioon, seal on ka tasakaalutus.

Tasakaalustatud olek on siis, kui sa ei reageeri ei kiitusele ega ka kriitikale. Inimesed tahavad teada, mis on valgustus. Kui elu on tasakaalus, siis algab valgustus ning lõpeb teadmatus. Lao-Tsu’le, targale Hiinast, pakkus kuningas võimalust elada tema palees, luksuslikes tingimustes. Lao-Tsu lebas maas mudase järve ääres ning küsis kuninga meestelt: “Kas näete kilpkonnasid siin jões? Kui te võtate siit kilpkonna ja panete ta kullast tooli, kas te arvate, et see teeb teda õnnelikuks? Ta on õnnelik mudas”. Ta ütles: “Ma olen nagu see kilpkonn. Olen õnnelik looduses”. Lao-Tsu õpetas ka seda, et me ei tohiks üheski olukorras reageerida, sest reageerides oleme juba füüsiliselt ja vaimselt kahanenud. Siis pole me enam iseenda peremehed ning kui sa pole iseenda peremees, siis ei saa sa ka kunagi valgustunuks. Ole Iseenda peremees. Tee kõike teadlikult. Tõstes klaasi veini joomiseks, oled iseenda peremees, kuid pärast veini joomist ei ole sa enam iseenda peremees ning kui sa seda pole, siis võtavad võimust teadmatus ja tasakaalutus.

Kui lõpeb tasakaalutus, lõpeb teadmatus ning algab valgustumine. Püsi ühesugusena lihtsates ja keerulistes olukordades, nii kriitika kui ka kiituse puhul. Tehes seda liigud valgustumise poole. Muuda oma elu lootose sarnaseks, mida ei mõjuta viha ega ego lained ja sa saad ühel päeval valgustatud.

Kas tänapäeval on valgustunud meistreid?

Maailmas ei tule iial meistritest puudu, kuid selle planeedi meistrid võib ühel käel kokku lugeda. Esimene märk tõelisest meistrist on see, et tema ümber on vaid mõned õpilased. Jeesusel oli ainult kaksteist jüngrit. Tõelise meistri ümber pole mitte rahvahulgad vaid ainult mõned õpilased.

Tõeline meister ei ela silmatorkavalt vaid loomulikult. Lao-Tsu polnud oma eluajal üldse tuntud, ometi oli ta kõige targem inimene Hiinas. Ta elas nagu munk. Ta ütles: “Kui võtate kilpkonna tiigist välja ja panete ta istuma kullast toolile, on ta siis õnnelik? Meistrid pole õnnelikud kullast toolil. Nad on õnnelikud looduses”. Mahavira ja Jeesus polnud ka oma ajal väga tuntud ning neid ei ümbritsenud suured rahvahulgad. Sama lugu oli Buddha ja Lao-Tsu’ga. Teistel õpetajatel ja preestritel võib olla tuhandeid järgijaid. Meistrid pole siin hüpnotiseerimiseks, vaid nad on siin selleks, et valgustada teie südant ja olemust.

Kuidas leida tõelisi meistreid? Nende õpilaste kaudu, sest nemad avastavad meistreid. Paljusid õpetajaid hakatakse hindama alles peale nende lahkumist siit ilmast, nagu oli Jeesus, Lao-Tsu, Sokratese ja Gurdjieff’ga. Elavad meistrid on saadaval ning nendega on lihtne suhelda, sest nad on füüsiliselt siin.

Meistri õpetuste mõistmiseks on viis tegurit. Olla füüsiliselt koos meistriga tähendab, et saad teda katsuda, tunda, haista, näha ja kuulda. Mõistmiseks pead ammutama meistri õpetusi. Pead neid avastama. Valgustumise ja tarkuse mõistmine on võimalik füüsiliselt meistriga kokku puutudes.

Läänes elavad inimesed on keskendunud tõe otsimisele ning avastamisele ja seetõttu leiavadki just nemad tõe. Maailm on justkui perekond ja seda mitte tehnoloogia tõttu. India vaimse õhkkonna tõttu on sealsetel inimestel raske tõde avastada. Nad naudivad seda, mis on seal igal pool olemas ning neil, kes on sündinud Indias, on tõeliselt vedanud. Siiski pole India meeled tänapäeval avastamise meeled. Avastamise meel peitub õpilases ning tema leiab meistri.

India uskumuse kohaselt on kogu universumis ükskõik mis ajal vähemalt kakskümmend, kuid kõige rohkem 170 Tirthankarit. Tithankarid on üliinimlike kehadega valgustunud. Püüa avastada meister. Ta võib sinu äratamiseks koputada sinu uksele.

Kas valgustunud meistrid toetavad pühakirja?

Idakultuuris usutakse, et ilma tõelise guruta pole mingit teadmist, kuid see arvamus on vale. Tõelised meistrid ei toeta pühakirja, sest pühakirjad on mõeldud kõigile ning nendes sisalduvad teadmised on üldised ja kohati leidub seal ka valesid. Pühakirjad ei saa õpetada üksikisikuliselt, sest nad ei tunne ju inimese isiklikult. Vaid elav valgustunud meister suudab mõista üksikisikut ja vastata tema vaimse õppimise vajadustele. Enamus religioone jäävad kindlaks pühakirjadele ning seetõttu polegi ükski valgustunu mingit usku ega kuulu ühtegi usuorganisatsiooni. Valgustumisel pole mingit seost pühakirjade ega uskumustega.

Meistrid tunnevad ja mõistavad üksikisikut ning seepärast polegi teadmist ilma meistrita. Selle tegelik tähendus on, et ilma meistrita ei saa olla iseenda tundmist. Teadmisi raamatust saab küll omandada, kuid need on laenatud teadmised. Laenatud teadmised võivad muuta küll inimese heaks, kuid ei ava ust hinge ega vii valgustumiseni. Seda suudab meister. Ta peatab tõeotsija informatsiooni kogumise, sest mida enam teadmisi on ta kogunud, seda enam on ta koormatud ja mürgitatud. Olenemata omandatud teadmistest peetakse seda ikka kaudseks, mis ei vii eneseleidmiseni.

Otsi meistrit, otsi enese mõistmist ja sind juhatatakse valgustumise suunas.

Kas me peaksime järgima lahkunud meistreid?

Vaimsed otsijaid on segaduses antud küsimuses. Lahkunud meistriga on lihtne, sest ta ei reageeri tegudele. Indias on tavaks kummardada surnud õpetajaid. Inimestel on lihtne kummardada Jumalat, sest Jumal on kehatu. Mitmetel valgustunud meistritel nagu Mahavira, Buddha ja Lao Tzu puudub nüüdseks füüsiline keha ning seetõttu leiavad paljud vaimsed otsijad, et nendega on lihtne olla. Olenemata sellest, kui väga neid kiita, ei reageeri nad sellele.

Vastupidiselt eelnevale on väga keeruline olla elava meistriga, kes reageerib igale sinu veale ning teadvustab sind sellest. Kellelegi ei meeldi see, kuid elav meister hoiab sul pidevalt silma peal ning parandab sind. Meister tahab sind ülendada, paljastada su teadvuse ja aidata kaotada su ego.