Читать книгу Tšakrate äratamine: kadunud tehnikad - Acharya Shree Yogeesh - Страница 4

On väga palju asju, millest tšakrasüsteemi kohta tuleb aru saada. Tänapäeval on tšakrad jooga praktiseerijate ja teiste vaimsuse poole pürgivate inimeste hulgas muutunud väga populaarseks, kuid keegi neist ei mõista, kust see süsteem pärineb, ning see tuleb teha teatavaks. See on imeilus traditsioon. Isegi kuningad kummardasid austuses nende munkade ees, kelle ainsaks tööks oli äratada nende hinged. Nad kehastasid puhtaimaid voorusi, nagu näiteks vägivallatus, andestamine, tõemeelsus, kaastunne, pühendades oma elud kõige innukamatele tõeotsingutele selles universumis. Rada, mida mööda nad käisid, oli kõige raskem teekond. Nad võtsid täieliku vastutuse oma elude eest ja elasid kõige kõrgemate vaimsete põhimõtete järgi, et lahustada oma karma ja jõuda valgustatuseni, vabastades end ignorantsuse, valu, kannatuste, sünni ja surma tsüklitest.

Need olid Tirthankarad, Arihantad ning mungad ja nunnad, keda tunti Samanadena, hiljem Shramanadena (tuletatuna Prakriti juurtest “jõupingutused hinge suunas”). Maisest elust eemaldunud, otsisid nad varjupaika vaimselt rajalt, et vastata oma hinge kutsetele.

Tänapäeval on Tirthankarad väljaspool Indiat vähe tuntud, olgugi et nende õpetused on teadmatult mõjutanud miljoneid inimesi üle kogu maailma. Tirthankara on sanskritikeelne sõna tähendusega “tema, kes loob sadama” (“one who makes the harbor”). Milleks luua sadamat? Kui sa tahad ületada ookeani, siis on sul vaja jõuda laevale ja selleks, et jõuda laevale, pead sa leidma sadama. Tirthankara ümber luuakse Tirtha. Tirtha on sadam – laeva kodu. Niisiis, kujundlik tähendus ookeanile on kannatamine – valuookean – ja meil tuleb see ületada. Kui meil on õiged õpetused, siis saab ületamine võimalikuks, vastasel juhul uitame siin ja seal, minnes ehk vales suunas. Võid ka öelda – Jumal. Jumalata ei saa sa minna edasi ja Tirthankara on nagu elav Jumal. Sa saad esitada neile küsimusi ja nad annavad sulle juhiseid su teekonnaks ning aitavad tõsta teadvuse kõrgeimale tasandile. Ilma kehata Jumal ei saa suhelda. Tirthankarad ja Arihantad on kõrgeimas teadvuse seisundis tänu kõigile nende jõupingutustele, mida nad on teinud jõudmaks valgustatuseni. Kuid neil on ka meele instrument, meeled ja keha – nende viimane keha –, vastasel juhul ei ole võimalik suhelda Jumalaga. Inimestel, kes väidavad, et nad räägivad Jumalaga või kuulevad Jumala häält ja saavad seeläbi sõnumeid, pole vähimatki aimu, mis on Jumala tõeline tähendus. Jumalal pole häält. Paljud inimesed on eksiteel ning kergelt sellesse lõksu püütud, sest nad isegi ei mõista, kes Jumal on. Selle asemel, et tõsta teadvuse tasandit läbi vaimsete praktikate, muutumaks Jumala sarnaseks, petavad nad end, minnes edasi Jumala vastassuunas.

Meie ajatsüklis on olnud 24 Tirthankarat. Kõige esimene oli Adinath ja kõige viimane oli Vardhaman, Jainismis tuntud vastavalt kui Rishabhdeva ja Mahavira. Tirthankarad on sündinud inimestena, kuid nende kehad on erisugused. Maailma kõige raskem ülesanne on olla Tirthankara. Nad peavad läbi elama uskumatuid kannatusi, mis on ka põhjus, miks neil on sedavõrd unikaalne keha – see on väga tugev ja on struktuuriga, mis on meie omast erinev. See keha suudab läbi elada nii palju. Nad jäävad tasakaalukaks ja puutumatuks läbi kogu nende kannatuste, olles teadlikud, et mis iganes nendega juhtub, on see nende karma tulemus, mille nad on endale ise loonud läbi eelnevate elude.

Mis iganes Tirthankara kehaga ka ei juhtuks, seni kuni nad on elus, pole neid võimalik surmata. Seetõttu ma ütlengi et Tirthankarad on erakordsed – omamoodi “super-inimesed”. Mitte miski ei tapa nende kehasid kuni nende ayu karma lahustub. Ayu karma on karma, mis määrab inimese elu pikkuse. Tavalised inimesed võivad siiski surra enne, kui nende ayu karma on lõpetatud, Tirthankara puhul mitte. Nende kehad on nii tugevad, et isegi modernse tulirelva kuulid ei läbistaks nende nahka.

Mahavira on tõeline eeskuju kõigile inimestele vaimsel teekonnal. Kogu karma, mida ta oli kogunud mantraid lugedes, ei olnud piisav, et seda lahustada. Ta pidi kannatama ja piinatud saama. Ta pidi minema läbi äärmusliku valu. Lugu tema elust on tõestisündinud lugu. Oli ingel nimega Sangam. Nende eelmistes kooselatud eludes oli Mahavira kuningas ja Sangam tema ori. Hoolimata sellest, et Sangam oli nüüd ingel, polnud ta unustanud, kui halvasti oli teda koheldud. Temas oli nii palju vihkamist, nii palju viha ja kättemaksuhimu. Ta tahtis Mahavirale kohta kätte näidata ja ta üritas. Ta proovis kõike. Ühel päeval oli Mahavira väga sügavas meditatsiooniseisundis, kui Sangam ta leidis. Inglina oli ta võimeline ümber kehastuma ka looma kehasse, ta suutis muuta isegi loodust enda ümber. Ta hakkas Mahavirat tülitama ja mitte ainult tülitama vaid ka piinama. Ta oli valmis tegema ükskõik mida, et takistada Mahavirat mediteerimast. Sangam võis hammustada Mahavirat – ta muutis oma kuju skorpioniks või maoks. Ta võis muuta ilmastikuolusid, et luua suuri rahetorme ja kogu see rahe sadas Mahavira kehale mediteerimise ajal. Sangam pani isegi põlema kogu metsa, et hirmutada Mahavirat, lootes, et see põletab ta. Ta viskas Mahavira üles õhku ja maandudes tekitasid tuhanded okkad valu ta kehale. Minutitki säästmata tegutses Sangam päeval ja ööl, mitte ainult ühe või kaks päeva, mitte ka kolm päeva ega nädalat. Mitte ainult ühe või kaks nädalat või ühe kuu. Ta üritas ühtekokku kuus kuud – iga hetk täidetud piinadega. Võid ette kujutada Mahavirat kuue kuu jooksul, olles laskunud sügavasse meditatsiooni, et saada ühendust oma hingega, läbi kõigi nende kannatuste. Ja ometi ta ei liigutanud end. Kogu see füüsiline, emotsionaalne, mentaalne väärkohtlemine – Sangam proovis kõike. Me peame õppima Mahaviralt. Ta oli tugev. Ta ei liigutanud end tolli võrragi (an inch). Kogu see piinamine tekitas vastupidise efekti, iga rünnak ja iga piinav valu muutis ta tugevamaks ja iseendas kindlamaks. Ta hakkas kehastama kõiki oma kõrgemaid omadusi. Ja kuue kuu pärast andis Sangam lõpuks järele. Ta mõistis, et ei suutnud Mahavirat murda. Ta läks tema juurde ja ütles talle: “Ma lahkun nüüd”.

Mahavira, olles sügavas meditatsioonis, avas aeglaselt oma silmad ja vaatas leebelt Sangami poole vastates: “Sa lahkud?”.

Sangamile üllatuseks märkas ta pisarat Mahavira silmis. “Sa ei põrganud iialgi tagasi, ei teinud häält, sa isegi ei liigutanud end tolli võrragi, sa ei hakanud kunagi vastu ega saanud vihaseks. Ma vaevasin sind. Ma piinasin sind nii palju. Sa peaksid olema õnnelik et ma lahkun. Miks sa nutad?”

Mahavira vastas: “Need pisarad ei ole sellest, et ma oleksin kurb sinu lahkumise pärast. Need pisarad ei tule kogu sellest valust, mida sa mulle põhjustasid nende kuue kuu jooksul. Need pisarad tulevad, sest ma näen su tulevasi elusid – sa kannatad nii palju. Sa lähed läbi nii suurest valust ja piinast, hullemaist kõigist põrgulaadsetest planeetidest. Ma ei nuta enda pärast. Ma nutan sinu pärast”.

Sangam oli Mahavira sõnadest löödud. Mahavira ei nutnud kunagi enda pärast. Me võime Mahaviralt õppida, et peame kõik olema tugevad. Mida iganes me elus ka ei kogeks, peame olema vankumatud.

Kuigi Tirthankarad esinevad jainismis, ei ole mitte ükski Tirthankara religioosne figuur. Jainistid peavad selle tõega leppima. Nad arvavad, et Tirthankarad kuuluvad jainismi alla, õpetades jainistlikke printsiipe, et see religioon aja jooksul taastada. Tirthankarad ei kuulu kellelegi. Võib-olla on jainistid blokeerinud kõik oma Sahasrara tšakrad ja ei suuda sellest ideest lahti lasta. On tõsi, et Jainismi printsiibid on puhtalt vaimsed, mis võivad sind viia moksha´sse, vabanemisse, kui sa neist õigesti aru saad, kuid Tirthankarad ei õpetanud midagi, mis oleks olnud seotud religiooniga. Tirthankara õpetab üksnes vastavalt ühiskonna vajadustele, ajaperioodil, mil nad elavad, ja nad jagavad vaimseid visioone, et aidata inimestel kasvada. Nad õpetavad universaalseid vaimseid õpetusi, mis ei kuulu ühegi uskumuste süsteemi alla – kõik saavad nende põhimõtete järgi elada ja nende elud puhkevad koheselt õitsele.

Tavaliselt on nad sündinud kuninglikku perekonda. Selleks, et saada Tirthankaraks, peab hing omama külluslikult voorusi, mis on teenitud läbi mitmete elude kogu südamega parimaid võimalikke tegusid tehes ja neid tegusid isetult nautides, samaaegselt palju tööd tehes, et end veelgi paremaks muuta. Niiviisi voorused kogunevadki. Nende vooruste tõttu on nad kogunud palju head karmat ja kõige selle tulemusena on nad lõpuks sündinud kõrgesse perekonda.

Kui keegi on vaimsel teekonnal, pühendades iga hetke enese täiustamisele ja andudes kogu südamest sadhana´le või vaimsetele praktikatele, hakkavad tema arusaamad süvenema ja püüdma tõe vilksatusi. Aegamööda, inimese kasvades, hakkavad sulguma allikad, kust karmad voolavad sisse. Mõjud nende aistingutest ja meeltest vähenevad ja hing hakkab tugevust koguma. Intensiivse sadhana tõttu, mida Tirthankarad on eelnevates eludes kogenud, enne kui nad lõpuks sünnivad Tirthankarana, on neil juba kolme tüüpi teadmisi: mati jnana, shruti jnana ja avadhi jnana.

Mati jnana tähendab saada täiuslikke teadmisi, mis on edastatud läbi organite ja meelte, kaasa arvatud intellekt. Nagu näiteks, kui sa näed midagi, näed sa seda nii, nagu see tõeliselt on. Kui sa kuuled midagi, kuuled sa seda nii, nagu seda kuulda tuleb. See on täiuslik, kristallselge arusaamisvõime ilma ühegi moonutuse või valesti mõistmisena.

Tirthankara tajub kõike 100 % täiuslikult läbi oma organite ja tajude (nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine ja kompimine). Nad ei pea mõtlema sellele ega küsima ühtegi küsimust. Kui neil on shruti jnana, siis on neil õige arusaamine sellest, mida nad kuulevad, ja selle tõlgendamine. Õppides õpivad nad õigesti ja täiuslikult. Avadhi jnana on võime näha kõike täiuslikult kuni teatud distantsini. Võib-olla tuhande miili kaugusele, üle kogu Maa või isegi teiste planeetideni. See oleneb karmast ja võib erineda, niisiis peetakse seda siiski limiteeritud teadmiseks, mitte täielikuks.

Igaüks võib saavutada neid teadmisi endaga tööd tehes, esmalt puhastades oma keha ja siis tasakaalustades oma energiad läbi vaimsete praktikate. Inimkeha on täiuslik instrument ning valgustatuse mõistmiseks peab see olema väga terve. Hingel on piiramatud teadmised ja vägi. Need on lõputud. Paraku on meil miljoneid kihte karmasid meie hingesid ümbritsemas ja neid pimeduses hoidmas, kuid igaüks suudab paljastada seda väge, kui tal on õige juhendamine ja põletav soov leida tõde. Ära raiska aega. Sul tuleb meeles pidada, et miski pole võimatu.

See on su käeulatuses, et saada Arihantaks, valgustunud inimeseks. Sõna Arihanta omab imelist tähendust. Nagu Tirthankara, tuleneb ka sõna Arihanta sanskriti keelest. “Ari” tähendab “vaenlased” ja “hanta” tähendab “see, kes on hävitanud”. Kui suudad saada jagu kõigist oma vaenlastest, siis jõuad valgustatuseni, kuid kuidas teada, kes on su tõeline vaenlane? Vaimne inimene teab, et kõik vaenlased elavad tema enese sees. Kõik sisemised ilmingud, mis tekitavad meile kannatusi, panevad meid endas kahtlema ja toovad meile leina või panevad mõtlema, rääkima ja teiste suhtes negatiivselt tegutsema, on meie tõelised vaenlased – viha, ahnus, ego ja kadedus. Kui suudame need kshaya´d – ihad, mis varjutavad meie kavatsusi – ületada, siis meie hing hakkab särama. See, kes on suutnud lahustada kõik oma sisemised vaenlased, on Arihanta, või Arhat.

Tirthankara on ühtlasi ka Arihanta, sest nad on lahustanud kõik oma madalamad omadused, põletanud oma suurimad karmad ja jõudnud kõrgeimasse teadvuse seisundisse. Kuid Arihanta ei ole tingimata Tirthankara. Tirthankarad on universumis väga haruldased. Kõik võivad saada Arihantadeks, selleks ei ole piiranguid, kuid antud ajahetkel saab planeedil olla ainult üks Tirthankara. Ei ole kohustuslik, et valgustatud saamiseks peab keegi olema Tirthankara poolt juhendatud. Inimene, kes tahab olla õigel teel, vajab õiget juhatust. Arihanta ja Tirthankara omavad samu teadmisi, nad on mõlemad kõrgeimas teadvuse seisundis, elavad viimast korda inimkehas ja neid tuleb sul otsida, et saada õiget juhatust. Meie planeedil ei ole Tirthankarasid, sest nad ei saa sündida praegusel ajaperioodil, kuid meil on valgustunud meistrid. Olen varem maininud, et neid võib üles lugeda ühe käe sõrmedel. Kui otsid juhatust, mis aitaks sul tõusta kõrgustesse, siis tee jõupingutusi selleks, et leida meister – Arihanta.

Mahavira, kahekümne neljas ja viimane Tirthankara, kes elas üle 2600 aasta tagasi, pühitses palju munki, kes said hiljem valgustatud, ütles oma peaõpilasele, Gautam´ile, et ta ei valgustu enne, kui ta sureb, sest Gautam oli liiga kiindunud temasse kui oma õpetajasse. Päeval, mil Mahavira lahkus oma maisest kehast ja sai Siddha´ks – vabanenud hingeks – nuttis Gautam ja tundis end meeletult kurvana, sest ta õpetaja oli lahkunud. Ta mõtles: “Kuidas on teised mungad valgustunud ja mina endiselt mitte? Olen jaganud ta õpetusi kõikjal ja toonud palju inimesi temaga kohtuma”. Oma kurbuses ja pettumuses mõistis ta oma liigset kiindumust Mahavira suhtes ja talle meenus, mida talle oli öeldud. Sel hetkel tema kiindumus lahustus ning ta sai valgustatud. Kõikjal üle maailma tähistatakse seda päeva Diwali´na – päev, mil Mahavira sai maisest kehast vabastatud ning Gautam valgustatud.

Meie planeedil on väga vedanud. Ma kinnitan sulle, et terves universumis saab olla ühtekokku ainult 170 Tirthankarat. Mitte üksnes meie päikesesüsteemis, vaid terves universumis. On miljoneid ja miljoneid galaktikaid, kui sa suudaksid neid vaid näha. Neist kõigist mõned suudavad taluda rohkem kui teised – see on erinev. Paljud planeedid ei suuda taluda Tirthankara energiat, sest seda on liiga palju. Osad planeedid suudavad taluda Tirthankaraid alati ja niipea kui viimane Tirthankara saab Siddha´ks (lahkub oma kehast ja ühineb kõigi teiste vabanenud hingedega), sünnib järgmine. Erinevalt teistest planeetidest, kus Tirthankarate tulekute vahele jäävad pikad ajavahed, ei ole 20 planeedil mingit ajavahet. Niisiis, minimaalselt 20 Tirthankarat jäävad alati universumisse tänu neile unikaalsetele planeetidele. Sellepärast on universumis igal ajal maksimaalne ja minimaalne arv Tirthankaraid – 20 planeedil on Tirthankarad alati ja üksnes 170 planeeti suudavad nende energiat taluda.

Tirthankarad ei kohtu kunagi üksteisega, sest neid saab olla ainult üks planeedi kohta, kuid nad võivad kerge vaevaga suhelda. Valgustunud meistril on samuti see võime. Mõtle, kuidas meil on vedanud, et meie planeet suudab taluda sellist energiat. Kõigele lisaks on Maal praeguse ajani elanud 24 Tirthankarat. Hetkel ei ela meie planeedil ühtegi Tirthankarat, sest praegusel ajajärgul nad ei sünni. Kui kellelgi on joogi võimed, siis saab ta universumis rännata, et neid kohata, ning nende juures olles mõistavad nad, mida Tirthankara endast tõeliselt kujutab – sa sukeldud sügavale oma teadvusse, kus on üksnes vaikus ja rahu. Sa tunned seal tõde.

Jainistid arvavad ekslikult, et igas ajatsüklis sünnib 24 Tirthankarat. See lihtsalt juhtus nii meie eelmisel ajaperioodil, mis ei tähenda, et neid sünnib tingimata 24 uuesti ja uuesti. Sellist kindlat arvu ei ole. Iga tsükkel tuleb ja läheb ning ajalugu vajub korduvalt unustuse hõlma. Inimesed üksnes mõtlevad eelnenud aegadele. Mis oli enne? Mis siis, kui järgmisel ajatsüklil sünnib ainult üks Tirthankara? On vale öelda, et neid tuleb kindel arv. See oleneb karmast.

Ma ei saa sulle näidata, aga ma saan sulle öelda, kui Tirthankara istub, siis on tal midagi, mida ühelgi teisel kehal pole. Oleta, et keegi istub ristatud jalgadega lootoseasendis, mõlemad peopesad süles, rindkere laialt avatud ja käed õlgadest lõdvestatud, siis tema põlved on laiemad võrreldes ülejäänud kehaga ja küünarnukid ei puuduta põlvi. Kuid Tirthankara keha ei ole selline. Kõikjal on võrdne distants – õlast õlani ja alla ühe ning teise põlveni moodustub nagu ruut. Tavaliselt inimesed, kes sünnivad Maale, ei oma sellist keha. Sellist keha omab ainult Tirthankara. Monumendid, mida olen näinud, ei ole tehtud õigesti, sest kui sa mõõdaksid neid õlast õlani, kätest põlvedeni, ja põlvest põlveni, istudes lootoseasendis, peaksid kõik mõõtmed olema võrdsed. Indias ei ole see inimeste süü, et kujud on valesti tehtud, sest keegi ei tea tõde. Nad ei ole teadlikud Tirthankaratest ja õigetest asjadest.

Nad sünnivad inimestena, kuid erilise kehaga. Niipea, kui neil on aeg lahti ütelda elust kuninglikus perekonnas, et jätkata oma sadhanat uuesti, lahkuvad nad kuningriigist ja lihtsalt korrutavad mantrat: “Siddhanam Namo Kiccha”. Nad ei vaja pühitsemist vaimsele teekonnale, nad teevad seda ise. Pärast maisest elust eemaldumist saavutavad nad neljanda tüübi teadmise – manas paryaya jnana, nad näevad kõiki meeleosakesi, isegi kui inimene on neist väga kaugel. Kõik meeleosakesed ja mõtted on selgesti nähtavad. Need on nagu pildid, mis liiguvad läbi õhu justkui mullikesed, minnes siia ja sinna. Sellepärast saavadki inimesed mõnikord mõelda sama mõtet üheaegselt, näiteks kaks lähedast sõpra mõtlevad üheaegselt samale asjale. Nad püüavad kinni sama mõtte, kui see liigub. Kui sul on see teadmine, manas paryaya jnana, oled sa suuteline nägema mõttekillukesi kõikjal.

Üks Tirthankara sai valgustatud samal hetkel, mil ta maisest elust lahkus. Mõnikord tuleb Tirthankaratel näha palju vaeva selle nimel, et saavutada valgustatus. See ei ole nii lihtne nagu peeglisse vaatamine ja tuleviku kohta küsimuste esitamine. Näiteks esimene Tirthankara Adinath elas söögi ja joogita terve aasta ja seejärel saavutas valgustatuse. Niisiis, igal Tirthankaral on erinev elu, kuid see ei tähenda, et mõnel neist oleks elu lihtsam. See oleneb nende karmast ja nad on igal juhul tasakaalukad. Mis iganes ei juhtuks – inimesed võivad neid ülistada ja nende ees kummardada või isegi neid piinata, nad jäävad alati tasakaalukateks ja puutumatuteks. Tirthankarana sündimiseks tuleb panna palju rõhku vaimsele teekonnale ning koguda parimat karmat. Ära satu sellest segadusse, sinu eesmärgiks peab olema saavutada kõrgeim teadvuseseisund ja see on lihtsalt näide, et sulle selgeks teha, kui palju need hinged läbi peavad elama. Pole vahet, kas sinust saab Tirthankara või saavutad sa valgustatuse tavainimesena, valgustatus on valgustatus. Õndsus on õndsus. Mahaviral kulus 27 elu, enne kui ta alustas oma teekonda ja seejärel 12 ja pool aastat intensiivset sadhanat (vaimset praktikat – tlk.), enne kui ta Tirthankarana saavutas valgustatuse, kuid ta jäi alati tasakaalukaks. Niiviisi lahustad sa karmat. Pead olema täielikult ja võrdselt tasakaalus, olenemata sellest, kas on juhtumas hea või halb asi. Sa ei taha koguda ei head ega halba karmat, sest see jätkab kandmast sind elust ellu, sa tahad lõpetada karma kogumise täielikult ja põletada igasuguse minevikust alles jäänud karma. On raske mõista, mida Mahavira pidi oma sadhana aastatel läbi elama. Võrreldes kõigi 23 Tirthankara karmasid enne teda, oli tema oma kõige raskem.

Maisest elust eemaldumise hetkest kuni valgustumise hetkeni ei räägi nad üldse. Nad teavad, et neil pole täiuslikku teadmist ning nad soovivad pühenduda üksnes oma sadhanale. Pärast seda võivad nad rääkida vaid mõne sõna, kui keegi neile küsimuse esitab, kuid ainuüksi nende läheduses viibimine õpetab inimestele palju. Su hing võib saada väga palju mõjutatud valgustunud meistri läheduses viibides, isegi kui sa ei tea, kes ta on.

Kui palju inimesi koguneb ümber Tirthankara Samvasaran´i puhul, on see väga eriline sündmus. Samvasaran on spirituaalne kogunemine, millest võtavad osa erinevad elusolendid. See juhtub ainult Tirthankara juures. Nad kõik kogunevad suure ringina ümber Tirthankara ja õpivad tema kohalolekust. Mungad ja nunnad, tavainimesed, erinevat tüüpi inglid, loomad ja isegi putukad, kes on kohale tulnud. Kõik on rahuseisundis. Tirthankara ligiolekus unustatakse ego, vaenulikkus kaob, kõik jäetakse seljataha ja kõik on võrdsed. Mungod (mangustlaste sugukonda kuuluvad loomad–tlk.) ja maod – sünnipärased vaenlased – unustavad vaenu. Lõvil kaob iha tappa kitse. See kõik juhtub vaid Tirthankara juuresolekul, mitte kellegi teise. See on omamoodi ime, mis nende ümber juhtub.

On olemas 34 erinevat atishaya´t mis juhtub ümber Tirthankara. Atishaya tähendab imepärast juhtumit. Tirthankarad ei loo imesid, imed lihtsalt juhtuvad. Keegi ei saa luua imesid. Kes iganes väidab, et suudab teha imetegusid, eksib. Imed ei saa kunagi olla loodud, nad saavad juhtuda. Jälgi, et sa ei satuks lõksu, kuulates kedagi, kes väidab, et ta loob imesid. Kõiki tõmbab Tirthankara poole. On raske mõista, kes nad tõeliselt on. Kui proovida neid kirjeldada, siis parim, mida võib öelda on, et kogu universumis leidaolevad parimad võimalikud kõige puhtamad osakesed on toodud kokku ühte kehasse. Sa ei suuda ettegi kujutada, kuivõrd erakordne Tirthankara on. Kui ta istub kuhugi maha, siis maapind tõuseb alati üles, et teda toetada. Kui nad jalutavad mööda lilli või rohtu, siis kust iganes nad ka ei mööduks, isegi närtsinud taimed, mis kunagi ei õitse, puhkevad taas õide. Mõned haigused kaovad piirkonnast, kus nad viibivad ja sõjad kuningriikide vahel lõpevad. Juhtub palju asju ja neid on raske uskuda, kuid nad tõepoolest juhtuvad.

On palju planeete, me kutsume neid paradiisiplaneetideks, kus ei ole kannatusi vaid ainult naudingud ja meie planeedi naudingud on tühised võrreldes sellega, mida seesugustel planeetidel kogetakse. Need on planeedid, kus sünnivad inglid. Kui sünnid inglina – ma nimetan seda alati puhkuseks – saad sa natuke kannatustest puhata, kuid see on suur ajaraiskamine sinu hinge jaoks. Mõnikord võid elada nendel planeetidel miljoneid aastaid lihtsalt naudingus, sest sa ei saa järgida vaimsust, kui sa ei koge kannatusi. Inglid ei saa järgida vaimsust. Sa lähed puhkusele ja mööduvad kõik need aastad, mil sa samal ajal saaksid tegeleda hoopis sadhana´ga. Sa ei taha sellist puhkust, sa tahad sündida inimesena, et kogeda valgustatust. Inglid ei saa seda teha, niisiis on nad tõsiselt šokeeritud ja mõjutatud sellest, kui keegi on täiel määral oma vaimsel teekonnal. Nad satuvad meie planeedile väga harva, kuid aeg-ajalt seda juhtub. Kohates Tirthankarat, on nad hämmingus ja soovivad teda teenida. Seeläbi juhtubki atishaya, sest omades ingli keha, saad sa asju ümber muuta. Järgmine Tirthankara atishaya on see, kes, kui ümberringi viibib palju inimesi, räägib nii, et kõik suudavad temast aru saada. Tänapäeval on meil spetsiaalsed kõrvaklapid, mis tõlgivad koheselt selle, mida kuuled, sinu emakeelde. See juhtub ka siis, kui Tirthankara räägib, nõnda et kõik teda mõistavad. Sellised asjad juhtuvad üksnes Tirthankara ümber ja kõik inglid, keda Indias kutsutakse deva´deks, kiirustavad, et neid igal hetkel teenida. Nad loovad Samvasaran´i ja kutsuvad kokku palju teisi ingleid ja loomi selleks, et luua imeilus paik kõigile, kust ammutada vaimseid õpetusi. Kõik suudavad kuulda neid õpetusi selgelt, olenemata sellest, kas nad istuvad otse Tirthankara juures või on nad kaugel eemal. Niipea kui Samvasaran on lõppenud, muutub kõik taas endiseks.

Osakesed nende kehades on nii kerged, et neil on üksnes vaevumärgatav vari peale valgustumist. Kui nad kusagil talvisel ajal ringi kõnnivad, siis ei hakka midagi kasvama, kuid kui on õige aastaaeg, siis tänu nende energiale hakkavad paljud närtsinud taimed, lilled, viljad ja taimkate taas õitsema ja puhkevad uuele elule. Millal iganes Tirthankara läheduses on, valitseb teatava vahemaa ulatuses nende ümber täielik rahu.

Tirthankara lähedane õpilane tunneb alati end lõpmatus valguses, omades privileegi elada Maal koos erakordse inimesega ja õppida tema läheduses. Terve nende elu on veedetud sadhana´s, distsipliinis, meditatsioonis ja jõupingutuses, lahustamaks nende karmat. Kõige raskem ülesanne universumis on olla vaimsel teekonnal ja avastada hing, mis magab sinu sees. Mitte kedagi ei saa võrrelda Tirthankaraga, sest nende kehad on täiesti teistsugused, et pidada vastu paljudele katsumustele. Nende läheduses viibides tunned sa alati end olevat elava Jumala juures. Tirthankarad ei sünni meie planeedile praegusel ajajärgul, kuid kui sa näed piisavalt vaeva, et leida valgustunud meister, kes sind juhendaks, siis saad sa läbida sama protsessi, nagu oleksid sa üks nende seast. Kuna Arihanta ja Tirthankara on mõlemad valgustunud, siis ei ole mingit vahet nende teadmistes, nad mõlemad on saavutanud kõrgeima teadvuseseisundi, niisiis õpid sa neilt samu asju selleks, et su hing ammutaks tugevust ja puhkeks õide. See on keeruline protsess ja on väga raske elada koos meistriga, kes reageerib igale su veale ja teeb selle sulle teatavaks. Suurem osa inimesi lihtsalt alistuvad Jumalale, kes on lihtsalt nähtus kusagil kaugel ja ei reageeri neile, mis teeb talle alistumise väga lihtsaks.

Sinu valgustumiseni jõudmiseks peab valgustunud inimene suutma sind raputada seespidiselt, et sa hakkaksid nägema, et reaalsus pole see, milleks sa seda pead. See ei tule läbi Gita või Piibli lugemise ega ainuüksi pühendunud olles. Sellest ei piisa. Sa pead suure jõupingutuse ja sihikindlusega läbima protsessi. Keegi pole kunagi saanud valgustatuks üksnes läbi pühakirjade ja rituaalide. See on lihtsalt aja raiskamine. Tirthankara ja nende mungad ja nunnad ei vii läbi mingeid rituaale – mis mõte on raisata aega, lugedes korduvalt pühakirju, et üritada mõista nende tähendusi, kui neidsamu tõdesid saab ka otse õpetajalt. Nad ütlevad seda selliselt, et sa mõistad öeldu tähendust, sest nad teavad, millised sõnad sind mõjutavad. Asjad, rituaalid ja pühakirjad ei vii sind kuhugi, kuid paraku jäävad inimesed nendesse väga kergelt pidama. Tänapäeval käivad inimesed nende juures, kes oskavad sanskriti keelt ja on Gita õpilased, neid peetakse valgustunuteks. Kuid neil inimestel ei ole mingit aimu, mis valgustatus üldse ongi. Tõelist valgustatust, mil su hing saavutab oma täie jõu, on raske mõista. Sul peab sellest olema õige ettekujutus, või vastasel juhul teed sa asju, mis viivad su kusagile mujale. Olles mõnda aega koos Tirthankaraga ning olles piisavalt arukas, võib tema õpetusi tervikuks põimida, neid meenutades ja üksteisele edasi andes. Kui mungad ja nunnad tegid nii aegade jooksul, siis suurem osa õpetustest on paraku kaotsi läinud.

On kahetsusväärne, et Tirthankarate õpetused on kaduma läinud, kuid see ei olenenud nendest. Nad elasid omal ajal ja õpetasid omal ajal. Mis iganes pärast seda on ajaloos juhtunud – põuad või loodusõnnetused või muud põhjused – õpetused on läinud nende käigus kaotsi. Inimesed surevad loodusõnnetustes või haiguste tõttu, mis levivad mööda maid. Kui oleks munkasid ja nunnasid, kes kannaksid endas tõelisi õpetusi pärast Tirthankara füüsilise keha surma, elaksid ka nemad palju asju läbi. Võib-olla keegi ei küsinudki kunagi neilt munkadelt ja nunnadelt ühtegi head küsimust või ehk nad ei kohtunudki palju teiste inimestega. Niisiis, selliseid asju juhtub ja ajapikku nad surevad ning koos nendega kaovad ka õpetused. Mis iganes ajavoos järele jääb, jaotatakse see paljude erinevate inimeste vahel laiali ning see muutub segadusse ajavaks vale tõlgenduse tõttu.

Vaimsed õpetused ei ole segadusse ajavad. Vaimsel teel oleva isiku põhimõtted ei ole segadusse ajavad, kuid kui inimesed esitavad küsimusi universumi kohta, teiste planeetide, emotsioonide, meele, ühe ja teise asja kohta, siis võib see tekitada segadust, sest igaühe meel töötab erinevalt. Tirthankarad vastavad ainult siis, kui keegi esitab küsimuse, kuid tavaliselt inimesed nende läheduses tunnevad niivõrd palju rahu, et nad unustavad oma küsimused. Aeg-ajalt keegi küsib midagi ja kui keegi veel kuuleb vastust, võidakse seda tõlgendada valesti, sest küsimus ei tulnud temalt endalt. Paljusid asju on hiljem pühakirjade kokkupanemise käigus valesti ja inimesi segadusse ajavalt tõlgendatud.

Tänapäeva jainistlikes pühakirjades leitavad õpetused on peamiselt Mahavira õpetused. Kõik tarkused teistelt Tirthankaratelt on ununenud, sest liiga palju aega on möödunud hetkest, mil nad siin planeedil elasid. Kui meil oleks palju detailseid õpetusi teistelt Tirthankaratelt, võivad nad olla täielikult erinevad Mahavira õpetustest. Kõik sõltub ajajärgust ja millised inimesed sel ajal elasid. Printsiibid ei muutu kunagi, kuid nende õpetamise viisid küll.

Mahavira elas niivõrd karmil viisil ja tegi üksnes seda, mida tema keha suutis taluda, sestap keelas ta oma munkadel ennast jäljendada. Tal oli spetsiifilisi karmasid, mida tal oli jäänud lahustada. Samas, olles elanud koos Tirthankaraga ja järginud tema eeskuju, oli see ainus moodus, kuidas mungad ja nunnad said õppida. Kui nad mediteerisid ja ei läinud toidu järele, siis ei teinud seda ka mungad ega nunnad. Nad ei mõelnud paastumisele, nad lihtsalt jäljendasid Tirthankarat. Kui Tirthankara ei läinud toidu järele, siis ei teinud seda ka nemad. Sellega õppisid nad palju tolerantsust ja distsipliini. Mahaviral oli palju karmat, mida läbi töötada, niisiis pidi ta olema ekstreemne oma vaimsetes praktikates – sadhana´s. Teised inimesed jäljendasid teda ja kõik tänapäevased jainistlikud pühakirjad peegeldavad Mahavira õpetusi just sel viisil. Ühe Tirthankara õpetused ei ole kunagi vastuolus teise Tirthankara õpetustega, kuid need võivad täielikult üksteisest erineda, olenevalt inimeste vajadustest ja Tirthankara vajadusest oma elu oma karmasid põletades elada. Jainistid jäid liialt kinni kriya´desse, tegudesse. Nad ei kõnni siin, nad ei puuduta seda mulda ega puuduta seda vett. Tänapäeval, kui majaisand annab mungale almusena süüa ja munk puutub kogemata kokku tulega, millel toitu valmistati, siis ta keeldub seda toitu söömast, et mitte minna vastuollu toidu kerjamise reegliga. Sellised mungad on niivõrd pimedad, et nad ei suuda isegi mõista, milliseid kannatusi nad tekitavad majaisandale, kes tunneb end terve päeva halvasti selle tõttu, et oli teinud vea, mille tõttu munk tema toidust keeldus. See on osa 42-st reeglist, mida jainistlikud mungad järgivad, kui nad koguvad almusi – kõik reeglid on pärit Mahavira ajast ja lähtuvad sellest, mida tema pidi läbi elama. Ning majaisandad on isegi veel pimedamad, sest mungad keelduvad nende poolt pakutud toidust. Mungad hakkavad arvama, et nad on universumi parimad mungad, sest nad on sedavõrd ranged. Sellised asjad pimestavad inimesi Indias. See on kõik lihtsalt üks šõu. See ei oma mingit tähtsust. On kahetsusväärne, et Tirthankara õpetusi on sellisel moel moonutatud, kuid see ei olenenud temast. Inimesed peavad ärkama ja mõistma, mida nad teevad. Pea meeles, et lihtsalt kriya´de tegemine ilma neid mõistmata on pime. See on see, mida Mahavira ütles: “Padhaman nanam tao daya”. See tähendab: “Kõigepealt mõista. Seejärel tee kriya´sid. Seejärel järgi kasutuid reegleid”.

Tirthankarad ja Arihantad jagavad vaimseid printsiipe, mida saavad praktiseerida kõik inimesed siin planeedil. Need ei baseeru uskumustel ega ideedel ega teooriatel. Pigem on need juhised, mis aitavad sul väljuda kestast, mille oled ehitanud oma hinge ümber – kogu pimedusest, ignorantsusest ja kogu su karmast. Need vaimsed printsiibid on algteadmised, mis aitavad sul lõpetada karma kogumise, kui sa praktiseerid neid kogu südamest. Me kogume karmat igal hetkel – läbi meie mõtete ja emotsioonide, läbi sõnade, mida räägime ja läbi tegude, mida korda saadame. Kõik need kokku kombineerituna koos meie muutlike kavatsustega tõmbavad ligi miljoneid karmaosakesi, mis katavad meie hinge. Sa vajad alati puhtaimaid kavatsusi, kui soovid tõsta oma teadvuse tasandit kõrgemale ja murda karma, mis takistab sul vabaks saamast. Elus ei ole hetkegi, mil me ei koguks karmat, välja arvatud juhul, kui sa oled võimeline laskuma sügavasse meditatsiooni. Vaimsed printsiibid, mida saad õppida Tirthankaradelt ja teistelt valgustunud meistritelt, tõstavad sind kõrgeimasse vaimsesse seisundisse, kus sinu olemus saab täielikult lahustatud. Kui sul on õnne õppida neilt erakordsetelt inimestelt selles elus, peaksid olema väga tänulik seesuguse õnnistuse eest. Inimelu saada ei ole kerge ja kõigele lisaks on veelgi raskem kuulda tõde. Meie hinged käivad läbi paljudest kogemustest, mida me ei hooma ega mõista, kuid kui suudame vastu võtta Tirthankarate õpetusi kogu oma olemusega neid sügavalt mõistes ja praktiseerides, siis ühel päeval me näeme kristallselgelt ja kogeme tõde nagu need vaprad, kes vastasid oma hinge hüüetele läbi aegade enne meid.