Читать книгу Laulud ja salmid - Ado Piirikivi - Страница 11

Mu suurem õnn on isamaa,

Kus nägin paikest eesmalta,

Kus olin kätkis kiikumas,

Kus silm mul esmalt seletas.

Mu suurem rõõm on isamaa,

Kus õitswad lilled aasalla,

Kus paistab päike, kumab kuu

Ja laulab lahkest' linnu suu.

Mu suurem wara isamaa,

Kus elan, suren rõõmuga;

Ta külgi süda kaswanud,

Mu rahu temas rajatud.

Mu isamaa, mu isamaa!

Kuis wõin ma sinust lahkuda!

Su põue heidan hingama,

Su põuest tõusen rõõmuga:

Siis elan jälle isamaal

Ja kõnnin õnnistuse raal,

Siis, armas, kallis isamaa,

Siis õitsed ilma lõpmata!