Читать книгу Ado Reinvald'i Laulud - Ado Reinvald - Страница 22

Weel elab kõrge kaljuwaim

Siin Eesti pinna peal;

Ta suigub sala udu sees

Ja mängib, läigib Lääne wees –

Üks imeline heal.

Poeg, hoia pehme käte peal,

Ja soojas südames!

Poeg, eks sa kuule kiusu wiit,

Kui armu seob siidi niit

Siin sala, õeluses?

Kas tunned, kallis kodumaa.

Kui wali waimu tuul –

Ja õues möllab maru wing,

Sest ehmatagu sinu hing –

Sa seisad surmakuul!

Sest kaljuwaimu käiakse

Su süles sidumas;

Nad rööwiks ta su rinde alt

Ja paneks põrgu palawalt,

Kus suitseb saadanas.

Sa aga, kõrge kaljuwaim,

Sa räägid rõõmuga:

Mis weremäng mull’ teha wõis?

Ei sureta mind siidi köis –

Jää julgeks, isamaa!

Jää julgeks, hõiska rõõmusta

Mu kodu, kaljumaa!

Mul kõrges Taaral wägesi,

Sest surma all ei seisagi,

Ei seisa ilmas sa!