Читать книгу Ado Reinvald'i Laulud - Ado Reinvald - Страница 27

Oh minu rahwas, tõtta sa

Sealt laanest wälja rutuga,

Kus eksil luusib sinu hing.

Su walgust katab uduring!

Kül äratas sull’ koidukuld

Ju muiste igatsuse tuld,

Et õnne püidmas olid tööl,

Sind rikkus wõit, mis oli ööl!

Nüid kumab koit ju taewa all,

Sull’ päike jälle tõusewal,

See hiilget sinu orgu ka

Saab taewa õuest külwama.

Näed sa ta walgust, isamaa?

Siis tõtta laanest rutuga,

Sest taewas luusib pilwe, must,

Wõib matta waimuilma ust!