Читать книгу Võit hasartmängusõltuvuse üle - Alex Blaszczynski - Страница 1

See eneseabijuhend põhineb suures osas õppimisteooriatel, mis moodustavad kognitiivse ja käitumusliku kliinilise psühholoogia baasi. Lähenemisviis probleemsest mängurlusest vabanemisse, mille ainetel see paranemisjuhend on kirjutatud, pärineb paljude aastate vältel läbi viidud erinevatest impulsikontrolli häirete alastest uurimistöödest ning töötamisest klientidega, kes kannatavad tõsise hasartmängusõltuvuse all. Meie eneseabiraamatu oluline tuum on lõdvestustehnika, mida nimetatakse kujuteldavaks desensitiseerimiseks ehk kujutluses karastamiseks. Seda tehnikat on edukalt modifitseeritud ja kasutatud seisundite puhul, mida väljapaistva Austraalia psühhiaatri professor Nathaniel McConaghy (MD, DSc) järgi nimetame impulssjuhitud käitumiseks (impulssjuhitud on mõiste, millega viidatakse korduvale käitumisele, mis on mõnes mõttes meeldiv, kuid teeb halba kas tegevust harrastavale inimesele või tema lähedastele ja pereliikmetele või ka teistele inimestele). Uurimus viidi läbi Austraalias, Sidneys, Prince of Walesi haigla psühhiaatriaüksuses, mis on osa New South Walesi ülikooli õppehaiglate kompleksist.

Ma võlgnen professor McConaghyle tohutul hulgal tänu juhendamise ja toetuse eest läbi kõikide aastate, mil me temaga suhtlesime. Olen sellelt õpetlaselt palju õppinud ning omandanud mõõtmatu respekti tema intellektuaalse ranguse ja metodoloogilise täpsuse suhtes, mida ta oma uurimistöös rakendas, ja kliinilise taibu ning siira hoole eest, mida ta oma patsientidega suhtlemisel üles näitas. Ta on olnud minu mentor ja inspiratsiooniallikas mu karjääri algusaegadest tänase päevani.

Raamat on lõplikku vormi vermitud ja stantsitud paljude inimeste koostöös, kelle hulka kuulub akadeemikuid, sõpru ja mitteametlikke abistajaid. Olen eriti tänulik kõikidele mänguritele, kes oma kannatuste kaudu on andnud mulle sügavamad arusaamad enesekontrolli mehhanismide keerukusest.

Hulk hinnatud kolleege ja sõpru, kelle seast tahaksin esile tõsta Derrick Silove, Vijaya Manicavasagari ja Sue Cremeri, on pakkunud mulle konstruktiivset kriitikat ja nutikaid nõuandeid ning pühendanud aega ja energiat käsikirja lugemisele ja toimetamisele. Eriti suur tänu Jackie Curtisele tema sügavamõtteliste kommentaaride ja soovituste eest eneseabijuhendi teise osa paremaks kirjutamiseks.

Tänan Peter Cooperit, kes tunnistas hasartmängusõltuvust käsitleva eneseabijuhendi vajalikkust ning seisis minu ja mu raamatu eest, püüdes toimetajatele selgeks teha selle väärtust.

Kõigist kõige rohkem tänan abikaasat Pamelat ning poegi Kristianit ja Stefanit nende ohtra toetuse ja armastuse eest; samuti oma vanemaid, venda ja vanaema, kes mind eluteel on suunanud ja julgustanud.