Читать книгу Gilgameši eepos - Amar Annus - Страница 4

Käesolev raamat esindab esimest katset tõlkida babüloonia „Gilgameši eepos” eesti keelde akkadi keelest. Tõlge põhineb eepose standardversiooni tekstil, mis oli jagatud ja reastatud kaheteistkümneks savitahvliks. Standardversiooni teksti on tükk tüki haaval taastatud viimased 150 aastat ning tööd jätkub veel vähemalt sama kauaks, enne kui eepose tekst tervikuna tuntuks saab. Senini on tekstis lühemad või pikemad lüngad, praegu on tundmatu umbes kolmandik eepose tekstist. Selles raamatus ei ole tõlgitud babüloonia „Gilgameši eeposele“ eelkäijateks olnud sumeri eepilisi lugusid Bilgamesist, taoline töö võib jääda kaugemasse tulevikku.

„Gilgameši eepose“ uurimine oli pikka aega raskendatud, sest R. Thompsoni 1930. aastal Oxfordis ilmunud tekstiväljaanne aegus paarikümne aastaga, kuna pidevalt avastati uusi tahvleid ja fragmente. Seepärast pidi iga eepose tõlkija algteksti taastama ise. Suureks abiks oli S. Parpola 1997. aastal avaldatud õpikulaadne väljaanne, millest algas siinkirjutaja esmatutvus eepose algtekstiga. 2003. aastal ilmus aga Londoni Ülikooli professori Andrew R. George’i koostatud ja kommenteeritud uus monumentaalne tekstiväljaanne, milles kogu filoloogiline töö oli tehtud uuesti. Kõikide seni avastatud käsikirjade kriitilise läbivaatusega asetas ta „Gilgameši eepose“ teksti uurimise täiesti uuele vundamendile ja andis vahendi, ilma milleta ükski tänapäevane tõlge tööd alustada ei saa. Pärast mainitud raamatu ilmumist on päevavalgele ilmunud juba mitmed uued „Gilgameši eepose“ käsikirjad, nõnda et kümmekonna aasta pärast osutub ka 2003. aasta väljaanne vananenuks. Iga põlvkond vajab uut, täiendatud ja parandatud „Gilgameši eepose“ algteksti ja selle tõlget, kuigi põhisisu oli hästi teada juba sadakond aastat tagasi.

Minu töö „Gilgameši eepose“ tõlke kallal on kestnud lühemate ja pikemate vaheaegadega u 10 aastat. Selle aja jooksul olen kohanud paljusid inimesi, kes selleks tööks julgustasid, inspireerisid või andsid nõu – minu pere, sõbrad, kolleegid, lähemad ja kaugemad tuttavad. Erilise tänu on ära teeninud Jaan Puhvel Californiast, kes andis raamatu jaoks kasutada oma tõlkeid hetiidi keelest. Kuna vanade Idamaade uurimiseks on nii Eesti kui ka Soome akadeemilises maailmas aina raskem leida materiaalset toetust, on vaimne tugi ja kollegiaalsus seda olulisemad. Tahaksin rõhutada, et muistse Lähis-Ida tekstide uurimine kuulub teaduslikult samasse harusse kui humanistlik piibliuurimine. Seda tunda tähendab mõista meie endi kultuuri ajaloolisi juuri, sest ka eesti kirjakeelt poleks iial kujunenud ilma Piibli tõlkimiseta.

Amar Annus

5. aprillil 2010