Читать книгу Jumala lood - Andrus Kivirähk - Страница 6

2004 juuni

Ahoi, ristirahvas! Jumal jälle siin pilve peal! Suu lahti ja silmad kinni! Arva ära, mida ma sulle suhu viskasin? Õigus, mesilase! Ah-ah-haa!

Täna tahan ma rääkida loomadest. Alles üleeile sain ma teada: minu hea sõber Jaan Kiivit usub, et loomad ei saa paradiisi. Ah et kuidas ma seda teada sain? Ma vaatasin talle pea sisse, sel ajal kui vanapoiss suppi sõi. Ma olen kõikide inimeste pea sisse teinud sellise augu, kust saab sisse piiluda. Tavaliselt on seal augus tropp ees, aga kui mul tuleb isu vaadata, siis ma võtan selle punni ära ja vahin nii palju kui tahan. Teie ise ei tunne midagi! Kiivit ka ei tundnud, sõi rahus oma supikest, aga mina samal ajal vahtisin tema mõtteid. Need olid sellised: „Küll on hea, et mina olen inimene, aga mitte loom. Sest loomad ei saa pärast surma paradiisi, kuna neil pole hinge. Oh kui tore on minu elu!”

Küll mind ajasid need mõtted naerma! Panin punni jälle augu ette ja naersin nii, et kõht kõver. Küll inimesed on ikka rumalad! Arvavad, et paradiisi saamiseks on hinge vaja! Mina võtan paradiisi neid, keda ma tahan, ja mul on kama kaks, kas neil on hing või ei ole. Tähtis on karv! Minule meeldivad karvased loomad, karvutuid ma ei võta. Seega – küülikuid, merisigu ja karvaseid koeri ma võtan paradiisi, aga näiteks sigu, dogisid, dobermanne ja muud säärast saasta ei võta. Kasse ka ei võta, sest ma olen allergiline. Karusid vahel võtan, vahel ei võta. Hülgeid ei võta kunagi.

Inimestega on sama lugu. Kiilakaid ma ei taha. Kortsus nahk on ka kole. Aga mõne pika habemega vanamehe, näiteks Fidel Castro võtan ma kohe paradiisi, kui ta ära sureb, teda on mõnus silitada ja sasida. Aga Mahatma Gandhit ei võtnud, ta oli nagu mingi karvutu laborihiir, mida ma sellisega teen? Ainult krudiseb käe all, kui katsud.

Ilusate tätoveeringutega pääseb ka päris hästi sisse, sellised inimesed riputan seina peale – siis on kena vaadata. Putukatest ma võtan ainult lepatriinusid, need on armsad. Lambatalled on toredad, neid ma tahan palju! Seega – sööge rohkem tallepraadi! Kanad paradiisi ei pääse, aga Lev Tolstoi ma võtsin, ikka habeme pärast. Ja Tammsaare võtsin kah, sest ta on vaikne ja puhas ning teeb voodi igal hommikul väga korralikult ära.

Vaat niipalju paradiisist. Suu lahti ja silmad kinni! Noh, mis suhu kukkus? Jah, nüüd oli lutsukomm!