Читать книгу Austraalia - Ann Hannula - Страница 8

Brisbane

Оглавление

Linn: Brisbane (BNE)

Pindala: 5905 km²

Elanikke: 1 857 600 (2007)

Asukoht:

• 931 km Sydneyst

• 1692 km Melbourne’ist

• 1969 km Adelaide’ist

• 4262 km Perth’ist

Keskmine maksimaalne temp 25,5 °C

minimaalne temp 15,7 °C

sademete hulk 1146,4 mm


Brisbane, Queenslandi osariigi pealinn, on rahvaarvult kolmas linn Austraalias. Linn asub osariigi kagunurgas käänulise Brisbane’i jõe kallastel Vaikse ookeani vahetus läheduses ning ehitati 1824. aastal karistuskolooniaks. Esimesed vabad asukad lubati linna 1842. Turrbali aborigeenihõim, kelle jaoks Brisbane kandis nime Mian-jin, asendus kiiresti sisserännanud eurooplaste ja nende heledanahaliste järeltulijatega.

A nagu algus, B nagu Brisbane

Kui esimene tutvus on Brisbane’iga tehtud, näib esmamulje igati tipp-topp. Ilus, armas ja puhas. Central Business District’is (CBD) ehk südalinnas kõrguvad pilvelõhkujad nagu seened peale vihma, ülejäänudlinn laiub aga käänulistel jõekallastel igas ilmakaares nii kaugele, kui silm seletab. Meie võõrustajad Ashish ja Arpita on omale pesa loonud just ühe sellise jõekäänaku taha Fortitude Valleys. Valley vaiksed kõrvaltänavad, kuhu ööpimeduses paistavad jalutuskäigu kaugusel asuvate kõrghoonete tuled, muutuvad õhtu saabudes hubaste lounge’ide ning linna parimate baaride ja ööklubide pärusmaaks. Seal asub ka linna väike Chinatown ja paralleelselt kulgev Brunswick Street – Brisbane’i ööelu keskus.

CBD tänavad

Brisbane’i CBD linnatänavad kannavad briti kuningliku perekonna nimesid, kusjuures ühtepidi jooksevad paralleelselt kõik kuningannad ja teistpidi kuningad. Justkui ilmakaared kompassis muudavad naissoost (Ann, Adelaide, Elizabeth jt) ja meessoost (George, Albert, Edward jt) tänavanimed orienteerumise vaid 2,2 km 2 suurusel kesklinnaalal veelgi lihtsamaks.

Lendamisest tekkinud reisiväsimus välja puhatud ning öö- ja päevarežiim kohaliku ajaga sünkroniseeritud, tuleks värsketel Aussie-asunikel ette võtta mõned kiireloomulised asjatoimetused, et lõunamandril kohandumine saaks võimalikult valutult toimuda. Ehk siis mõtle järele, millest sul kõige rohkem puudus on. Rahast? Seda kindlasti. Aga enne tasuks hankida Austraalia pangakonto, lunastada kohalik telefoninumber ja määrida bürokraatiamaastikul navigeerides paaris ametiasutuses vajalikke dokumendipabereid.

WH viisakleebis passi. Kõik elektroonilise viisa omanikud saavad vanakooli viisakleebise passi lähimast Immigration Office’ist ehk immigratsiooniametist.

Telefoninumber. Meie mobiilioperaatoriks sai Vodafone, millega sattusime lühikesse leviauku vaid Lääne-Austraalia outback’is. Number ise maksis $2 ja kõnepaketiks on superhead kõnekaardi põhimõttel toimivad Jumbo või Maxi Cap, mille eest tuleb rahakotti kergendada vastavalt $29 või $49 võrra, kuid rääkida-SMSida saab $130 või isegi $310 eest. Lõunamandri säästuoperaator number üks. Väärt diil. Parem kui Krokodiil. Teised peamised mobiilioperaatorid Austraalias on Telstra ja Optus, millel on samuti nii lepingulisi pakette kui ka kõnekaarte.

Pangakonto. Hoiustasime oma säästud Commonwealth Bankis. Sularahaautomaate on neil üle Austraalia ja igakuine kaardihooldustasu $4 pole ka teab mis pangapoolne nöörimine. Kasulik oleks tavakontole lisaks avada NetBankSaver Account ehk tähtajalise hoiuse konto, kuhu intress (6,5 % aastas) tiksub igakuise täpsusega. Money makes money. Teised suuremad pangad Austraalias on ANZ Bank ja Westpac. Pangaarve avamiseks on vaja isikut tõendavat dokumenti (pass) ja kohalikku aadressi.

Tax File Number (TFN). Avalduse leiate Taxation Office’i ehk maksuameti koduleheküljelt. Ilma selle väärtusliku numbrita annetate 45 % teenitud tuludest vabatahtlikult kängurutele.

Kindlasti on Austraalia reisil vaja pildimasinat lõputute fotoseeriate tegemiseks. Maitse asi, kas meeldib seljakotis retro-Zeniti kui sangpommi kaasas kanda või digikaamerate maailma avastada. Meie kui väikestviisi fotogurmaanide pärusmaaks jääb digimaailm kõigi oma võimalustega. Ja siinkohal kasulik tarbijainfo: kohalik tehnikapoodide suurnimi Harvey Norman on tuntud tingija, kes konkurentidele kunagi alla ei jää. Nii sai meie Indooroopilly suurest elektroonikapoest ostetud $549 maksva Canon Powershot digimoni lõpphinnaks $450. Ja Aussie põliselanikest kängurute, koaalade ja krokodillide fotomaraton võis alata.

Asjalikud toimetused tehtud ja produktiivne osturalli läbitud, võtke aega nädalalõpu väljasõiduks. Alustada võib näiteks New Farmi pargist, kus kohalikud end tihti perelõunaks grilli ümber platsi võtavad ja täiel rinnal ühiskondlikke hüvesid naudivad. Avalikke grillimasinaid leidub grillikuningriigis Austraalias pea igas endast lugupidavas pargis. Kajakate asemel tuleb seal maal aga rinda pista kohalike kõvernokk-valgekraedega, kel ühiselt nimeks iibis. Pargi vahetus läheduses asub Powerhouse – ainulaadse arhitektuuriga kunsti- ja kultuurikeskus, mis on rajatud linna endisesse jõujaama. Näituste ja väljapanekute hulgast võib seal muuseas leida kõiksugu põnevat. Meid jälitas Austraaliasse isegi fotomaal kodusest Tallinnast (autor Henri van Noordenburg). Ei või olla, aga nii on!

Mount Coot-tha

Enne valgete saabumist asustasid turrbali aborigeenid Mount Coot-tha nimelist mäetippu, mis paikneb Brisbane’i praegusest kesklinnast 6 km läänes ning kõrgub 287 m üle merepinna. Ilmselt nautisid nemadki kaunist merevaadet, aga said boonuseks veel mett moka peale. Mett (hõimukeeles kuta) tolmendasid neile kohalikud astlata mesilased, millest ka hilisem nimi Mount Coot-tha (mee koht).

Pärast pargiolengut võib täiskäigul suunduda üles Mount Coot-tha nimelise künka otsa, kust avaneb Brisbane’ile tõenäoliselt parim linnavaade. Aga mitte ainult. Sealt näeb hea ilmaga ka Moreton Bayd ning Great Diving Range’i mäeahelikku. Linn, kus elab ligi 2 miljonit inimest ehk rohkem kui Maarjamaal kokku, on end nende kahe vahele väga mugavalt ja laialt välja sirutanud. Ja ruumi jätkub maailma suurimas saareriigis, mille keskmine rahvastikutihedus on 2,6 in/km2, vabalt kõigile. Pilvedesse ei ole vaja ehitada, pigem kahe jalaga maa peale. Lasnamäele eelistavad Queenslandi elanikud iga kell Kakumäed.

Queenslanderi stiil

Tänu oma keskmisest suurlinnast madalama rahvastikutiheduse eest võlgneb Brisbane QLD osariigis levinud ehitusstiilile, milles suurem osa maju on madalad eramajad või väikesed ridaelamud. Viimased kannavad kohalikus keeles nimetust terrace või town houses. Arhitektuuriliselt tuntud queenslanderi stiil väljendub kõige paremini väikeste suurte verandade ja kõrgete lagedega eramute puitkonstruktsioonides. Alles viimastel aastakümnetel on ehitamisel üle mindud kivile.

Meie esimese Austraalia pühapäeva ilmast saab rääkida ainult ülivõrdes ja nähtud paikadest samuti. Kõik oli justkui sama võluvitsaga löödud. Vaba päev. Puhkus. Brisbane. Tuli ette võtta üks korralik jalgsimatk. Nii suundusime Valleyst pikalt mööda Ann Streeti CBD poole ja sealt vaid jalakäijatele mõeldud Queen Street Mallile, kuhu on koondunud linna kaubandusmaastiku paremik, k.a Myer Department Store ja Cinemas. Edasi kohtusime selliste tegelastega nagu kellatorniga raekoda ja osariigi valitsusasutus Brisbane City Hall, kasiinodžungel Conrad Treasury Building ja tasuta internetiga Library. Moodne arhitektuur ja põnevad pallid raamatukoguesisel platsil, mis pimedas on valgustatud ja väga omapärased. Platsi teisest otsast paistab aga üks linna mitmest sillast, mis aitab käänulise jõe teisele kaldale.

Ostlemisturisti pärusmaa

Brisbane on Sydney ja Melbourne’i kõrval üks Austraalia suuremaid ärimekasid, kus on esindatud pea kõik tähtsamad kohalikud ja rahvusvahelised ettevõtted ning kauplused.

CBD:

Queen Street Mall

• Wintergarden

• Broadway on the Mall

• Queens Plaza

• Brisbane Arcade

• The Myer Centre

Lisaks palju restorane, kinokompleks ja suveniiripoed.

Äärelinnad:

Westfield Shopping Centres

• Chermside

• Mt Gravatt

• Carindale

Lisaks Indooroopilly, Toombul, Mitchelton ja Stafford.

Üle Victoria Bridge’i pääseb jõe lõunakaldale ehk South Bankile, kuhu on koondunud linna kultuurikeskus: Queensland Cultural Centre osariigi muuseumite, kunstigaleriide, teatrite ja kinokompleksiga. Nädalavahetustel reedest pühapäevani kerkivad lõunakaldal ligi 80 väikest South Bank Lifestyle Marketsi turuletikest kvaliteetsete nipsasjakestega ehetest ja disaineririietest kodunõude ja gurmeetoiduaineteni välja. Kaugeltki mitte vähem oluline ei ole linnarahvale South Banki kunstlikult tekitatud puhkeala. Imeilusate violetsete lilledega ääristatud allee viib läbi väikese palmisalu Streets Beach’ile. See otse linnasüdames asuv tehisrand on tegelikult suurte välibasseinide ning väikeste looduslike liivarandade ja palmisaartega park, aga tunne on seal väga mõnus. Ei linnakära, ei miskit, ainult üle jõe kõrguvad pilvelõhkujad tuletavad vees hullavatele pühapäevalistele aeg-ajalt meelde, et tegu ei ole ehtsa paradiisisaarega. Elu nagu hernes.



Ja seal me puhkasime selle sõna kõige õigemas tähenduses: liiva peal siruli ja nina päikese poole, peal kiht SPF 30+, et esimene lõunamaa päike liiga ei teeks. Kehakinnituseks üks tervislik valmislõuna sushist ja värskelt pressitud OJ apelsinimahlast, mida saab Myeri all asuvast food court’ist. Food court on Austraalias popp koht. Asub see pea iga suurema kaubanduskeskuse ülemisel või alumisel korrusel ja koondab ühes suures saalis võimalikult palju tervislikke ja vähem tervislikke kiirtoidukohti. Tipptund saabub food court’i enamasti lõunatunnil, mil saali vallutavad linna ärihaid. Kes aga satub food court’i pärastlõunasel ajal, saab suuremas koguses toiduportsjoneid 2=1 või 3=1 hinnaga. Värsketele Aussie-asukatele ülimalt positiivne nähtus, arvestades kohaliku Rimi (Coles) ja Prisma (Woolworth’s) esmapilgul jalustrabavate hindadega. Ei ole eestlaste silmad harjunud 120kroonise banaani kilohinnaga, aga üsna pea nad harjuvad. Kõigega harjuvad.

Botanic Gardens ja mangroovid

Enamik linnast ei asu merepinnast palju kõrgemal, mistõttu ohustavad Brisbane’i sageli üleujutused. Viimane suurem vetevool mattis linna 1974. aastal tsükloni Wanda tõttu. Nädalatepikkune vihmasadu lõppes suure üleujutusega, mis laastas mitut linnaosa, aga andis vastutasuks ka midagi uut juurde. Linna botaanikaaia (Botanic Gardens) ümber jõe ääres ajas juured alla isepärane mangroovide koloonia, mis kasvab seal tänapäevani.

Rannas oli lahe ja sinna tuleb teinekordki minna. Kordi üks, kordi kaks, kordi kolm. Sealt edasi viis jalutuskäik meid üle jalakäijate silla vabas õhus asuvasse Botanic Gardensisse. Taaskord võis tunda, kuidas linnakära ja liiklusemüra oleks pargiväravast sisse astudes justkui haihtunud, ümberringi vaid puud, põõsad ja kõiksugu huvitavad troopilise taimeriigi esindajad. Palmid siin, palmid seal, palmid iga nurga peal. Kõik see vaid viieminutilise kahe-jala-taksosõidu kaugusel linnasüdamest. Ühe päeva kilometraažiks eelnevast marsruudist täiesti piisas, sest jalgsimatka põhitegijad kaks jalga ja kümme varvast olid õhtu hakul koju Fortitude Valleysse jõudes päevasündmustest mõnusalt väsinud.

Kui kondimootor taastunud, võib plaani võtta jalutuskäigu või kerge õhtuse tervisejooksu Story Bridge’i juurest algaval õõtsuval ja valgustatud kolmekilomeetrisel Riverwalkil. Hulljulgemad adrenaliinisõltlased saavad oma kõrgusetaluvuse proovile panna aga Bridge Climb’il – spetsiaalse julgestusvarustuse ja instruktoritega sillavallutus, millelaadseid on maailmas väidetavalt ainult kolm. Kuid parem oleks, kui seal ei õõtsuks.


Riverfestival

Iga-aastane traditsiooniline Brisbane’i Jõefestival kuulub kahtlemata linna tippsündmuste hulka ning on Austraalia üldisel festivalimaastikul üsna unikaalne nähtus. Festival hõlmab palju erinevat nii kultuuri, keskkonna kui ka spordi valdkonnas. Toimumisajaks on valitud septembrikuu algus – päikesepaisteliste päevade ja pilvitu taeva parim kooslus. Festivali üks haripunkt on jõeäärne ilutulestik, mille ajal värvub taevas värvilisemaks kui vikerkaar. Üks parimaid kohti kogu linnataeva tuleilu nautimiseks on Story Bridge’i Valley-poolne ümbrus.

Igal juhul on jõgi Brisbane’is tähtsal kohal. Jõeveelt pimedas tagasi peegelduvad linnatuled on vaatepilt omaette. Imeilus. Nii nagu ka sõit mööda Brisbane Riverit vurava CityCatiga. Linnakassi marsruut annab hea ülevaate Brisbane’i erinevatest külgedest – kesklinna pilvelõhkujad asenduvad ühel hetkel madalate eramute ja isiklike paadisildadega.

Transport

Nagu suurlinnale kombeks, on ka Brisbane’il oma ulatuslik transpordivõrk, milles on esindatud nii bussid, rongid kui ka väiksed jõepraamid (CityCatid). Linna peamine liiklussõlm koondub CBD piirkonda, kus asuvad nii Queen Street Bus Station kui ka Roma Street ja Central Railway Station. CityTraini erinevad liinid ühendavad Brisbane’i äärelinnadega (sh Gold Coastiga) peaaegu 100 km raadiuses ning AirTrain sõidutab lennureisijaid lojaalselt lennujaama vahet. Autoga pääseb linnast välja mööda arvukaid kiirteid, millest suuremad on Pacific Motorway lõuna ja Bruce Highway põhja suunas, mis lõpeb 1700 km kaugusel Cairnsis. Aastatel 1885 kuni 1969 logistasid Brisbane’i linnatänavatel sõita ka trammid, kuid tänaseks on need kiiresti arenevast superlinnast jäädavalt kadunud.

On õhtu. Välitermomeeter näitab 30 °C ja kuumus matab hinge, aga kaubanduskeskuses kõlab ostu alla ja ostu peale väsimatult „Jingle Bells” ning linnasüdamesse paigaldatakse jõuluehtes tehiskuusepuu. Ülimalt kahtlane, aga siiski puhas reaalsus. Detsember on jõulukuu isegi maailma kuklapoolel, kuid kohalike jaoks on külmakraadidega valged jõulud täielik müstika. Nii asendub jõuluvana kohustuslik riietus siinmail sujuvalt lühikeste pükste, plätude ja sombreerokübaraga ning ka laulusalmid võtavad klimaatiliselt sobivama kuju. Aga sellest pikemalt juba edaspidi.


Läbi lume sahiseva sõidab saanike.

Aisakell lööb tilla-talla üliarmsasti.

Sõida ruttu, saanikene, koju kirikust.

Läbi luha, üle kingu, mööda männikust.


Läbi laine vahutava surfab jõulumees.

Laine laksub siia-sinna ülivõimsasti.

Surfa ruttu, jõulumees, sa koju palmisaarelt.

Läbi vahu, üle harja, mööda lainekaarest.



Immigration Office www.immi.gov.au

Taxation Office www.ato.gov.au

Brisbane City www.ourbrisbane.com

Transport www.translink.com.au

Bridge Climb www.storybridgeadventureclimb.com.au

South Bank www.visitsoutbbank.com

Work hard, play harder

Oma esimese helesinise esmaspäeva sisustasime kaheksatunnilise tööotsingute seeriaga. Aga õnneks mitte 9st 17ni. Alustuseks külastasime Brisbane’i CBD hotelle ja küsisime entusiastliku naeratusega miljoni dollari küsimust „Do you have any positions available?”. Reaktsioon oli igal pool positiivne – abivalmis administraatorid tuhnisid sahtli põhjast välja avaldusevormid. Kokku jäädvustasime oma eluloo tähtsamad seigad vist rohkem kui kümnel sooviavaldusel. Meie unistuste töö jäi valdkonda Food ja Beverage. Ja olgem ausad, eestlastest Working Holiday Maker’id (WHM) ei tekita kohalikul asjaliku töö maastikul just suurt elevust. Niisiis üritasime jalga esmalt Hiltoni või Conradi restoraniukse vahele saada. Aga siiski parimate uste vahele.

Hello, Estonia! How’s it going?

Väikese varbani väsitav tööotsingurikas päev tipnes aga sellega, et koduteel Woolworths’i supermarketist läbi astudes hüüdis keegi äkitselt kõlava häälega „Eestlased!!!” Tõeliselt vahva! Ja nii jutustasid sellel õhtul ühes Brisbane’i nurgapealses toidupoes viis eestlast oma Austraalia elust. Kogenud kaasmaalastelt saime muuseas hoiatuse hoiduda kuumarabanduse eest. Novembrikuus!

Pinnacle Hospitality ja Travel People

Teisipäeval astusime oma tööotsimisnaeratusega uljalt sisse agentuuri Pinnacle Hospitality ja Travel People, kus meie värviliste piltidega CVdest suurde vaimustusse satuti ja juba järgmiseks päevaks intervjuule kutsuti. Lumepall hakkas veerema kiiremini, kui olime osanud ette näha ka kõige värvilisemates unenägudes. Esimesed treeningud kolme taldrikuga žongleerimises killuvabalt läbitud, jäime ootama oma saatuslikku tundi.

Mis toimus aga tund aega enne kokkulepitud intervjuud? Väljas hakkas müristama, välku lööma ja meeletut paduvihma kallama. Tundus, nagu läheks orkaan Pinnacle otse üle Brisbane’i. Täiuslik ajastus. Et oma suhtumist näidata, olime aga valmis kas või läbi tule ja vee kohale minema. Tahtsime seda tööd ja kõik. Ja ühel ilusal hetkel ei visatud taevast enam ämbriga vett, vaid nõristati joana kastekannust. 32 minutit enne meie intervjuu algust jäi vihm üle ja päike piilus taas pilve vahelt.

Kliima

Brisbane’is valitseb niiske subtroopiline kliima, mida iseloomustavad kuumad ja niisked suved ning kuivad ja leebed talved. Hiliskevadest varasügiseni kõmmutavad Brisbane’is aeg-ajalt äikesetormid vihmavalingute ja rahekuulikestega. Kõrgeim temperatuur 43,2 °C mõõdeti linnas 26. jaanuaril 1940 ning kõigi aegade madalaimale tasemele langes termomeetrinäit 19. juulil 2007, kui lennujaamas mõõdeti –0,1 °C külma. Erakordne juhtum, sest miinusmärki temperatuurinäidu ees ei olnud kohalikud siiani veel kunagi kasutanud.

Intervjuu esimeses osas pidime tegema testi, mille küsimuste kohta oli esmapilgul päris raske seisukohta võtta. Kas nutta või naerda!? Ikka naerda. Nii nagu küsimus, nõnda vastus.

1. Miks peavad juuksed olema võrguga kaitstud?

„Juuksevõrk on järgmise hooaja mood ja juba varakult tuleb seda laiemale publikule tutvustada.”

2. Nimeta neli leivasorti.

„Porgandi-Pille, Seemne-Siiri, Tera-Timmu, Kaera-Kalle.”

3. Kuidas käitute, kui olete kliendile kohvi kogemata sülle valanud?

„Muigan vaikselt ja tänan õnne, et ei pea tema asemel olema. Aga küsin siiski viisakalt, kas ei soovita ehk lisa.”

4. Kui klient ostab $2.20 eest kohvi ja $1.10 maksva muffini ning annab $5, siis palju talle tagastate?

„Küsin raha juurde, sest $1.70 jootrahaks on ikka üüratult vähe.”

5. Kuidas puhastate viilutusmasinat?

„Viilutan nõudepesuvahendi ja ühe lapi.”

Intervjuu teine osa oli neljasilmavestlus ühe Pinnacle’i töötajaga. Dialoog oli, kuidas nüüd öelda, päris huvitav.

Kas sul toitlustamise kogemust on?

„Ei.”

No worries!

Kas sul Austraalias töökogemust on?

„Ei veel.”

No worries!

Värske austraallane?

„Jah.”

No worries!” Jne.

Nii saime selgeks Austraalia põhiväljendi no worries ja 2006. aasta jõulupreemiana tuli töö ka. Täpselt nädal peale Austraaliasse jõudmist olime tagasi tööinimeste ridades. Tegelikult käisid töö ja puhkus ikka käsikäes. Just nii, kuis peab.

Ja šampanja voolab ojadena…

Esimese töövahetuse saime Pinnacle’ist Gold Coast Convention ja Exhibition Centre’isse (GCCEC) filmimaailma suurüritusele Inside Film Awards. Punane vaip. Austraalia Oscarid. Ilma Pittita, ilma Clooneyta, ilma Los Angeleseta, aga ikkagi Kullarannikul ja väga peen. Meie transpordivahend Gold Coastile oli sakslastest kolleegide mikrobuss. Kohati tundus, et meie mikrobussil võivad tekkida teatavad komplikatsioonid sihtpunkti jõudmisel, sest iga veidigi kõrgema kiirtee kaldega kaasnes ähvardav mootoriundamine, mida saatsid justkui viimsed hingetõmbed. Õnneks aga ühtki vedrut välja ei visatud ja pärale me jõudsime. Check-in’is töökostüümiks saadud sinine pikkade varrukatega pluus ja 90ndatest vapralt vastu pidanud must vest ei olnud just kõige teravamad pliiatsid karbis, kuid nii eristusime külalistest vägagi selgelt. Nagu Tuhkatriinud enne ja pärast maagilist kesköötundi.

Pärast lühikest infotundi sai iga sinisärk-mustvest enda valdusesse kõikvõimalike jookidega koormatud kandiku ja rivistati peaukse juurde üles nagu väikesed sõdalased, ehkki ühtki külalist silm kinni ei püüdnud ja ürituse alguseni oli ka piisavalt aega. Eelsoojendus oli ilmselgelt liiga pikk, sest käemusklid hakkasid raske joogilaadungi all ühel hetkel lihtsalt ära väsima. Osa usinatest töösipelgatest õõtsus oma jookide all lookas kandikutega ka väljas tuule käes. Üks meist kahest nende seas.

„Üks külaline isegi otsustas mu kandikut veidi kergendada ja sirutas käe šampanjapokaali järele, aga see oli ka kõik. Ülejäänud tuhisesid mööda. Ja siis ei-tea-kuidas leidis üks kristallklaasike mu kandikul, et on õige aeg ümber kukkuda ja otsustas ka teised kaaslased endaga kaasa tõmmata. Tekkis üks suuremat sorti doominoefekt. Püsti jäid vaid kaks kõige vapramat klaasi. Šampanja voolas ojadena. Suurt skandaali ja esikaaneuudist sellest õnneks ei tehtud, et üks kümnetest sinipluus-mustvestidest oma kandami uperkuuti kallas. No worries. Ja pealegi toovad killud õnne. Sain lihtsalt järgmise kümne aasta õnne ühekorraga.“ Annuška

Päeva moraal: Iga kogemus on midagi väärt.

Joogivoorule järgnesid kausikesed kõiksugu hea ja parema kraamiga: sushi, kanatiivad, kevadrullid, peekoniga mereannid. Tõepoolest, milline kentsakas komme mässida mereannid seakintsu, aga uskuge või mitte, austraallased lähevad neid väikeseid rasvapalle nähes lausa pööraseks. Kaunites õhtutualettides daamid rajavad kontsade klõbinal härrade vahel teed, et oma valged kindakesed otse suupistekaussi torgata. Ja nad söövad ja joovad varajaste hommikutundideni, kuni kõlab ürituse lõpuvile ja ennast igati ületanud algajad kandikukandjad saavad oma mikrobussiga taas kodu poole vurada.

Järgmisel hommikul ootas meid ees järjekordne väike test juba tuttavaks saanud Pinnacle’i keldrikontoris Adelaide Streeti nurgal. Ei testitud seekord etiketiteadmisi, vaid koolitati välja vastutustundlikke alkoholiga ümberkäijaid. Responsible Service of Alcohol (RSA) on sertifikaat, milleta Aussie baarimaastikul keegi ametlikult töötada ei või. $60 eest oli neljatunnisel koolitusel aga lõbu laialt. Selgeks said nii alkoholiseadus aastast 1992 kui ka väljendid nagu middy, schooner, pint, grog ehk erineva suurusega õlleklaasid ja nendega koos kogu kohalik õlleturg: XXXX Gold, XXXX Bitter, VB, Carlton Draught, Carlton Mid jt.

It’s all about cricket… Live! from the Gabba

Üks järgmine üritus, kuhu Pinnacle meid järgneval nädalal töömesilasteks värbas, oli viiepäevane kriketimaraton The 1st Ashes Test Austraalia ja Inglismaa vahel. Hooaja avalöök ja aasta suursündmus 40 000 pealtvaatajaga Brisbane’i Gabba staadionil. Mustast vestist, valgest särgist ja kikilipsust koosnev pingviiniülikond seljas, olime valmis oma tööpäeva sukelduma. Kell 4.30 hommikul. Check-in’is löödi tiim Annuška ja Kairts kaheks. Üks läkitati ühte suunda ja teine teise ning eneselegi ootamatult olime ühtäkki päris üksi selle uue ja tundmatu töökoorma all. Üks möllas 650 inimesega restoranisaalis, teine tosinale inimesele reserveeritud privaatsviidis. Hakkama saime mõlemad.

„Kuigi hetkel, mil neljajalgse tiimi kaks jalga varajastel hommikutundidel eemale sammusid, oli tunne päris kurb. Ilma naljata. Väljas valitses endiselt sünge ööpimedus, mille taustal rambivalguses Gabba justkui tohutu suure koletisehitisena välja paistis. Just siis, kui olin endale sisendada jõudnud, et hirmsamaks see olukord enam minna ei saa, pöörati see raasukene kindlustunnet uuesti pea peale. Suure grupi asemel sokutati mind üksinda privaatsviiti eriti vippide kriketifännidega elu esimest kriketielamust jagama. Aga ma kartsin, aga ma värisesin, aga ma neile ära tegin.” Kairts

Järeldus: Hirmul on suured silmad. Aga jänes kriketit ei mängi.

Kriketiosariik

QLD parim kriketitiim kannab sõjakat nime QLD Bulls. Lisaks meessoost kriketihärgadele leidub osariigis ka õrnema soo esindajatest kriketimängijaid. Parim kriketinaiskond on QLD Fire. Tuli lööb palli, viskab palli, jookseb nagu muiste.

Esimesel päeval ja eriti esimesel hommikul oli tunne nagu peata kanal. Jooksed siia ja sinna, oled enda arvates ülimalt asjalik, aga järgmisel päeval oskad tegelikult ikkagi kõike palju sujuvamalt ja süsteemsemalt korraldada. Seda enam, et catering’i kogemus senini täiesti puudus. Peale viit päeva Gabbal olime aga nagu kalad vees: professionaalsed kolme taldrikuga manööverdajad, lauakatjad, nugade-kahvlite-klaaside poleerijad, salvrätikute voltijad, kokteilide segajad jne. Omandasime hunt Kriimsilma seitse ametit. Tegime tutvust paljude kaastöötajatega Austraaliast, Brasiiliast, Peruust, Kolumbiast, Norrast, Jaapanist, Prantsusmaalt, Uus-Meremaalt ja mujalt. Kõik toredad, seiklushimulised ja muidu lahedad noored inimesed, kellest paljud Working Holiday’l nagu meiegi. David, Sarah, Amanda, Emma, Joel, Josh aka Bambang, Marc, Matt, Felipe, Dmitri jt.

Viva la Eastern Suites! Viva la Legend’s Room! Viva la Gabba! Muuseas said meist ka vilunud sõjaplaanide pidajad, kuidas tagasiteel köögiterritooriumile kõige kiiremini kogemata tühjale kohale veetud magustoitu degusteerida saaks. Kuid ka pärast viiepäevast maratonmängu olime kriketi valdkonnas endiselt targad kui ahvid kosmoses ja otsustasime selle mängu jätta kriketikunnide Ricky Ponting ja Co hooleks. Ja nemad olid võidukad. Peaasi, et teed selgeks read kisakoori ergutushümnist „Aussie Aussie Aussie, Oi Oi Oi”, ja kõik muu sujub iseenesest. Go, Aussie! Go!

Nii nagu Duracelli jäneste akud vajavad ühel hetkel ikkagi laadimist, tahtsime meiegi peale pikka töönädalat jälle puhata ja mängida ning basseini ääres, prill ninal, teenitud dollaripakile väärilist investeerimisplaani pidada. Niisiis suundus tiim Annuška ja Kairts kriketimatšile järgneval töövabal nädalavahetusel taas Gold Coasti poole sealseid häärbereid ja kortereid üle vaatama. Eesmärk: kolida Kullarannikule!

Siin Austraalia, siin Brisbane, siin Annuška ja Kairts…

Aussie Aussie Aussie, Oi Oi Oi

Eeslaulja: „Aussie, Aussie, Aussie!”

Rahvas: „Oi! Oi! Oi!”

Eeslaulja uuesti: „Aussie, Aussie, Aussie!”

Rahvas järgi: „Oi! Oi! Oi!”

Eeslaulja: „Aussie!”

Rahvas: „Oi!”

Eeslaulja: „Aussie!”

Rahvas: „Oi!”

Eeslaulja (kiiremini): „Aussie, Aussie, Aussie!”

Rahvas (sama kiiresti): „Oi! Oi! Oi!”


Pinnacle Hospitality ja Travel People www.pinnaclepeople.com.au

The Gabba – Brisbane Cricket Ground www.thegabba.org.au

Austraalia

Подняться наверх