Читать книгу Sisemine jõud - Anthony Robbins - Страница 10

“Elu on naljakas – kui sa keeldud vastu võtmast muud peale parima, siis saadki sa väga tihti kätte parima.”

– W. Somerset Maugham

Ta sõitis üle sajakilomeetrise tunnikiirusega mööda kiirteed, kui see äkki juhtus. Miski tee ääres tõmbas ta tähelepanu endale ja kui ta vaatas uuesti enda ette, jäi reageerimiseks aega vaid sekund. Oli juba peaaegu hilja. Tema ees sõitnud Macki veoauto oli jäänud ootamatult seisma. Et oma elu päästa, lasi ta mootorratta külglibisemisse, mis tundus kestvat terve igaviku. Ta libises piinavalt aeglaselt veoauto alla. Bensiinipaagi kork tuli pealt ära ja juhtus kõige halvem: kütus voolas välja ja süttis. Tema järgmine teadvusehetk oli haiglas, kui ta ärkas liikumisvõimetuna kõrvetava valu käes, kartes hingata. Kolm neljandikku tema kehast oli kaetud kohutavate kolmanda astme põletushaavadega. Kuid ta keeldus ikka veel alla andmast. Ta võitles end tagasi elule ja jätkas ärikarjääri, kuigi vaid selleks, et elada üle järgmine kohutav löök: lennuõnnetus, mille tõttu ta jäi eluks ajaks alakehast halvatuks.

Iga mehe ja naise elus tuleb ülima väljakutse aeg – aeg, mil pannakse proovile viimased jõuvarud. Aeg, mil elu tundub ebaõiglane. Aeg, mil usk, väärtushinnangud, kannatus, kaastunne ja ellujäämisvõime viiakse viimse piirini ja isegi üle selle. Mõni inimene saab selle proovilepaneku kaudu paremaks – teised aga lasevad elusündmustel end alla suruda ja hävitada. Kas te olete kunagi mõelnud, miks reageerivad inimesed elu väljakutsetele erinevalt? Mina olen küll. Olen alati olnud väga huvitatud, mis sunnib inimesi nii käituma, nagu nad käituvad. Nii kaua kui ma mäletan, on mind vaevanud küsimus, miks mõned mehed ja naised on teistest nii erinevad. Miks saab mõnest liider, edukas inimene? Kuidas saab olla nii, et paljud siin maailmas elavad õnnelikku elu hoolimata kõikidest tagasilöökidest, samas kui teised, kellel tundub olevat kõik olemas, kannatavad meeleheite, viha ja masenduse käes?

Ma jutustan teile ühe teise mehe loo ning siis vaatame, millised erinevused nende kahe inimese vahel on. Selle mehe elu näib palju roosilisem. Ta on vapustavalt rikas, kohutavalt andekas meelelahutaja, kellel on tohutu suur pooldajaskond. Kahekümne kahe aastaselt võeti ta Chicago kuulsasse Second City komöödiatruppi, kus ta oli noorim liige. Peaaegu kohe sai ta tolle show tunnustatud staariks. Varsti järgnes sellele suur läbilöök New Yorgi teatrilavadel. Temast sai üks seitsmekümnendate suurimaid teletähti, seejärel aga riigi üks kõige kuumemaid filmitähti. Ta läheb üle muusikasse ja saavutab ka seal otsekohe menu. Tal on kümneid imetlevaid sõpru, õnnelik abielu, imelised kodud New York Citys ja Martha’s Vineyardis. Tal tundub olevat kõik, mida üks inimene võiks ihaldada.

Kumb neist kahest mehest te tahaksite olla? On raske ette kujutada, et keegi võiks eelistada esimest teisele.

Kuid ma jutustaksin teile neist inimestest natuke lähemalt. Esimene on üks kõige vitaalsemaid, tugevamaid ja edukamaid inimesi, keda ma tean. Tema nimi on W. Mitchell, ta on elus ja terve ja elab Colorados. Ta on oma kohutavast mootorrattaõnnetusest saadik kogenud rohkem edu ja rõõmu kui enamik inimesi terve elu jooksul. Ta on loonud fenomenaalsed isiklikud suhted mõne Ameerika kõige mõjuvõimsama inimesega. Ta on tänu oma äritegevusele miljonäriks saanud. Ta kandideeris isegi Kongressi, kuigi ta nägu on hirmsasti moondunud. Ja milline oli tema kampaania loosung? “Saatke mind Kongressi ja ma ei ole lihtsalt üks järjekordne kena nägu.” Tänaseks on tal ka fantastiline suhe ühe väga erilise naisega ja ta kandideerib parajasti Colorado kuberneri kohale.

Teine isik on keegi, keda te hästi tunnete, keegi, kes on teile tõenäoliselt pakkunud palju naudingut ja rõõmu. Tema nimi oli John Belushi. Ta oli üks meie aja kõige kuulsamatest koomikutest ja seitsmekümnendate meelelahutustööstuse suurimatest õnnestujatest. Kuid kui ta kolmekümne kolme aastaselt kohtuarsti tunnistuse kohaselt “ägedasse kokaiini- ja heroiinimürgitusse” suri, ei olnud teda tundnud inimesed selle üle üllatunud. Mees, kellel oli olnud kõik, oli muutunud punsunud, enesekontrolli kaotanud narkomaaniks, kes nägi oma vanuse kohta vana välja. Väliselt oli tal kõik olemas. Sisemiselt oli ta juba aastaid tühi olnud.

Sarnaseid näiteid on meie ümber palju. Olete te kunagi kuulnud Pete Strudwickist? Ta sündis ilma käte ja jalgadeta, kuid temast sai maratonijooksja, kes on tänaseks läbinud juba 40 000 kilomeetrit. Mõelge Helen Kelleri hämmastavale loole.^[1.] Või Candy Lightnerile, kes lõi mittetulundusühingu Mothers Against Drunk Driving.^[2.] Ajendiks oli kohutav tragöödia – joobnud juht sõitis surnuks tema tütre –, mis pani teda asutama organisatsiooni, mis tänaseks on päästnud juba sadu, aga võib-olla isegi tuhandeid elusid. Teise äärmusena võiks nimetada selliseid inimesi nagu Marilyn Monroe ja Ernest Hemingway, kes olid fantastiliselt edukad, kuid ometi hävitasid end lõpuks ise.

Tahaksin teile eelneva põhjal esitada järgmise küsimuse: mis on erinevus “pean” ja “ei pea” vahel? Mis on erinevus “suudan” ja “ei suuda” vahel? Mis on erinevus “teen” ja “ei tee” vahel? Miks saab mõni inimene üle kohutavatest, kujuteldamatutest õnnetustest ja muudab oma elu õnnestumiseks, teine aga juhib selle kõigist eelistest hoolimata hukatusse? Miks kasutab mõni ära kõik oma kogemused ja paneb need enda heaks tööle, teine aga käitub nii, et läbielatu hakkab tema vastu töötama? Mis mõttes on W. Mitchell ja John Belushi erinevad? Mis on see, mis muudab inimese elukvaliteeti?

See küsimus on mind painanud kogu elu. Lapsepõlves nägin ma enda ümber inimesi, kellel oli igasugust rikkust – suurepärased töökohad, õnnelik isiklik elu ja hea tervis. Ma pidin teada saama, mis on selle põhjuseks, et nende elu on minu ja mu sõprade omast nii erinev. Tuleb välja, et erinevus on tingitud sellest, kuidas me enesega suhtleme ja milliseid samme astume. Mida teeb inimene siis, kui ta on kõike katsetanud ja asjad lähevad ikka valesti? Edukatel inimestel ei ole vähem probleeme kui edututel. Ainsad, kellel ei ole probleeme, lamavad kalmistutel. Mitte see, mis meiega juhtub, ei erista läbikukkumist edust. Määrav on hoopis see, kuidas me juhtunut tajume ja mida me selles suhtes ette võtame.

Kui W. Mitchell sai oma kehalt informatsiooni, et kolm neljandikku sellest on kaetud kolmanda astme põletushaavadega, seisis ta valiku ees, kuidas seda infot tõlgendada. See sündmus oleks andnud piisavalt põhjust, et surra, nutta või endale midagi muud sisendada. Tema otsustas endale sisendada, et see kogemus on talle antud teatud eesmärgiga. Ning et ühel päeval annab see talle veelgi suuremad eelised eesmärgini jõudmisel – maailma muutmisel. Selle endale selgeks teinud, kujundas ta välja kindlad veendumused ja väärtushinnangud, mis hakkasid tema elu juhtima pigem eelistest, mitte aga tragöödiast lähtudes – isegi pärast seda, kui ta jäi halvatuks. Kuidas suutis Pete Stradwick joosta Pike’s Peaki, maailma kõige raskemat maratoni, kui tal ei olnud käsi ega jalgu? Lihtsalt. Ta õppis endaga suhtlema. Kui tema kehameeled saatsid talle signaale, mida ta oli varem tõlgendanud valuna, piirangutena, kurnatusena, siis ta lihtsalt muutis nende tähendust, andes signaalidele uued nimed, ja jätkas oma närvisüsteemi veenmist nii, et oli võimeline edasi jooksma.

“Asjad ei muutu; meie muutume.”

– Henry David Thoreau

Mind on alati huvitanud, kuidas inimesed tulemusteni jõuavad. Sain juba ammu aru, et edul on teatud võti, et väljapaistvate tulemustega inimesed teevad nende saavutamiseks teatud asju. Mõistsin, et ei piisa, kui teatakse, et W. Mitchell ja Pete Strudwick suhtlesid endaga viisil, mis võimaldas neil tulemusteni jõuda. Oli vaja täpselt välja selgitada, kuidas nad seda tegid. Ma uskusin, et kui ma jäljendan teiste tegevust täpselt, siis saan ka mina sama häid tulemusi kui nemad. Uskusin, et kui ma midagi külvan, siis saan ka saaki lõigata. Teiste sõnadega, kui ma leian inimese, kes on kaastundlik isegi kõige keerulisemas olukorras, ja kui ma teen kindlaks tema strateegia – kuidas ta olukorda suhtub, kuidas ta kasutab oma keha selles olukorras –, siis võiksin ka mina muutuda kaastundlikumaks. Kui mees ja naine on õnnelikus abielus ja tunnevad teineteise vastu sügavat armastust ka kahekümne viie aasta möödudes, siis võiksin ma kindlaks teha, kuidas nad on käitunud, milline usk on sellele kaasa aidanud, ning ka omaenda isiklikus elus samu tulemusi saavutada. Olin näiteks hirmsasti ülekaaluline. Sain aru, et mul on vaja jäljendada saledaid inimesi, teha kindlaks, mida nad söövad, kuidas nad söövad, millised on nende veendumused, ning ma jõuan sama tulemuseni. Just nii kaotasin ma oma liigsed viisteist kilo. Tegin sama rahalises sfääris ja oma isiklikes suhetes. See oli mu isikliku meisterlikkuse otsingu algus. Ja selles otsingus uurisin ma kõiki võimalikke valdkondi.

Nii avastasin ma enda jaoks teaduse nimega neurolingvistiline programmeerimine ehk lühendatult NLP. Nimi ise ütleb, et “neuro” viitab ajule ja “lingvistiline” keelele. Programmeerimine on aga plaani või protseduuri paikapanek. NLP uurib, milline on verbaalse ja mitteverbaalse keele mõju inimese närvisüsteemile. Inimese suutlikkus elus midagi teha põhineb tema võimel juhtida oma närvisüsteemi. Need, kes suudavad jõuda väljapaistvate tulemusteni, teevad seda oma närvisüsteemi abil ja selle kaudu toimuva spetsiifilise suhtlemisega.

NLP uurib, kuidas inimesed iseendaga suheldes tekitavad optimaalse hulga sisemisi ressursse kasutavaid seisundeid ja seega ka suurima võimaliku arvu käitumisvalikuid. Nimetus “neurolingvistiline programmeerimine”, kuigi see kirjeldab täpselt antud teaduse uurimisvaldkonda, võib siiski olla ka üheks põhjuseks, miks te ei ole sellest võib-olla kunagi kuulnud. Varem õpetati seda peamiselt arstidele ja vähestele õnnelikele ärijuhtidele. Mõistsin sellega esimest korda kokku puutudes kohe, et see on midagi täiesti erinevat kõigest, mida ma olin varem kogenud. Vaatasin pealt, kuidas NLP-d praktiseeriv arst võttis ette patsiendi, kellel juba aastaid oli ravitud foobiat, ja vähem kui neljakümne viie minutiga oli igasugune foobia kadunud. Olin vaimustatud. Ma pidin sellest kõik teada saama! (Muide, väga tihti saavutatakse tulemus viie või kümne minutiga.) NLP annab süstemaatilise ajujuhtimise raamistiku. Selles õpetatakse juhtima mitte ainult omaenda seisundeid ja käitumist, vaid ka teiste omi. Lühidalt öeldes on see teadus, kuidas oma aju optimaalselt juhtida, et saavutada soovitud tulemusi.

NLP pakkus mulle täpselt seda, mida ma olin otsinud. Selles peitus võti, mis aitas lahti muukida saladuse, kuidas osa inimesi suudab pidevalt optimaalseid tulemusi saavutada. Kui keegi ärkab hommikul üles vaevata ja kergelt ning on energiast pakatamas, siis on see antud meetodiga saavutatud tulemus. Kuidas selleni jõuti? Kuna kõik tulemused tulenevad mingitest tegevustest, siis millised olid need vaimsed või füüsilised tegevused, mis tekitasid unest vaevata ja kergesti ärkamise neurofüsioloogilise protsessi? Üks NLP eeldusi on see, et meil kõigil on ühesugune närvisüsteem, nii et kui keegi siin maailmas suudab mingit asja teha, siis saate ka teie oma närvisüsteemi samamoodi tööle panna. Antud protsessi, mille abil selgitatakse täpselt välja, mida inimene mingi kindla tulemuse saavutamiseks teeb, nimetatakse jäljendamiseks.

Küsimus on jällegi selles, et kui keegi teine siin ilmas suudab mingit asja teha, siis suudate seda ka teie. Asi ei ole selles, kas te suudate jõuda tulemusteni, mida sai teine inimene; asi on strateegias – kuidas see inimene nende tulemusteni jõudis? Kui keegi oskab väga hästi õigekirja, siis on võimalik teda nii jäljendada, et ka teie ise muutute nelja või viie minuti pärast heaks õigekirjaoskajaks. (Selle strateegia kohta saate te rohkem teada 7. peatükist.) Kui keegi teie tuttavatest oskab väga hästi oma lapsega suhelda, siis saate seda teha ka teie. Kui kellelgi on hommikul hästi kerge üles tõusta, siis muutub see kergeks ka teie jaoks. Tuleb lihtsalt jäljendada, kuidas teine inimene juhib oma närvisüsteemi. Loomulikult on mõned ülesanded teistest raskemad ning nende jäljendamine ja kopeerimine võtab rohkem aega. Kuid kui teil on piisavalt soovi ja usku, mis teid kohanemise ja muutuste ajal toetavad, siis saab jäljendada praktiliselt kõike. Paljudel juhtudel üritatakse katse ja eksituse meetodil aastaid, et leida parim keha ja vaimu kasutamise ning tulemuste saavutamise moodus. Aga teil on võimalik vahele astuda, jäljendada tegevusi, mille täiustamiseks on kulunud palju aastaid, ja jõuda samadele tulemustele hetkega, kuudega – või vähemalt palju väiksema ajaga kui see inimene, kelle tulemusi te kavatsete kopeerida.

NLP on välja töötanud peamiselt kaks meest – John Grinder ja Richard Bandler. Grinder on üks maailma kuulsamaid lingviste. Bandler on matemaatik, gestaltteraapia spetsialist ja arvutiekspert. Need kaks meest otsustasid oma anded ühendada, et täita üks unikaalne ülesanne – jäljendada inimesi, kes on omal alal parimad. Nad jälgisid inimesi, kes olid kõige edukamad ühes asjas, mida nende arvates soovib enamus inimesi – muutuste elluviimises. Nad jälgisid edukaid ärimehi, arste ja paljusid teisi, et selgitada välja teadmised ja mudelid, mida need inimesed olid aastate vältel katse ja eksituse meetodi abil avastanud.

Bandlerit ja Grinderit tuntakse kõige enam paljude käitumisse sekkumise mudelite järgi. Nad töötasid need mudelid välja, jäljendades dr. Milton Eriksoni, ühte kõigi aegade kuulsaimat hüpnotiseerijat, väljapaistvat pereterapeuti Virginia Satirit ja antropoloog Gregory Batesoni. Nad selgitasid näiteks välja, miks on Satir kogu aeg võimeline inimeste segiläinud suhteid lahti harutama, kuigi see teistel terapeutidel ei olnud õnnestunud. Nad vaatasid, millist tegevust ta tulemuste saavutamiseks kasutab. Ja nad õpetasid neid mudeleid oma õpilastele, kes siis said neid kasutada ja jõudsid samade tulemusteni, ilma et neil oleks olnud kuulsa terapeudi aastatepikkusi kogemusi. Nad külvasid samu seemneid ja lõikasid ka sama suurt saaki. Bandler ja Grinder töötasid läbi kuulsate inimeste jäljendamisest saadud põhilised mudelid ning hakkasid looma oma mudeleid ja neid õpetama. Need mudelid ongi neurolingvistilise programmeerimise ehk NLP sisu.

Nimetatud kaks geeniust tegid tegelikult palju enam kui muutuste läbiviimiseks vajalike jõuliste ja efektiivsete mudelite väljatöötamine. Palju tähtsam on see, et nad pakkusid välja süstemaatilise viisi, kuidas kopeerida mis tahes meisterlikkuse vormi väga lühikese aja jooksul.

Nende edu on legendaarne. Ent hoolimata sellest, et abinõud olid nüüd kättesaadavad, õppisid paljud inimesed lihtsalt selgeks emotsionaalsete ja käitumuslike muutuste mudelid, aga neil puudus sisemine jõud neid efektiivselt ja seostatult kasutada. Jällegi – teadmiste omamisest ei piisa. Tulemusi toob vaid tegutsemine.

Lugenud NLP kohta järjest rohkem ja rohkem raamatuid, rabas mind asjaolu, et ma ei leidnud jäljendamise kohta peaaegu mitte midagi või siis leidsin väga vähe. Minu jaoks seisneb tee meisterlikkusele just jäljendamises. See tähendab, et kui ma näen, et keegi siin maailmas saavutab mingi tulemuse, mida ma ise ihaldan, siis võin ka mina jõuda sama tulemuseni, kui olen nõus aja ja pingutuste eest teatud hinda maksma. Kui tahetakse saavutada edu, tuleb lihtsalt leida viis jäljendada neid, kes on juba edukad. See tähendab, et tuleb välja selgitada, milliseid samme nad astusid, eriti aga seda, kuidas nad kasutasid oma aju ja keha nende tulemusteni jõudmiseks, mida kopeerida sooviti. Kui te tahate olla parem sõber, rikkam inimene, parem lapsevanem, parem sportlane, edukam ärimees, siis tuleb leida endale meisterlikkuse eeskujud.

Maailma paigast nihutanud ja raputanud inimesed on tihti ka professionaalsed jäljendajad – inimesed, kes on meisterlikult õppinud selgeks kunsti võtta õppust pigem teiste inimeste kogemustest kui enda omadest. Nad teavad, kuidas säästa midagi, mida meil kellelgi ei ole kunagi küllalt – aega. Kui te näiteks vaatate New York Times’i bestsellerite nimekirja, siis enamik nimekirja tipus olevatest raamatutest kirjeldab viise, kuidas teha midagi efektiivsemalt. Peter Druckeri viimase raamatu pealkiri on Innovation and Entrepreneurship. Selles raamatus kirjeldab Drucker samme, mida peaks astuma inimene, kes tahab saada efektiivseks ettevõtjaks või innovaatoriks. Ta teeb otseselt selgeks, et innovatsioon on väga eriline ja tahtlik protsess. Ettevõtjaks olemises ei ole midagi müstilist ega maagilist. See ei sõltu geneetilisest ülesehitusest. See on teadusharu, mida on võimalik õppida. Kas see jutt tuleb tuttav ette? Teda peetakse tänapäevaste äritavade loojaks just jäljendamisoskuse tõttu. Ka The One Minute Manager (Kenneth Blanchard ja Spencer Johnson) on inimestevahelise suhtlemise mudeli ning suhete lihtsa ja efektiivse juhtimise õpetus. See raamat pandi kirja tänu riigi kõige efektiivsemate juhtide jäljendamisele. In Search of Excellence (Thomas J. Peters ja Robert H. Waterman, Jr.) on raamat, mis kirjeldab Ameerika edukate korporatsioonide mudelit. Bridge Across Forever (Richard Bach) esitab teise vaatekoha, suhete analüüsimise uue mudeli. Loetelu võiks jätkata veel kaua. Ka käesolev raamat pakub rohkesti mudeleid, kuidas suunata oma mõtteid, keha ja suhtlemist nii, et kõik asjaosalised oleksid edukad. Kuid minu eesmärk ei ole siiski mitte ainult õpetada edumudeleid, vaid minna veelgi kaugemale – et te looksite need endale ise.

Ka koerale on võimalik õpetada mudeleid, mille tulemusena tema käitumine paraneb. Sama võib teha inimestega. Mina soovin siiski, et te omandaksite protsessi, raamistiku, mis võimaldab teil kopeerida meisterlikkust kõikjal, kus te seda kohtate. Tahaksin teile õpetada mõningaid NLP kõige efektiivsemaid mudeleid. Aga ma soovin ka, et teist saaks midagi enamat kui vaid NLP jünger. Tahaksin, et te saaksite jäljendajaks. Inimeseks, kes mõistab meisterlikkust ja teeb selle enda omaks. Inimeseks, kes otsib pidevalt Optimum Performance Technologies®, nii et te ei jääks kinni mingite kindlate süsteemide või mudelite kasutamisse, vaid otsiksite pidevalt uusi ja efektiivsemaid viise soovitud tulemusteni jõudmiseks.

Et jäljendada meisterlikkust, peaksite te hakkama detektiiviks, uurijaks, kes esitab palju küsimusi ja teeb selgeks kõik meisterlikkuseni viivad niidiotsad.

Olen õpetanud USA armee parimatele snaipritele, et tulemusi saab veelgi parandada, kui saadakse täpselt teada, millist mudelit kasutavad kõige paremad laskurid. Olen õppinud selgeks karatemeistri oskused jälgides, mida ta mõtleb ja teeb. Olen parandanud nii professionaalsete sportlaste kui ka olümpiamängudel osalejate tulemusi. Kõik see sai võimalikuks tänu sellele, et ma leidsin viisi, kuidas täpselt jäljendada nende inimeste tegevust sel ajal, kui nad saavutasid oma parimaid tulemusi, ning näitasin siis neile, kuidas nad saaksid samu tulemusi oma tahte järgi mis tahes hetkel uuesti esile kutsuda.

Teiste inimeste edust õppimine on igasuguse õppimise üks kõige põhilisemaid aspekte. Tehnoloogiamaailmas tuleneb iga edusamm inseneriteaduse või infotehnoloogia varasematest avastustest ja läbimurretest. Ärimaailmas on aga firmad, kes ei õpi minevikust ega kasuta kõige uuemat informatsiooni, määratud hukule.

Ometi on inimkäitumise maailm üks neist vähestest valdkondadest, kus ikka veel rakendatakse vanamoelisi teooriaid. Paljud meist kasutavad ikka veel üheksateistkümnenda sajandi mudelit selle kohta, kuidas aju töötab ja kuidas me käitume. Me paneme millelegi sildi “depressioon” ja mis juhtub? Olemegi depressioonis. Tegelikult võivad sellised mõisted muutuda isetäituvateks ennustusteks. Seetõttu tahaksin ma käesolevas raamatus tutvustada kergesti omandatavat meetodit, mida igaüks võib kasutada, et saavutada soovitud kvaliteediga elu.

Bandler ja Grinder leidsid, et meisterlikkuse uuesti tekitamiseks peab kopeerima kolme peamist asja. Need on just need kolm vaimse ja füüsilise tegevuse vormi, mis vastavad kõige otsesemalt saavutatavate tulemuste kvaliteedile. Neid võiks isegi ette kujutada kolme uksena, mis avanevad suurejoonelisse ballisaali.

Esimene uks on inimese veendumused. See, mida inimene usub, mida ta peab võimalikuks või võimatuks, määrab ära, mida ta on suuteline tegema ja mida mitte. On üks vana ütlus: “Ükskõik, kas sa usud või ei usu, et sa suudad midagi teha, õigus on sul mõlemal juhul.” See on teatud määral tõsi, aga kui inimene ei usu, et ta midagi teha suudab, siis saadab ta oma närvisüsteemile pidevalt sõnumeid, mis piiravad või kõrvaldavad suutlikkuse soovitud tulemust saavutada. Kui ta aga teatab oma närvisüsteemile pidevalt, et suudab seda teha, siis saabuvad ajju signaalid, mis panevad teda soovitud tulemust saavutama ning sellega avanebki võimalus tulemuseni jõuda. Nii et kui inimesel on võimalik kellegi veendumusi jäljendada, siis esimene samm tema moodi tegutsemise ja sarnaste tulemuste saavutamise suunas ongi juba astutud. Veendumusi vaatleme me aga täpsemalt 4. peatükis.

Teine uks, mis tuleb avada, on inimese mõttesüntaks. Mõttesüntaks on viis, kuidas inimene korrastab oma mõtteid. Süntaks on nagu kood. Telefoninumbris on seitse numbrit, aga neid tuleb valida õiges järjekorras, et soovitud inimeseni jõuda. Sama kehtib aju ja närvisüsteemi selle osani jõudmisel, mis aitab kõige rohkem kaasa igatsetud tulemuse saavutamisele. Sama kehtib ka suhtlemise puhul. Inimesed ei saa paljudel juhtudel üksteisest aru, sest nad kasutavad erinevaid koode, erinevaid mõttesüntakseid. Koodid tuleb dešifreerida ja te oletegi astunud sisse parimate omaduste jäljendamise teisest uksest. Süntaksit kirjeldatakse 7. peatükis.

Kolmas uks on füüsis. Vaim ja keha on omavahel tihedalt seotud. See, kuidas te kasutate oma füüsist – kuidas te hingate ja milline on teie kehahoiak, ilme, liigutuste iseloom – määrab ära, millises seisundis te olete. See seisund aga määrab omakorda ära käitumise ulatuse ja taseme, milleks te võimeline olete. Füüsist vaadeldakse 8. peatükis.

Tegelikult me ju jäljendame kogu aeg. Kuidas õpib laps rääkima? Kuidas õpib noor sportlane kogenumalt? Kuidas otsustab edasipüüdlik ärimees oma ettevõtte üles ehitada? Ma toon ärimaailmast ühe lihtsa jäljendamise näite. Inimesed teenivad palju raha nähtuse abil, mida ma nimetan viiteajaks. Me elame piisavalt ühetaolises kultuuris, nii et see, mis toimib ühes kohas, toimib väga sageli ka teises. Kui keegi on saavutanud suurt äriedu šokolaaditükikestega küpsiste müümisel Detroiti supermarketis, siis on olemas suur šanss, et neid saab sama edukalt müüa ka Dallase supermarketis. Kui Chicagos on keegi teinud firma, kus saadetisi viivad kohale erilistes kostüümides kullerid, siis tõenäoliselt töötab sama skeem ka Los Angeleses või New Yorgis.

Väga paljud inimesed on äris edukad sellepärast, et nad avastavad midagi, mis toimib ühes linnas, ja teevad sama asja ka kusagil mujal, enne kui viiteaeg otsa saab. Piisab ainult läbikatsetatud süsteemi võtmisest ja selle kopeerimisest – kuid seda võib isegi teha paremini, süsteemi täiustada. Nendele, kes nii toimivad, on edu praktiliselt tagatud.

Maailma suurimad jäljendajad on jaapanlased. Mis peitub Jaapani majanduse pimestava edu taga? Kas geniaalne innovatsioon? Mõnikord. Kuid viimase kahe kümnendi tööstusarengut vaadates saab selgeks, et väga vähesed uued tooted ja tehnoloogilised uuendused said alguse Jaapanist. Jaapanlased lihtsalt võtavad meilt alguse saanud ideed ja tooted alates autodest ning lõpetades pooljuhtidega ning tänu hoolikale jäljendamisele jätavad alles parimad elemendid ja täiustavad teisi.

Adnan Mohammad Khashoggy on mees, keda paljud peavad maailma rikkaimaks. Kuidas ta selleks sai? Lihtsalt: ta jäljendas Rockefellereid, Morganeid ja teisi finantsmagnaate. Ta luges nende kohta kõike kättejuhtuvat, tegi endale selgeks nende veendumused ja jäljendas nende strateegiaid. Miks W. Mitchell ei jäänud lihtsalt ellu, vaid pööras kõige põrmustavamad kogemused, mida üks inimene võib läbi elada, hoopis enda kasuks? Kui ta oli haiglas, lugesid sõbrad talle ette lugusid suuri takistusi ületanud inimestest. Tal oli olemas võimalus jäljendada ja see positiivne eeskuju oli tugevam kui negatiivsed üleelamised. Erinevus edukate ja edutute inimeste vahel ei ole mitte selles, mis neil on, vaid selles, mida nad otsustavad näha ning oma sisemiste ressursside ja elukogemusega teha.

Jäljendamine tõi otsekohe tulemusi nii minu enda kui ka teiste juures. Jätkasin ka muude mõtte- ja tegevusmustrite otsimist, mis andsid juba lühikese aja jooksul väljapaistvaid tulemusi. Kutsun neid kombineeritud mustreid Optimum Performance Technologies®. Need strateegiad moodustavad käesoleva raamatu põhiosa. Kuid lubage mul siiski veel midagi selgitada. Minu eesmärk ei ole lihtsalt see, et te õpiksite meisterlikult selgeks siin kirjeldatud mudelid. Teil on vaja töötada välja oma mustrid, oma strateegiad. John Grinder õpetas mind mitte millessegi liiga palju uskuma, sest uskumise puhul on alati mingi koht, kus see ei toimi. NLP on võimas vahend, aga see on vaid vahend, mida saab kasutada omaenda lähenemisviiside, strateegiate, sisekaemuste arendamisel. Mitte ükski strateegia ei toimi kogu aeg.

Muidugi ei ole jäljendamine midagi uut. Iga suur leiutaja on jäljendanud teiste avastusi, et mõelda välja mingi uus asi. Iga laps on jäljendanud ümbritsevat maailma.

Probleem on selles, et enamik meist jäljendab täiesti juhuslikult ja eesmärgipäratult. Me võtame midagi üle ühelt inimeselt, aga teise juures ei märka mõnda hoopis olulisemat asja. Me jäljendame midagi head, aga samas ka halba. Me püüame jäljendada inimest, kelle suhtes me tunneme austust, aga leiame, et tegelikult me ikkagi ei oska teha seda, mida teeb tema.

“Ettevalmistus koos võimalusega annab tulemuse, mida kutsutakse vedamiseks.”

- Anthony Robbins

Mõelge sellele raamatule kui teadliku jäljendamise käsiraamatule, mis õpetab täpsemalt jäljendama ja annab teile võimaluse saada teadlikuks millestki, mida te alati olete oma elus teinud.

Teid ümbritsevad harukordsed ressursid ja strateegiad. Minu ülesanne on panna teid mõtlema nende jäljendamisele, et te oleksite pidevalt teadlikud väljapaistvaid tulemusi andvatest tegevustest. Kui keegi on võimeline tegema midagi märkimisväärset, siis peaks teie esimene mõte olema: “Kuidas ta selle tulemuseni jõudis?” Loodan, et te jätkate meisterlikkuse otsinguid, et te otsite kõikjalt imelisi asju ja õpite ära, kuidas see on saavutatud – et ise soovi korral samade tulemusteni jõuda.

Nüüd aga vaatame, mis on see, mis määrab ära inimese reaktsioonid erinevates olukordades. Jätkame uurimist ja teeme kindlaks, mis on …

1 Pime ja kurt ameeriklanna, elas aastatel 1880-1968, lõpetas Radcliffi kolledži, valdas lisaks inglise keelele ka prantsuse ja saksa keelt. Tema jutustus “Minu elu lugu” on ilmunud ka eesti keeles. (toim.) [ ↵ ]

2 “Emad purjus autojuhtide vastu”. (tõlk.) [ ↵ ]