Читать книгу Sisemine jõud - Anthony Robbins - Страница 9

“Elu suur eesmärk ei ole mitte teadmised, vaid tegutsemine.”

Thomas Henry Huxley

Olin temast kuulnud juba mitu kuud. Räägiti, et ta on noor, jõukas, terve, õnnelik ja edukas. Pidin seda oma silmaga nägema. Silmitsesin teda hoolega, kui ta väljus telestuudiost, ning jälgisin mõne nädala vältel, kuidas ta andis nõu paljudele inimestele alates presidendist kuni erinevate foobiate all kannatajateni. Nägin pealt, kuidas ta nõustas toitumisspetsialiste, koolitajaid, sportlasi ja õpiraskustega lapsi. Ta näis olevat uskumatult õnnelik ja sügavalt armunud oma naisesse, kui nad mööda meie riiki ja kogu maailma ringi rändasid. Ja kui nende reis sai läbi, oli aeg pöörduda tagasi San Diegosse ja veeta mõned päevad koos perega kodus oma lossis vaatega otse Vaiksele ookeanile.

Kuidas oli võimalik, et see kahekümne viie aastane poisike, kellel oli vaid keskkooliharidus, oli nii lühikese aja jooksul saavutanud nii palju? Tegemist oli ju lõppude lõpuks kutiga, kes alles kolm aastat tagasi elas pisikeses poissmehekorteris ja pesi vannis nõusid. Kuidas oli ta muutunud viisteist kilo ülekaalus olevast õnnetusehunnikust, kes ei osanud teistega suhelda ja kelle väljavaated elule olid üsna kesised, selleks keskendunud, tervisest pakatavaks, austusväärseks inimeseks, kellel oli palju häid tuttavaid ja piiritud võimalused edukas olla?

See tundus uskumatu, kuid kõige rohkem jahmatas mind see, et see olin mina ise! “Tema” lugu ongi minu lugu.

Ma ei taha muidugi öelda, et mu elu tähendab ainult edukust. Loomulikult on meil kõigil erinevad unistused ja mõtted selle kohta, mida me tahame elus saavutada. Lisaks tahan ma rõhutada, et see, keda sa tunned, kus sa käid ja mida sa omad, ei ole isikliku edukuse tõeline mõõdupuu. Minu jaoks on edu pidev millegi enama poole püüdlemine. See on võimalus pidevalt nii emotsionaalselt, sotsiaalselt, hingeliselt, vaimselt, intellektuaalselt kui majanduslikult edasi areneda, andes samal ajal midagi positiivset ka teistele. Tee edule on alati ehitamisjärgus. See on pidev kulgemine, mitte eesmärk, milleni jõuda.

Minu loo mõte on selge. Rakendades selles raamatus kirjeldatud põhimõtteid, õnnestus mul muuta mitte ainult seda, mida ma enda suhtes tundsin, vaid ka oma saavutusi ning mul õnnestus seda teha põhjapanevalt ja mõõdetavalt. Käesoleva raamatu eesmärk on jagada teiega kõike, mis mu elu paremaks muutis. Loodan siiralt, et siinsetel lehekülgedel kirjeldatud meetodid, strateegiad, oskused ja kontseptsioonid osutuvad ka teile sama jõuduandvaks kui mulle. Meis kõigis on peidus jõud teha nii, et unistused saaksid otsekui võluväel reaalsuseks. On aeg see jõud valla päästa!

Kui ma mõtlen kiirusele, millega mul õnnestus oma unistused tõelisuseks muuta, tunnen uskumatut tänulikkust ja aukartust. Kuid ma ei ole sugugi unikaalne. Asi on selles, et me elame ajastul, mil paljud inimesed saavutavad imelisi asju peaaegu üleöö, saavutavad edu, mis varasematel aegadel oleks olnud mõeldamatu. Vaadake näiteks Steve Jobsi.^[1.] Ta oli sinistes teksapükstes nooruk, kes võttis pähe koduarvuti idee ja ehitas Fortune 500^[2.] firma üles kiiremini kui keegi teine enne teda. Vaadake Ted Turnerit. Ta kasutas ära teabekanali, mis vaevu hingitses – kaabeltelevisiooni – ja lõi sellest impeeriumi. Vaadake selliseid meelelahutustööstuse gigante nagu Steven Spielberg ja Bruce Springsteen või ärimehi nagu Lee Iacocca või Ross Perot. Mis on neil peale hämmastava ja imestustäratava edukuse veel ühist? Vastus on muidugi … võim.

Võim on väga emotsionaalne sõna. Inimesed reageerivad sellele erinevalt. Mõne jaoks on sellel ka negatiivne tähendus. Mõni inimene ihaldab võimu väga. Teised tunnevad end sellest nakatuvat, nagu oleks tegemist millegi müüdava või kahtlasega. Kui palju võimu tahta? Kui palju võimu oleks sinu jaoks vajalik, et edasi areneda? Mida võim sinu jaoks tegelikult tähendab?

Ma ei mõtle võimu kui inimeste üle valitsemise vahendit. Ma ei mõtle sellest kui millestki, mida peale surutakse. Ma ei soovita ka teil seda teha. Selline võim kestab harva kaua. Aga tuleks aru saada, et võim on maailmas konstantne suurus. Kui te ise oma tajumusi ei kujunda, siis kujundab neid keegi teine. Tehke seda, mida te teha tahate, vastasel juhul reageerite te vaid kellegi teise kavatsustele. Minu jaoks on ülim võim suutlikkus saada tulemusi, mida inimene kõige rohkem ihaldab, ning luua selles protsessis ka teiste jaoks väärtusi. Võim on võime muuta oma elu, kujundada oma tajusid, teha nii, et olukord töötaks sinu kasuks ja mitte sinu vastu. Tõeline võim on jagatud võim, mitte pealesurutud võim. See on võime määratleda inimeste vajadusi ja neid rahuldada – nii omaenda vajadusi kui ka nende omi, kellest sa hoolid. See on võime suunata oma isiklik valitsemisala – oma mõtteprotsess, oma käitumine – selliselt, et saada just soovitud tulemusi.

Võim oma elu üle kontrolli omada on ajaloo jooksul esinenud paljudes erinevates ja vastuolulistes vormides. Väga-väga ammu oli võim lihtsalt inimese füüsise tulemus. Kõige tugevamal ja kiiremal oli võim suunata nii oma kui ka ümbritsevate inimeste elu. Tsivilisatsiooni arenedes aga muutus võim päritavaks. End kuningriigi sümbolitega ümbritsenud kuningas valitses vaieldamatu autoriteediga. Teised aga said võimu seotuse kaudu temaga. Industriaalajastu algul seisnes võim kapitalis. Industriaalprotsessi juhtijad olid need, kellel oli kapitalile ligipääs. Kõik see omab ka tänapäeval teatud tähtsust. Näiteks füüsilist jõudu on parem omada kui mitte omada. Kuid tänapäeval ammutatakse suurim võim sügavatest teadmistest.

Me kõik teame, et kätte on jõudnud informatsiooniajastu. Meie kultuur ei ole enam põhiliselt tööstuskultuur, vaid kommunikatsioonikultuur. Elame ajal, mil uued ideed, liikumised ja kontseptsioonid muudavad maailma peaaegu iga päev, olgu siis tegemist nii põhjapaneva teadusega nagu kvantfüüsika või sellise maise asjaga nagu eriti hästi müüv hamburger. Kui on üldse midagi, mis tänapäeva maailma iseloomustaks, siis on selleks peaaegu kujuteldamatult tohutu informatsioonihulga liikumine – mis ühtlasi tähendab muutusi. See info jõuab meieni raamatutest ja filmidest ja raadiost ja arvutikiipidelt andmetormina, mida me näeme ja tunneme ja kuuleme. Selles ühiskonnas on nendel, kes omavad infot ja vahendeid selle edastamiseks, midagi, mis oli vanasti kuningatel – piiramatu võim. John Kenneth Galbraith on kirjutanud: “Industriaalühiskonda toitis raha. Kuid informatsiooniühiskonnas on kütuseks ehk võimuks teadmised. On tekkinud kaks klassi – ühed, kellel on informatsioon, ja teised, kes on teadmatuses. Uue klassi võim ei tulene mitte rahast, mitte maa omamisest, vaid teadmistest”.

On väga põnev, et võimu võti on tänapäeval meile kõigile kättesaadav. Kui sa keskajal ei olnud kuningaks sündinud, siis oli sul väga raske selleks saada. Kui sul tööstusrevolutsiooni alguses ei olnud kapitali, siis olid võimalused seda koguda väga kesised. Kuid tänapäeval võib iga sinistes teksapükstes nooruk luua korporatsiooni, mis muudab maailma. Tänapäeva maailmas on informatsioon valitute privileeg. Need, kellel on ligipääs teatud eriteadmistele, võivad muuta ennast ja mitmes mõttes ka kogu maailma.

Siit aga kerkib üks ilmselge küsimus. Ameerika Ühendriikides on ju elukvaliteedi muutmiseks vajalikud erialateadmised kõigile kättesaadavad. Need on olemas igas raamatukaupluses, igas videolaenutuses, igas raamatukogus. Neid võib ammutada kõnedest, seminaridelt ja kursustelt. Me kõik ju tahame olla edukad. Bestsellerite loetelu on täis retsepte, kuidas olla edukas: The One Minute Manager, In Search of Excellence, Megatrends, What They Don’t Teach You at Harvard Business School, Bridge Across Forever…^[3.] Nimekiri on lõputu. Kogu info on olemas. Miks siis mõned inimesed saavutavad rabavaid tulemusi, teised aga saavad hädapärast hakkama? Miks ei ole me kõik võimekad, õnnelikud, jõukad, terved ja edukad?

Asi on selles, et informatsioonist üksi ei piisa isegi informatsiooniajastul. Kui piisaks ainult ideedest ja positiivsest mõtlemisest, siis oleksid meil kõigil olnud lapsena oma ponid ja me kõik elaksime praegu oma “unistuste elu”. Iga suure edu taga on tegelikult mingid sammud. Tulemusi saavutatakse tegutsemise teel. Teadmised on vaid potentsiaalne võim, kuni need satuvad kellegi kätte, kes teab, milliseid samme astuda. Tegelikult on sõna “võim” tähttäheline definitsioon “võime tegutseda”. See, mida me elus saavutame, sõltub sellest, kuidas me endale selle selgeks teeme. Tänapäeva maailmas tähendab elu kvaliteet suhtlemise kvaliteeti. See, mida me ette kujutame ja endale ütleme, kuidas me liigume ja oma lihaseid kasutame ning milline on meie näoilme, määrab ära, kui suurt osa me oma teadmistest kasutame.

Ülimalt edukaid inimesi nähes satume me sageli psühholoogilisse lõksu ning mõtleme, et nad on nii kaugele jõudnud mingi erilise ande tõttu. Ometi tuleb lähemal vaatlemisel välja, et ülimalt edukatel inimestel on tavaliste inimestega võrreldes vaid see anne, et nad suudavad end tegutsema panna. See on “anne”, mida me kõik võime endas arendada. Tegelikult olid samad teadmised, mis olid Steve Jobsil, olemas ju ka teistel inimestel. Ka teised peale Ted Turneri oleksid võinud välja mõelda, et kaabeltelevisioonil on tohutu majanduslik potentsiaal. Ent Turner ja Jobs olid suutelised tegutsema ja muutsid sellega meie maailma.

Meil kõigil on kaks suhtlemisvormi ning sellest kujuneb meie elukogemus. Esiteks sisemine suhtlus: me loome sisimas pilte, sõnu ja tundeid. Teiseks kogeme me välist suhtlust: sõnu, hääletooni, näoilmet, kehahoiakut ja liigutusi, et maailmaga suhelda. Iga suhtlus on tegevus, liikumist põhjustav ajend. Ja kogu suhtlusel on teatud mõju nii meile endile kui teistele.

Suhtlemine on võim. Inimesed, kes on selle hästi selgeks õppinud, võivad muuta seda, kuidas nad maailma kogevad ning kuidas maailm tajub neid. Kogu käitumine ja kõik tunded pärinevad algselt mingist suhtlusest. Need, kes enamuse mõtteid, tundeid ja tegusid mõjutavad, teavad, kuidas seda vahendit ära kasutada. Mõelgem inimestele, kes on muutnud meie maailma – John F. Kennedy, Thomas Jefferson, Martin Luther King Jr., Franklin Delano Roosevelt, Winston Churchill, Mahatma Gandhi. Ning hoopis süngemas toonis – mõelgem Hitlerile. Kõigil neil oli see ühine joon, et nad olid meisterlikud suhtlejad. Nad suutsid võtta oma nägemuse, olgu siis selleks inimese kosmosesse viimine või vihkamisega täidetud Kolmanda Reichi^[4.] loomine, ning oskasid seda teistele edasi anda nii, et mõjutasid suurte rahvamasside mõtlemist ja käitumist. Nad muutsid sellega kogu maailma.

Aga kas mitte seesama asi ei muuda ka Spielbergi, Springsteeni, Iacoccat, Fondat või Reaganit teistest erinevaks? Kas ei ole nad mitte inimsuhtluse ehk mõjutamise meistrid? Nii, nagu need inimesed suudavad suhtlemise abil liigutada rahvamasse, aitab see vahend igaüht meist paigalt liikuda.

Meisterlikkuse aste suhtlemises välismaailmaga määrab ära, kui edukas te teistega suhtlemises olete – isiklikult, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja rahaliselt. Veelgi tähtsam on aga see, et sisemise edukuse määr – õnn, rõõm, ekstaas, armastus ja kõik muu, mida te ihaldate – on otseselt selle suhtlemise tagajärg, mis teie sisemuses toimub. See, kuidas te end tunnete, ei ole teie elusündmuste tagajärg – see on teie tõlgendus juhtunust. Edukate inimeste eludest võib ikka ja jälle õppida, et meie elu kvaliteeti ei määra mitte see, mis meiega juhtub, vaid pigem see, mida me juhtunu suhtes ette võtame.

Teie olete see, kes otsustab, mida tunda ja kuidas käituda olenevalt sellest, kuidas te otsustate oma elu tajuda. Mitte millelgi ei ole muud tähendust kui see, mille meie talle omistame. Enamik meist on tõlgenduse muutnud automaatseks, aga tegelikult on seda võimalik teadlikult suunata ja oma tajumust maailmast otsekohe muuta.

Käesolev raamat räägib sellest, kuidas võtta ette kaalukaid, kindla eesmärgiga ja suunatud tegevusi, millega saavutatakse rabavaid tulemusi. Kui ma aga peaksin kahe sõnaga ütlema, millest see raamat räägib, siis ütleksin ma: “Tulemuste saavutamisest!” Mõelge selle üle. Kas see on see, millest te tõesti huvitatud olete? Võib-olla tahate te muuta seda, mida te enda ja maailma suhtes tunnete. Võib-olla tahate te saada paremaks suhtlejaks, muuta paremaks suhte oma lähedase inimesega, õppida kiiremini, saada tervemaks või teenida rohkem raha. Te võite kõik need asjad ja veel palju rohkem ise endale luua, kui oskate siin raamatus antud teavet ära kasutada. Kuid enne uute tulemusteni jõudmist tuleks siiski aru saada, et tegelikult te juba saavutategi tulemusi. Võibolla need lihtsalt ei ole need tulemused, mida te ihaldate. Enamik meist arvab, et inimese vaimne seisund ja see, mis tema mõtetes toimub, on midagi tema kontrolli alt väljas olevat. Tegelikult saab aga inimene oma psüühikat ja käitumist uskumatult suurel määral kontrollida. Masendunud inimene korraldab “etenduse”, mida nimetatakse depressiooniks. Ekstaasis inimene aga ekstaasi.

On oluline meeles pidada, et sellised emotsioonid nagu depressioon ei teki lihtsalt niisama. Inimene ei saa depressiooni nakkuse teel. Ta tekitab endale depressiooni – nii nagu iga teise tulemuse oma elus – teatud vaimse ja füüsilise tegevuse kaudu. Et depressioonis olla, on vaja vaadata oma elule teatud erilisel viisil. On vaja öelda endale asju teatud hääletoonil. Tuleb võtta teatud hoiak ja hingamisrütm. Suur abi on õlgade longu laskmisest ja mahapõrnitsemisest. Palju aitab kaasa ka kurva häälega rääkimine ja enda jaoks halvimate stsenaariumide väljamõtlemine. Kui te aga tekitate segaduse oma biokeemias kehva toitumise või liigse alkoholi või uimastite tarvitamisega, siis aitate te kaasa veresuhkru taseme langusele organismis, millega depressiooni tekkimine on sõna otseses mõttes garanteeritud.

Tahan öelda vaid seda, et depressiooni tekitamine nõuab pingutusi. See on raske töö ja selleks on vaja astuda teatud samme. Mõni inimene on seda seisundit tekitanud nii sageli, et tal on seda kerge teha. Tegelikult on ta oma sisemise suhtlusmudeli seostanud paljude väliste sündmustega. Ta saab niimoodi palju lisahüvesid – teiste tähelepanu, kaastunnet, armastust jne – ja hakkab seetõttu sellist suhtlusviisi oma loomulikuks elustiiliks pidama. Osa inimesi on niimoodi elanud nii kaua, et see hakkab tunduma mugavana. Nad on end samastanud oma olekuga. Kuid tegelikult on inimesel siiski võimalik oma psüühikat ja füüsist ning selle kaudu otseselt ka oma emotsioone ja käitumist muuta.

Te võite sattuda ekstaasi, kui võtate omaks vaatenurga, mis seda emotsiooni tekitab. Siis kujutate te oma vaimusilmas ette igasuguseid asju, mis selle tunde esile kutsuvad. Samuti võite muuta iseendaga peetava dialoogi tooni ja sisu. Võite võtta omaks teatud kehahoiaku ja hingamisrütmi, mis loovad kehas teatud seisundi ja – oh imet! – tekibki ekstaas. Kui tahate olla kaastundlik, tuleb lihtsalt muuta oma füüsist ja mõtlemist nii, et see sobiks kokku seisundiga, mida nõuab kaastunne. Sama kehtib armastuse või mis tahes muu tunde kohta.

Võib ka mõelda, et emotsionaalsete seisundite esilekutsumine sisemise suhtluse juhtimise teel sarnaneb režissööri tööga. Režissöör manipuleerib soovitud tulemuste saamiseks asjadega, mida vaataja ekraanilt näeb ja kuuleb. Kui ta tahab tekitada hirmu, siis laseb ta just õigel momendil helitugevust juurde keerata ning sündmustikule mingeid eriefekte lisada. Režissöör võib samast loost teha tragöödia või komöödia olenevalt sellest, mida ta otsustab ekraanil näidata. Sama võite teha ka teie oma vaimse ekraaniga. Te võite juhtida oma psüühikat, mis on igasuguse füüsilise tegevuse alus, täpselt sama oskuslikult ja jõuliselt. Teil on võimalik tugevdada positiivsete sõnumite valgust ja heli oma ajus ning vähendada negatiivsete oma. Te võite oma aju juhtida sama oskuslikult nagu Steven Spielberg filmide tootmist.

Teatud osa sellest, mis nüüd järgneb, on võib-olla raske uskuda. Te vist ei usu, et on võimalik inimesele otsa vaadata ja täpselt tema mõtteid lugeda või otsekohe kõik oma sisemised ressursid tahte sunnil kokku koondada. Aga kui te oleksite sada aastat tagasi öelnud, et inimene lendab Kuule, siis oleks teid peetud vaimuhaigeks. Kui te oleksite öelnud, et New Yorgist on võimalik sõita Los Angelesse viie tunniga, oleks teid peetud hullumeelseks unistajaks. Need asjad said võimalikuks tänu eritehnoloogiate ja aerodünaamikaseaduste meisterlikule tundmaõppimisele. Tegelikult töötab üks kosmoseuuringute firma praegu välja sõidukit, mis nende sõnade järgi sõidutab inimesed kümne aasta pärast New Yorgist Californiasse kaheteistkümne minutiga. Käesolevast raamatust aga saate te teada Optimum Performance Technologies® “seadustest”, mis muudavad teile kättesaadavaks sisemised ressursid, mille olemasolust endas teil aimugi ei olnud.

“Iga korralik pingutus saab mitmekordselt hüvitatud.”

– Jim Rohn

Meisterlikkuse saavutanud inimesed käivadki mööda edu rada. Kutsun seda Ülima Edu Valemiks. Valemi esimene samm on teada soovitud tulemust ehk teisisõnu täpselt määratleda, mida soovitakse saavutada. Teine samm on tegutsemine – vastasel juhul jäävad soovid alatiseks unistuseks. Te peate tegutsema just sellisel viisil, mis teie arvates kõige tõenäolisemalt annab soovitud tulemuse. Tegevused ei anna alati soovitud tulemusi, seetõttu kolmas samm on endas selliste sensorite väljaarendamine, mis aitavad ära tunda tegevusest tulenevad reaktsioonid ja tulemused ning teha võimalikult kiiresti selgeks, kas tegevus viib eesmärgile lähemale või vastupidi. Tuleb teada, milliseid tulemusi tegevus annab, olgu siis tegemist vestluse või lihtsalt igapäevaste toimetustega. Kui tulemused ei ole need, mida sooviti, on vaja selgeks teha, mis tulemusi siis saadi, et sellest kogemusest õppida. Ja siis tuleb astuda neljas samm, arendada välja paindlikkus, et muuta oma käitumist seni, kuni saavutatakse soovitud eesmärk. Edukaid inimesi jälgides märkate, et nemad on need sammud astunud. Nad alustasid eesmärgi seadmisest, sest sihtmärki ei ole võimalik tabada, kui te seda määranud ei ole. Nad tegutsesid, sest teadsid, et eesmärgist üksi ei piisa. Neil oli võime teisi inimesi mõista ning seetõttu teadsid nad, millist reageeringut oodata. Ning nad kohandasid end pidevalt, muutsid oma käitumist seni, kuni leidsid selle, mis toimis.

Mõelge Steven Spielbergile. Juba kolmekümne kuue aastaselt oli ta kõige edukam filmitegija ajaloos. Neli kõigi aegade parimat filmi on just tema tehtud, sealhulgas E.T., The Extra-Terrestrial, mis on kõigi aegade edukaim film. Kuidas õnnestus tal juba nii noorena nii kaugele jõuda? See on tähelepanuväärne lugu.

Spielberg teadis juba alates kaheteistkümnendast või kolmeteistkümnendast eluaastast, et tahab saada filmirežissööriks. Tema elu muutus, kui ta käis seitsmeteistkümnesena ühel pärastlõunal Universali stuudiotes ekskursioonil. Kahjuks ei hõlmanud ekskursioon otseselt filmivõtete paiku ning Steven, kellel oli eesmärk silme ees, astus vajalikud sammud. Ta hiilis teistest eemale, et vaadata, kuidas filmi tegelikult tehakse. Lõpuks kohtus ta ka Universali toimetusosakonna juhiga, kes vestles temaga terve tunni ja tundis Spielbergi filmide vastu huvi.

Enamiku jaoks oleks lugu sellega ka lõppenud. Aga Spielberg ei olnud nagu enamik inimesi. Temas oli sisemist jõudu. Ta teadis, mida tahab. Ta oli oma esimesest stuudiokülastusest midagi õppinud ning muutis taktikat. Järgmisel päeval pani ta selga ülikonna, võttis kätte isa diplomaadikohvri, kandamiks ainult võileib ja kaks maiustust, ja pöördus stuudiosse tagasi ilmega, nagu peakski ta seal olema. Tol päeval marssis ta väravavalvest enesekindlalt mööda. Ta leidis ühe mahajäetud haagissuvila ja pani uksele plastiktähtedega sildi “Režissöör Steven Spielberg”. Ülejäänud suvi möödus tal režissööride, kirjanike ja toimetajatega kohtudes, igatsetud maailma veerel jõlkudes, igast vestlusest õppides, filmitegemist vaadeldes ning aistingute teravust edasi arendades.

Lõpuks, kahekümneaastasena, olles saanud stuudio territooriumil omainimeseks, näitas Steven Universalile tagasihoidliku sisuga filmi, mille ta oli kokku pannud, ning talle pakuti seitsmeaastast lepingut ühe televisioonisarja režissöörina. Ta oli oma unistuse teoks teinud.

Kas Spielberg toimis Ülima Edu Valemi järgi? Kindlasti. Ta teadis täpselt, mida tahta. Ta tegutses. Tal oli aistingute teravust, et teada, millised on saavutatud tulemused, kas tegutsemine viib teda eesmärgile lähemale või sellest kaugemale. Ning tal oli paindlikkust muuta oma käitumist, et ihaldatud eesmärgini jõuda. Kõik edukad inimesed, keda ma tean, toimivad samamoodi. Need, kes edu saavutavad, on altid muutustele ja paindlikud seni, kuni on soovitu saavutanud.

Mõelge Columbia Ülikooli õigusteaduskonna dekaanile Barbara Blackile, kes kunagi kujutles end vaimusilmas dekaanina. Noore naisena tegi ta endale teed meeste pärusmaale ja lõpetas edukalt Columbia Ülikooli õigusteaduste kraadiga. Seejärel otsustas ta oma karjäärialase unistuse ootele panna, et täita teine unistus – luua perekond. Üheksa aastat hiljem leidis ta, et on valmis oma karjäärialast unistust teostama, seega pani ta end kirja Yale’i Ülikooli doktorantuuri ning arendas endas välja õpetamis-, uurimis- ja kirjutamisoskuse, mis andsid talle lõpuks töökoha, mida ta oli alati tahtnud. Ta oli süvendanud endas veendumust – ta oli muutnud oma lähenemisviisi ja ühendanud mõlemad eesmärgid ning saanud Ameerika ühe kõige prestiižsema õigusteaduskonna dekaaniks. Ta oli murdnud tava ja tõestanud, et edu võib saavutada üheaegselt mitmel tasandil. Kas ta järgis Ülima Edu Valemit? Muidugi. Enese eesmärki teades katsetas ta millegagi ja kui see ei toiminud, muutis ta end seni, kuni oskas oma elu tasakaalus hoida. Lisaks tähtsa õigusteaduskonna juhtimisele on ta ka ema ja abikaasa.

Veel üks näide. Kas te olete kunagi söönud Kentucky Fried Chickeni praetud kana? Kas te teate, kuidas kolonel Sanders ehitas üles impeeriumi, mis tegi temast miljonäri ja muutis kogu rahva toitumisharjumusi? Alguses ei olnud ta midagi enamat kui praetud kana retseptiga pensionär. Muud ei midagi. Ei mingit ettevõtet. Mitte midagi. Tal oli olnud väike restoran, mis läks pankrotti, kuna suur maantee, mille ääres restoran tegutses, suunati ümber teisale. Saanud sotsiaalabist esimese toetusraha, otsustas ta katsetada, kas tal õnnestub oma kanaretsepti müüa. Alguses kavatses ta lihtsalt retsepti restoraniomanikele müüa ja siis nende tulust teatud protsenti küsida.

Muidugi ei olnud see just kõige realistlikum äri alustamise idee. Tuligi välja, et see ei toonud tähesära. Ta sõitis mööda maad ringi ja magas autos, püüdes igal võimalusel endale toetajat leida. Ta koputas paljudele ustele. Talle öeldi ära 1009 korral ja siis äkki juhtus midagi imelist. Keegi vastas jaatavalt. Kolonel oli äris tagasi.

Kui paljudel teist on mingi retsept? Kui paljudel teist on valges ülikonnas turske vana mehe sisemist jõudu ja karismat? Kolonel Sanders ajas kokku varanduse, sest tal oli suutlikkust võtta ette suuri, otsustavaid samme. Tal oli sisemist jõudu, et saavutada ihaldatud tulemust. Tal oli jõudu kuulda tuhat korda “ei” ning ikka endale sisendada, et ta peab ka järgmisele uksele koputama, ise veendunud, et just seal võib olla keegi, kes ütleb “jah”.

Ühel või teisel viisil on kõik siin raamatus kirjutatu mõeldud selleks, et teie aju hakkaks saatma teile efektiivselt signaale, mis teid edukalt tegutsema sunniksid. Peaaegu igal nädalal korraldan ma 4-päevase seminari teemal “Mõtte revolutsioon”. Sellel seminaril õpetame me inimestele, kuidas panna oma aju tööle võimalikult efektiivselt, nii et söömine, hingamine ja füüsiline tegevus annaksid võimalikult palju energiat. 4-päevase seminari esimese pärastlõuna teemaks on “Hirmu muutmine jõuks”. Seminari mõte on õpetada inimestele, kuidas tegutseda, mitte olla hirmust halvatud. Seminari lõpul antakse osalejatele võimalus kõndida sütel – üle kahe kuni kolme meetri pikkuse hõõguvate süte aseme, kusjuures edasijõudnute grupis on mul olnud inimesi, kes kõnnivad kaksteist meetrit. Sütel kõndimine on meedia nii kihevile ajanud, et mulle tundub, et selle tegelik sõnum hakkab kaotsi minema. Eesmärk ei ole sütel kõndimine. Peaks ju olema selge, et õndsast hõõguvatel sütel kõndimisest ei tõuse mingit majanduslikku ega sotsiaalset kasu. Sütel kõndides kogeb inimene oma tegelikke võimeid, see on varjatud võimalusi väljendav metafoor, võimalus jõuda tulemusteni, millest inimene varem unistadagi ei julgenud.

Inimesed on sütel kõndinud tuhandeid aastaid. Mõnes maailma osas on see inimese usu religioosne proovilepanek. Kui mina sütel kõndimist läbi viin, siis ei ole see mingi usuline talitus selle tavatähenduses. Ometi on see usu kogemine. See annab inimesele kõige veenvamalt teada, et ta on suuteline arenema, end pingutama, tegema asju, mida ta varem pidas võimatuks, ning et oma suurimad hirmud ja piirangud on ta endale välja mõelnud ise.

Selle, kas inimene suudab sütel kõndida või mitte, määrab ära tema võime suhelda iseendaga viisil, mis sunnib teda tegutsema, hoolimata kõigist varasematest hirmudest kõige selle pärast, mis võiks temaga selle kõndimise tulemusena juhtuda. Siit järeldub, et inimene suudab teha praktiliselt kõike, kui ta oskab oma sisemisi ressursse koondada nii, et tekiks usk suutlikkusse ja tegutsemise edukusse.

Eelnevast tuleneb üks lihtne ja vältimatu tõsiasi. Edukus ei ole juhus. Erinevus nende vahel, kes saavad häid tulemusi ja kes mitte, ei teki mitte juhuslikust täringuheitmisest. Meie kõigi haardeulatuses on olemas järjepidevad, loogilised tegutsemismudelid, teatud kindlad teed suurepäraste tulemusteni jõudmiseks. Me oleme kõik võimelised oma sisemuses peituva imelise jõu valla päästma. Tuleb lihtsalt õppida, kuidas oma vaimu ja keha kõige jõulisemal ning kasulikumal viisil sisse lülitada ja tööle panna.

Kas te olete kunagi mõelnud, mis võiks ühist olla Spielbergil ja Springsteenil? Mis on ühist sellistel meestel nagu John F. Kennedy ja Martin Luther King Jr. ning mis on see, mille tõttu nad nii paljudele inimestele nii sügavat emotsionaalset mõju avaldasid? Mis muudab Ted Turneri ja Tina Turneri massidest erinevaks? Ning Pete Rose’i ja Ronald Reagani? Kõik nad on suutnud end unistuste täitumise nimel pidevalt efektiivselt tegutsema panna. Aga mis on see, mis sunnib neid jätkama päev päeva kõrval, et kõik endas peituv realiseerida? Siin on loomulikult palju tegureid. Kuid ma usun, et on olemas seitse põhilist tunnust, mida kõik need inimesed on endas arendanud, seitse tunnust, mis kannustavad neid tegema just seda, mida on vaja edu saavutamiseks. Need seitse tõukemehhanismi, mis ka teile edu tagavad, on järgmised.

Esimene tunnus: vaimustus! Kõik need inimesed on leidnud eesmärgi, kõikehaarava, energiat andva, peaaegu kinnisideeks muutunud eesmärgi, mis sunnib neid tegutsema ja edasi arenema. See annab nende edurongile kütust ning põhjuse oma tegelikku potentsiaali kasutada. Just vaimustus on see, mis sunnib Pete Rose’i alatasa tormama teise pesa poole, nagu oleks ta oma esimest esiliigamängu mängiv kollanokk. Just vaimustus muudab Lee Iacocca tegevuse teiste omast nii erinevaks. Vaimustus sunnib arvutiteadlasi pühenduma aastateks tööle, mille tulemusena toimuvad läbimurded, tänu millele inimesed saavad minna kosmosesse ja uuesti Maale naasta. Just vaimustus paneb inimesi vara tõusma ja hilja magama minema. Seda otsivad inimesed ka suhetes. Vaimustus annab elule jõu, sisu ja tähenduse. Suureks saamise vaimustuseta ei saada suureks, olgu siis tegemist sportlase või kunstniku, teadlase, lapsevanema või ärimehe unistustega. Kuidas seda sisemist jõudu valla päästa, seda kirjeldatakse 11. peatükis.

Teine tunnus: usk ehk veendumus! Iga religioosne raamat siin maakeral räägib usu ja uskumise jõust ja mõjust inimkonnale. Edukad inimesed erinevad edututest põhiliselt just usu poolest. Usk, kes me oleme ja kelleks me võiksime saada, määrab täpselt ära, kelleks me saame. Imedesse uskudes elame me imelist elu. Kui me usume, et meie elul on kitsad piirid, siis muutuvad need piirid tegelikkuseks. See, mida me usume tõeline olevat, mida me usume võimalik olevat, saab tegelikkuseks ja võimalikuks. Käesolevas raamatus õpetatakse teid ühe erilise teadusliku meetodi põhjal kiiresti muutma oma veendumusi nii, et need toetaksid teid teie kõige suuremate unistuste täideviimisel. Paljud inimesed võivad küll tunda millegi suhtes vaimustust, kuid oma piiratud usu tõttu selle kohta, kes nad on ja mida nad on suutelised tegema, ei astu nad kunagi samme, mis võiksid nende unistused tegelikkuseks muuta. Edu saavutanud inimesed teavad, mida nad tahavad, ning usuvad nende asjade saavutamise võimalikkusesse. Mis on usk ja kuidas seda kasutada, seda kirjeldatakse täpsemalt 4. ja 5. peatükis.

Vaimustus ja usk annavad kütust, tõukavad suurepärasuse poole. Aga tõukejõust üksi ei piisa. Kui piisaks, siis saaks selle abil ka raketi pimesi taevasse saata. Peale jõu on meil vaja ka teed, mida mööda loogiliselt liikuda. Eesmärgi saavutamiseks on vajalik ka –

kolmas tunnus: strateegia! Strateegia on sisemiste ressursside korraldamise viis. Kui Steven Spielberg otsustas saada filmirežissööriks, rajas ta endale tee maailma, mille vallutamist ta ihaldas. Ta tegi endale selgeks, mida ta tahab õppida, keda tal on vaja tunda ja mida teha. Temas oli vaimustust ja usku, aga tal oli ka strateegia, mis pani kõik need asjad suurima võimalikkusega toimima. Ronald Reagan on aga välja töötanud teatud suhtlemis-strateegiad, mida ta soovitud tulemuste saavutamiseks pidevalt kasutab. Iga suur meelelahutaja, poliitik, lapsevanem või tööandja teab, et edu saavutamiseks ei piisa ainult sisemiste ressursside olemasolust. Ressursse tuleb kasutada kõige efektiivsemal viisil. Strateegia on äratundmine, et suurimate annete ja ambitsioonide rakendamiseks peab ka tee õige olema. Ust võib avada seda maha murdes, aga võib ka otsida võtme, mis ukse terveks jätab. Strateegiaid, mille tulemuseks on erakordsus, kirjeldatakse põhjalikumalt 7. ja 8. peatükis.

Neljas tunnus: väärtushinnangute selgus! Kui meilt küsitakse, mis oli see, mis Ameerika suureks tegi, nimetame me patriotismi ja uhkust, tolerantsust ja vabadusearmastust. Need on väärtused, põhjapanevad, eetilised, moraalsed ja praktilised tõekspidamised, mida me omame tõeliselt tähtsate ja oluliste asjade kohta. Väärtushinnangud on teatud kindlad veendumused selle kohta, mis meie meelest on elus õige ja väär. Need on tõekspidamised asjade kohta, mis teevad elu elamisväärseks. Paljud inimesed ei oma täpset ettekujutust, mis on nende jaoks tähtis. Nad teevad sageli asju, mille tõttu nad on pärast õnnetud, ja seda vaid sellepärast, et nad ei tea täpselt, mida nad enda või teiste jaoks õigemaks peavad. Edukad inimesed on aga peaaegu eranditult sellised inimesed, kellel on selge ettekujutus, mis on elus oluline. Mõelgem Ronald Reaganile, John F. Kennedyle, Martin Luther King juuniorile, John Wayne’ile, Jane Fondale. Neil kõigil olid erinevad nägemused, aga neid ühendas kindel moraal – tunnetus selle kohta, kes nad on ja mida nad tahavad. Väärtushinnangute omamine on meisterlikkuseni jõudmisel üks kõige keerulisemaid küsimusi. Seda teemat käsitleme me põhjalikumalt 18. peatükis.

Te olete ilmselt märganud, et kõik need jooned on üksteisest sõltuvad ja üksteisega seotud. Kas usk mõjutab vaimustust? Loomulikult. Mida rohkem me usume end midagi saavutavat, seda rohkem oleme me tavaliselt nõus sellesse investeerima. Kas paljast usust jätkub meisterlikkuse saavutamiseks? See on hea algus, aga kui te usute, et näete päikesetõusu, ja teie strateegia selle eesmärgi saavutamiseks näeb ette hakata jooksma läände, siis võib teil raskusi tekkida. Kas väärtushinnangud mõjutavad edu saavutamise strateegiaid? Muidugi. Kui strateegia näeb ette millegi tegemist, mis ei sobi kokku teie alateadlike veendumustega sellest, mis on elus õige ja väär, siis ei toimi isegi parim strateegia. Seda võib näha sageli inimeste juures, kes on juba hakanud edu saavutama, kuid lõpuks hakkavad ise seda õõnestama. Probleem on selles, et tekib sisemine konflikt inimese väärtushinnangute ja edu saavutamise strateegia vahel.

Kõik need neli asja on lahutamatud ka järgmisest, milleks on

viies tunnus: energia! Energia võib olla Bruce Springsteeni või Tina Turneri moodi kärarikas ja elurõõmus pühendumine. See võib väljenduda Donald Trumpi või Steve Jobsi ettevõtlikus dünaamilisuses. See võib olla Ronald Reagani või Katharine Hepburni elujõulisus. Meisterlikkuse poole on peaaegu võimatu loiult kõndida. Meisterlikud inimesed haaravad võimalustel sarvist ja kujundavad neid enda järgi. Nad elavad otsekui lummatuna iga päeva imelistest võimalustest ja arusaamisest, et ainus asi, mida piisavalt ei ole, on aeg. Maailmas on palju inimesi, kellel on kirg, millesse uskuda. Nad teavad strateegiat, mis tagaks eesmärgini jõudmise, ning nende väärtushinnangud on sellega kooskõlas, aga neil lihtsalt ei ole füüsilist vitaalsust eesmärgi nimel tegutseda. Suur edu on lahutamatu füüsilisest, intellektuaalsest ja hingelisest energiast, mis võimaldab olemasolevaga maksimumi saavutada. Vahendeid, mis aitavad füüsilist vitaalsust koheselt tõsta, õpime me kasutama 9. ja 10. peatükis.

Kuues tunnus: kontakti leidmise oskus! Peaaegu kõigil edukatel inimestel on üks ühine joon – erakordne võime suhelda väga paljude erineva tausta ja veendumustega inimestega ja nendega ühine keel leida. Loomulikult sünnib vahel ka hullumeelseid geeniusi, kes leiutavad midagi, mis muudab maailma. Aga kui geenius veedab kogu elu üksikus kohas, siis saavutab ta edu ühel tasandil, ent kukub läbi teistel. Kõik suurt edu saavutanud inimesed – Kennedyd, Kingid, Reaganid ja Gandhid – omasid oskust saavutada kontakti miljonite inimestega. Kuid suurimat edu ei saavutata mitte elu mängulaval, vaid oma südame sügavas sopis. Sügaval sisimas on kõigil inimestel vajadus luua kestvaid, armastavaid suhteid teistega. Selleta on igasugune meisterlikkus ja edu tühi. Kontakti saavutamisest aga saame me täpsemalt teada 13. peatükist.

Viimane tunnus on midagi sellist, millest me juba varem rääkisime.

Seitsmes tunnus: meisterlik suhtlemine! See ongi tegelikult see, millest käesolev raamat jutustab. See, kuidas me teiste ja iseendaga suhtleme, määrab lõppkokkuvõttes ära meie elu kvaliteedi. Elus edu saavutavad inimesed on õppinud võtma vastu elu väljakutseid ja endaga suhtlema nii, et neil õnnestub edukalt midagi muuta. Edutud inimesed ei võta väljakutseid vastu ja peavad neid piiranguteks. Meie elu ja kultuuri kujundavad inimesed on ka suhtlemises meistrid. Nad kõik oskavad anda edasi mingit nägemust, eesmärki, rõõmu või missiooni. Just meisterlik suhtlemine teeb väga heaks lapsevanemaks, suureks artistiks, suureks poliitikuks või suureks õpetajaks. Peaaegu iga käesoleva raamatu peatükk puudutab ühel või teisel viisil ka suhtlemist, sildade loomist, uute teede ehitamist ja uute nägemuste teistega jagamist.

Raamatu esimeses osas õpetatakse, kuidas omada kontrolli oma aju ja keha üle ning kuidas need tööle panna efektiivsemalt kui kunagi varem. Räägime teguritest, mis mõjutavad inimese suhtlust iseendaga. Teises osas vaatame, kuidas saada teada, mida inimene tegelikult elult ootab, kuidas teistega edukamalt suhelda ning kuidas juba ette ära arvata teiste inimeste käitumist. Kolmas osa kirjeldab aga üldisemalt inimeste käitumist, motivatsiooni ja seda, kuidas anda oma panus laiemal, isiksusest väljapoole jääval tasandil. Täpsemalt tähendab see omandatud oskuste kasutusse võtmist ja liidriks saamist.

Kui ma hakkasin seda raamatut kirjutama, oli mu esialgne eesmärk anda välja inimarengu õpik – raamat, milles oleksid parimad ja värskeimad meetodid, kuidas end muuta. Soovisin õpetada oskusi ja strateegiaid, mis aitaksid muuta kõike, mida inimene muuta tahab, ning teha seda kiiremini, kui ta isegi unistada oskab. Tahtsin inimestele anda väga konkreetse võimaluse kiiresti oma elukvaliteeti tõsta. Samuti oli mul soov luua teos, mille juurde lugejad saaksid ikka ja jälle tagasi pöörduda ning igal korral midagi oma elu jaoks kasulikku leida. Teadsin, et paljud neist teemadest, millest ma kirjutada kavatsesin, peaksid tegelikult olema eraldi raamatud. Kuid ma tahtsin anda terviklikku informatsiooni, midagi, mida saaks kasutada igas valdkonnas. Loodan, et see raamat täidab teie jaoks kõiki neid eesmärke.

Kui käsikiri oli valmis, tuli lugejate poolt väga positiivne tagasiside, välja arvatud ühes aspektis – mulle öeldi korduvalt, et tegelikult on mul siin kaks raamatut ning et ma võiksin need lahku lüüa ja teise osa aasta pärast esimese osa järjena välja anda. Minu eesmärk oli aga anda lugejatele kvaliteetset infot nii palju ja nii kiiresti kui võimalik. Ma ei tahtnud oskusi jaopärast välja jagada. Sellest hoolimata hakkasin ma muretsema, et paljud inimesed ei jõuagi raamatu nende osadeni, mis minu meelest on kõige tähtsamad, sest mulle öeldi, et uuringud näitavad, et kõigist raamatuid ostvatest inimestest jõuab esimesest peatükist kaugemale vähem kui 10 protsenti. Selline statistika tundus uskumatu. Siis aga tuli mulle meelde, et majanduslikult sõltumatuid on rahvastikust vähem kui 3 protsenti, et endale on oma eemärgid kirja pannud vähem kui 10 protsenti ning et ainult 35 protsenti Ameerika naistest – ja veelgi väiksem hulk mehi – tunneb end füüsiliselt heas vormis olevana ning et paljudes osariikides lahutatakse iga teine abielu. Ainult väike osa inimestest täidab oma unistused. Miks? Selleks on vaja pingutada. Selleks on vaja pidevalt tegutseda.

Texase naftamiljardärilt Bunker Huntilt küsiti kunagi, kas tal oleks võimalik anda inimestele nõu, kuidas edukas olla. Ta ütles, et edu saavutamine on lihtne. Esiteks tuleb teha kindlaks, mida sa täpselt tahad, ja teiseks otsustada, kas sa oled nõus selle saavutamiseks teatud hinda maksma – ning siis see hind ka ära maksta. Teist sammu astumata ei saa inimene kunagi edukaks. Mulle aga meeldib nimetada neid inimesi, kes on nõus seda hinda maksma, “vähesteks, kes tegutsevad”, vastandina “paljudele, kes räägivad”. Kutsun teid üles seda raamatut läbi lugema, oma mõtetes läbi mängima, õpitut teistega jagama ja nautima.

Käesolevas peatükis olen ma rõhutanud, kui tähtis on efektiivselt tegutseda. Tegutseda võib aga mitut moodi. Enamasti on tegemist katse ja eksituse meetodiga. Suur osa edukaid inimesi on end lugematuid kordi oludega kohandanud, tehes seda ikka ja jälle, enne kui saadi ihaldatud tulemus. Katse ja eksituse meetodil pole viga midagi, välja arvatud üks asi: selleks on vaja tohutul hulgal ühte ressurssi, mida meil kellelgi pole kunagi piisavalt – aega.

Aga mis oleks siis, kui õppimisprotsessi saaks kiirendada? Mis oleks siis, kui ma näitaksin teile kohe ära kõik selle, mille meisterlikud inimesed on juba selgeks saanud? Mis oleks siis, kui te võiksite minutite jooksul õppida ära asjad, milleks keegi teine nägi aastaid vaeva? Seda kõike saab teha jäljendamise abil, mis tähendab teise inimese meisterlikkuse täpset taasloomist. Mis on see, mida teevad sellised inimesed ja mis eristab neid teistest, kes edust ainult unistavad? Uurigem lähemalt ...

1 Rajas 1975. aastal firma Apple Computer Inc, 1976. aastal valmistas arvuti Apple I. Teda on nimetatud “arvutitööstuse rokk-staariks”. (toim.) [ ↵ ]

2 Majandusajakirja Fortune Ameerika suurimate ettevõtete edetabel. (toim.) [ ↵ ]

3 “Ühe minuti juht”, “Otsides täiuslikkust”, “Megatrendid”, “Mida Harvardi Ärikoolis ei õpetata”, “Sild üle lõpmatuse”. (tõlk.) [ ↵ ]

4 nn. Hitleri-Saksamaa 1933-1945. (toim.) [ ↵ ]