Читать книгу Sisemine jõud - Anthony Robbins - Страница 11

“Vaim on see, mis muudab inimese terveks või haigeks, õnnetuks või õnnelikuks, rikkaks või vaeseks.”

Edmund Spenser

Kas te olete kunagi kogenud kestvat õnne, tunnet, et miski ei saa viltu minna? Kui kõik tundub hästi minevat? Võib-olla oli tegu tennisemänguga, kus kõik löögid läksid täppi, või ärikohtumisega, kus teil olid olemas kõik vastused. Võib-olla oli tegemist juhtumiga, kus te hämmastasite ka iseennast, tehes midagi kangelaslikku või dramaatilist, mida te poleks kunagi uskunud end suutvat. Küllap on teil olnud ka vastupidiseid kogemusi – kui mitte miski ei läinud hästi. Küllap on teil meeles ka need päevad, kui te ei saanud hakkama tavaolukorra lihtsate asjadega, kui iga samm oli valesti astutud, iga uks lukus ja kõik, mida te katsetasite, kukkus valesti välja.

Milles on siis vahe? Tegemist on ju sama inimesega. Teie käsutuses peaksid olema samad sisemised ressursid. Miks te siis saate mõnikord kehvi tulemusi, teinekord aga suurepäraseid? Miks on ka parimatel sportlastel päevi, mil nad teevad kõik õigesti, kuid siis tulevad päevad, mil nad ei saa palli korvi ega pesapallis pallile pihta?

Erinevus peitub inimese neurofüsioloogilises seisundis. On olemas võimaldavad seisundid – enesekindlus, armastus, sisemine tugevus, rõõm, ekstaas, usk, mis toovad esile isikliku jõu allikad. Kuid on ka halvavad seisundid – segadus, masendus, hirm, ärevus, kurbus, frustratsioon –, mis muudavad meid võimetuks. Me kõik liigume headest seisunditest halbadesse ja vastupidi. Kas te olete kunagi läinud kohvikusse ja pidanud ettekandja suust kuulma: “Ja mida teie tahate?” Mis te arvate, kas ta räägib alati klientidega nii? On võimalik, et tema elu on nii raske, et ta on alati selline. Tõenäolisem on siiski, et tal on olnud halb päev, et tal on tulnud teenindada liiga paljusid kliente ja mõni neist on talle halvasti öelnud. Ta ei ole halb inimene, ta on lihtsalt väga ressursivaeses seisundis. Kui te saaksite ta seisundit muuta, muutuks ka tema käitumine.

Seisundi mõistmine on muutuse mõistmise ja meisterlikkuse saavutamise võti. Meie käitumine on selle seisundi tulemus, milles me oleme. Me teeme olemasolevate sisemiste ressurssidega alati parimat, aga mõnikord leiame me end seisundist, kus sisemisi ressursse jääb puudu. Ma tean, et mu elus on olnud aegu, kui ma olen teatud seisundis olles teinud või öelnud asju, mida ma hiljem kahetsesin või mille pärast piinlikkust tundsin. Võib-olla on see nii juhtunud ka teiega. On tähtis meeles pidada neid juhtumeid, mil keegi on teid halvasti kohelnud. Sel juhul tuleks vihastamise asemel hoopis kaasa tunda. Lõppude lõpuks ei tohiks ju need, kel endal süda must, teisi kividega loopida. Pidage meeles, et ettekandja kui isiksus on midagi enamat kui lihtsalt tema käitumine ühel ajahetkel. Kuidas oleks, kui te saaksite sõrmenipsutusega tahtlikult minna kõige dünaamilisemasse ja leidlikumasse seisundisse – kus te olete elevil, kindel oma edus, keha pakatamas energiast, vaim ergas? See on võimalik.

Selle raamatu läbi lugenud, teate te, kuidas end soovi korral viia oma kõige võimekamasse seisundisse ning tulla välja kõige jõuetumast seisundist. Pidage meeles, et jõud seisneb tegutsemises. Minu eesmärk on jagada teiega teadmisi, kuidas kasutada seisundeid, mis viivad otsustusekindlale, seostatud ja pühendunud tegutsemisele. Käesolevas peatükis saate te teada, mis on seisundid ja kuidas need toimivad. Saame teada ka seda, miks me saame oma seisundeid kontrolli all hoida ja enda kasuks tööle panna.

Seisundit võib defineerida kui inimese sisemuses toimuvate miljonite neuroloogiliste protsesside summat ehk, teiste sõnadega, igal ajahetkel kogetu summat. Enamik inimese seisunditest tekib teadliku suunamiseta. Me näeme midagi ja reageerime sellega, et tekib mingi seisund. See võib olla sisemisi ressursse ärakasutav ja kasulik seisund või neid mittekasutav ja kitsendav seisund, aga me ei võta enamasti midagi ette, et seda kontrolli all hoida. Erinevus nende vahel, kes ei saavuta elus oma eesmärke, ja nende vahel, kes saavutavad, on selles, et ühed ei suuda end positiivsesse seisundisse viia, teised aga suudavad end pidevalt viia seisundisse, mis neid nende saavutustes toetab.

Iga inimene tahab alati mingit positiivset seisundit. Tehke nimekiri asjadest, mida te elult ootate. Armastust? Hea küll, armastus on seisund, tunne või emotsioon, mille kohta me saadame endale signaali ja mida me sisimas tunneme ümbritsevast tulevate teatavate ärritajatega seoses. Kindlustunnet? Austust? Me ise loome need endale. Me ise tekitame need seisundid oma sisemuses. Võib-olla ihaldate te raha? See ei tähenda aga sugugi, et te igatsete omada väikseid rohelisi paberitükke, millelt vaatavad vastu surnud kuulsuste näod. Te tahate seda, mida raha teile annab: armastust, kindlustunnet, vabadust või veel mingeid muid seisundeid, mida raha teie arvates aitab saavutada. Võti nii armastuse kui ka rõõmu saavutamiseks ning veel ühe võime võti, mida inimene on kaua aega otsinud – võime juhtida oma elu –, on võime teada, kuidas juhtida ja kontrollida oma seisundeid.

Oma seisundite juhtimiseks ja soovitud tulemuste saavutamiseks on vaja õppida, kuidas juhtida efektiivselt oma aju. Et seda teha, on vaja natuke teadmisi, kuidas aju toimib. Tuleb teada, mis mingi seisundi tekitab. Inimene on sajandeid huvi tundnud, kuidas oma seisundeid ja kogetavat muuta. Ta on proovinud paastumist, uimasteid, rituaale, muusikat, seksi, toitu, hüpnoosi, skandeerimist. Kõigil neil asjadel on oma otstarve ja piirangud. Nüüd aga tutvustaksin ma teile palju lihtsamaid viise, mis on sama efektiivsed, kuid sageli kiiremad ja täpsemad.

Kui käitumine on selle seisundi tulemus, milles inimene parajasti viibib, siis järelikult on suhtlemine ja käitumine sisemisi ressursse kasutavas seisundis teistsugune kui neid ressursse mittekasutavas seisundis. Siit kerkib järgmine küsimus: mis on see, mis tekitab seisundi, milles inimene parajasti viibib? Seisundil on kaks peamist komponenti. Esimene on sisemised kujutluspildid ning teine füüsise seisund ja kasutamine. See, kuidas te asju näete, kuidas te endale eksisteeriva olukorra kohta midagi ütlete, tekitab teatud seisundi ning ühtlasi ka käitumise. Näiteks kuidas te kohtlete oma abikaasat või elukaaslast, kui ta tuleb koju lubatust palju hiljem? Teie käitumine oleneb suures osas teie seisundist armastatu saabumise hetkel ja seisund omakorda suures osas sellest, mida te olete endale hilinemise põhjusena vaimusilmas ette kujutanud. Kui olete tundide viisi mõelnud, et inimene, kellest te hoolite, on sattunud õnnetusse, on verine, surnud või haiglas, siis tervitate te teda kergenduspisarate, kallistuste ja küsimusega, mis juhtus. See käitumine on tingitud muretsemise seisundist. Kui te aga olete teda ette kujutanud salajast armuromaani pidamas või kui te olete endale ikka ja jälle öelnud, et ta hilineb vaid sellepärast, et ei hooli teie ajast ega tunnetest, siis saab ta saabumisel teie seisundist tulenevalt hoopis teistsuguse vastuvõtu osaliseks. Vihaseisund või seisund, milles inimene tunneb end ärakasutatuna, tingib hoopis teistsuguse käitumise.

Siit tuleneb järgmine ilmselge küsimus: miks kujutab üks inimene asju ette muretsemise seisundist lähtudes, teine aga tekitab endale kujutluspilte, mis viivad ta usaldamatuse ja viha seisundisse? Tegureid on palju. Võib-olla jäljendame me oma vanemate või teiste eeskujude reageeringuid. Näiteks kui teie ema muretses alati, kui isa tuli hiljem koju, siis võite ka teie kujutada asju ette nii, et hakkate muretsema. Kui aga ema rääkis, et ta ei saa isa usaldada, siis võite te olla võtnud omaks hoopis sellise mudeli. Seega – meie veendumused, hoiakud, väärtushinnangud ja läbielatu mingi inimesega seoses mõjutab tema käitumise kohta tekkivaid kujutluspilte.

Kuid tunnetust ja ettekujutust maailma kohta mõjutab veel üks tähtsam ja tugevam tegur – inimese füüsiline seisund. Lihaspingel, sellel, mida me sööme, kuidas me hingame, kehahoiakul, üldisel biokeemilisel talitlusel on inimese seisundile tohutu mõju. Sisemine kujutluspilt ja füüsis toimivad koos küberneetilises seoses. Iga asi, mis mõjutab üht, mõjutab automaatselt ka teist. Seega sisaldab seisundite muutmine sisemise kujutluspildi ja füüsise muutmist. Kui teie armastatu/abikaasa/laps peaks juba olema kodus, kuid ei ole, ning teie keha on sisemisi ressursse kasutavas seisundis, siis kujutate te teda ilmselt ette liiklusummikus või koduteel. Kui te aga olete mingil põhjusel sellises füsioloogilises seisundis, kus teie lihased on pinges või väga väsinud või kui teil on valud või madal veresuhkru tase, siis kaldute te endale asju maalima viisil, mis suurendab negatiivseid tundeid. Mõelge näiteks: kas te tajute maailma end füüsiliselt energilise ja erksana tundes teisiti kui väsinult ja haigena? Füüsise seisund määrab otseselt ära, kuidas te maailma ette kujutate ja kogete. Kui olukord paistab raske ja murettekitav, kas siis ei lähe ka teie keha pingesse? Need kaks tegurit – sisemine kujutluspilt ja füüsis – mõjutavad teineteist pidevalt ja tekitavad erinevaid seisundeid. Seisund, milles me viibime, määrab ära ka meie käitumise. Seetõttu tuleb meil oma käitumise kontrollimiseks ja juhtimiseks kontrollida ja juhtida oma seisundeid; seisundite kontrollimiseks aga peame me pidevalt kontrollima ja teadlikult juhtima oma sisemisi kujutluspilte ja füüsist. Kujutage ette, kui te oleksite igal ajahetkel võimeline sajaprotsendiliselt oma seisundit kontrollima!