Читать книгу Meditsiinimeediumi maksaravi - Anthony William - Страница 10

Rasva töötlemine ja kõhunäärme kaitsmine

Maks on ainus elund sinu kehas, mis on tõeliselt adaptogeenne. Aju kohanemisvõime on samuti hämmastav teatud olukordades, kui vaim, keha, hing ja keskkond on sobivad ning teevad koostööd, ent maksa seisukohast pole tähtis, kes või kus sa oled – kui hoolitsed maksa eest hästi, kohaneb see kõikide olukordadega.

Oled sa kunagi suhelnud inimesega, kellele pole kuidagiviisi suutnud mõnd asja selgeks teha? Asi on selles, et inimese aju ei suuda kohaneda teatud olukordadega. Seetõttu jälgibki ülemus uut töötajat, et näha, millised tööülesanded talle sobivad ja millised mitte, ning hakkab talle sageli andma rohkem teatud tüüpi ülesandeid. Peame aju väga kohanemisvõimeliseks, ent tõsisasi on see, et tuleb siiski üsna palju vaeva näha, et aju kohaneks, ning mõne inimese aju kohaneb kergemini kui teise oma. Seetõttu kuulemegi ütlust „Tao see endale pähe!“.

Maks on kohanemisvõimelisem. See kohaneb jalapealt ja õigel ajal nii kiiresti, et sa ei pruugi seda märgatagi. Maks täidab väga kiiresti paljusid erisuguseid tööülesandeid ega esita liigseid küsimusi. Uuele tööle läinud inimene kohaneb mitu nädalat, esitab sadu küsimusi ja satub pidevalt raskustesse ajal, mil tema aju uute oludega harjub. Pelgalt uue hommikuse marsruudiga kohanemiseks võib kuluda mitu kuud. Maks on teistsugune. Keegi ei pea sinu peale karjuma: „Tao see endale maksa!“

Kui sa oma maksa tõhusalt toetad, aitab elund sind probleemideta igasugustes olukordades. Kui sul hakkab külm, genereerib maks soojust; kui sul hakkab palav, tõmbab maks soojuse endasse ja jahutab sind. Kui jooksed maratoni, päästab maks valla kõik glükoosivarud, mille toel jõuad finišisse. Kui jood liiga palju vett ja lahjendad verd, imab maks ülemäärase vee endasse nagu käsn. Kui hingad sisse sigaretisuitsu, püüab maks verest kinni kahjulikud kemikaalid. Kui sööd ära kolmsada viiskümmend grammi veiseliha, hunniku friikartuleid ja mitu tükki šokolaadikooki, töötleb ja lõhustab maks oomega-6-rasvhappeid ja transrasvhappeid, et sind kaitsta. Kui ujud ookeanis ja suur laine hakkab sind ootamatult kaldast eemale tirima või mõõnavesi haarab su kaasa ega lase lahti, vabastab maks adrenaliini, mis annab üleinimliku jõu ja aitab sul veest välja rabeleda.

Maks on pealegi mälukeskus. Maks on justkui kolmas aju kilpnäärme, su keha teise aju kõrval. See on mäluelund, mille võimsus on võrreldav aju omaga. Kui käid iga kuu esimesel reedel sõpradega väljas ning premeerid end kokteilide, kanatiibade ja tiramisuga, jätab maks pidupäeva meelde ja valmistub selleks. Kui sööd igal nädalavahetusel pitsat, teab maks ka seda. Kui su söömisharjumused tunduvat olevat ettearvamatud, jälgib maks siiski su käitumist. Maksal on parem mälu kui sul endal. Sulle võib tunduda, et käitud täiesti ettearvamatult – näiteks sööd endale aru andmata piraka peekoni-juustuburgeri aasta esimesel tõeliselt külmal päeval või viid pere buffet-restorani päeval, mil sulle tagastatakse enam makstud tulumaks –, ent su maks on tõenäoliselt need seaduspärasused aastate jooksul mällu salvestanud. Meditsiinitöötajad ja teadlased pole maksa mäluga endiselt kursis. Sa ei saa oma maksa petta ega üle kavaldada. Maksal on parem mälu kui sinul. Su maksa mälu ei ole nagu aju mälu, mis võib sind sageli petta. (Oled kindel, et sa auto siia parkisid, Tom? Vahest parkisid hoopis sinna?) Maksa mälu ei peta ega vea sind kunagi alt. Võib-olla maitsesid viis aastat tagasi toitu, mida sa enda arvates pole kunagi proovinud. Su maks mäletab seda. Kui toiduvalik on tõepoolest enneolematu – ehk sööd esimest korda elus hommikuks peekoni-juustuburgerit –, on adaptogeenne maks valmis silmapilkselt reageerima. Maks jätab uue ootamatu hommikueine meelde ja kasutab salvestatud teavet järgmine kord, kui sa elundit selle hommikusöögiga üllatad, ükskõik kui pika aja pärast sa seda teed.

Rasva töötlemine

Hea rasv, halb rasv, vähese rasvasisaldusega, rasvavaba, küllastunud rasv, küllastumata rasv, transrasv, oomegarasvhapped – infot on nii palju, et igaühel hakkaks pea ringi käima. Me teame, et rasv on üks tähtsamaid tervisega seotud teemasid, ent kuidas peaksime üksteisele vastukäivate teooriate ja nõuannete hulgast välja sõeluma need, mis sulle ja su perele tõepoolest head teevad? Meenutades lugematuid tervisetrende, mis on inimesi läbi aegade mitmel moel eksitanud, kas peaksime uskuma, et ideed, mis on täna populaarsed, on tõepoolest tõesed? Moesuundadele toetudes ei leia me iialgi usaldusväärseid vastuseid, kuna trendid võivad juba homme ja ülehomme üha uuesti ja uuesti muutuda.

Kui tahame teha õigeid otsuseid, peame astuma kindlale pinnale ja uurima, kuidas meie keha rasva töötleb ja mida see tähendab maksa jaoks. Maks töötleb peaaegu kõike, mis su kehasse satub, ja rasva töötlemine on elundi üks põhiülesanne. Alati, kui sööd rasva, eritab maks sappi, mis lõhustab rasva, et keha saaks selle omastada.

Protsess on keerukam, kui esmapilgul tundub. Toidust ja selle rasvasisaldusest sõltub see, kui suures koguses ja millise koostisega sappi keha vajab. Maks peab seega mälule ja kohanemisvõimele toetudes kehasse sattunud rasvale reageerima iga kord, kui sa midagi sööd. Pea meeles, et sapikoguse suurenemine on korraks hea, ent seda ei tohiks juhtuda pidevalt, kuna see nõrgestab maksa, mida kiusavad juba muud pahategijad: toksiinid, mürgid ja haigusetekitajad. Su maksa häireolukorrad võib ohu suuruse järgi jaotada järgmistesse kategooriatesse.

 Roheline ohutase: selline olukord tekib siis, kui rasva osakaal menüüs on viisteist protsenti või vähem ning rasva saadakse tervislikest toiduainetest, nagu näiteks avokaadod, pähklid, seemned, oliivid, mõned õlid (oliivi-, kookos- ja kanepiõli), kookospähkli viljaliha, kookospiim, mõned kalaliigid, ulukiliha ja töötlemata piimatooted. (Võib-olla oled mu teistest raamatutest lugenud, et piimatooted toidavad viirusi, ent maks lõhustab mõnda tüüpi piimatooteid siiski tõhusalt.) Roheline ohutase tähendab ühtlasi seda, et inimene sööb ohtralt puu- ja köögivilju, kartuleid, lehtköögivilju, suvikõrvitsat ning kui soovib, ka hirssi ja kaunvilju. Sellise režiimi korral toodab maks vajaliku koguse sobiva koostisega sappi tavapärase töö käigus, mitte paanika- ja stressiseisundis.

 Kollane ohutase: rasva osakaal menüüs on viisteist protsenti või väiksem, ent osa rasvast saadakse pisut kahjulikumatest toiduainetest, millest räägin kolmekümne kuuendas peatükis „Maksakahjustajad“. Maks on kerges häireseisukorras ja suurendab sapi tootmist kuni viie protsendi võrra ning muudab samas ka sapi koostist. Keha vajab nimelt happelisemat sapisegu, mis sisaldab tavalisest rohkem naatriumi, aminohappeid ja ensüüme. Maks toodab niiviisi rasvaärastit, millest meditsiiniringkondades teadlikud ei olda.

 Oranž ohutase: rasva osakaal menüüs on viisteist kuni kolmkümmend protsenti ja rasv saadakse rohelise ohutaseme juures mainitud tervislikest toiduainetest. Maks tõstab pisut ohutaset, kuna mõistab, et niisugune rasvakogus ei ole tervisele kasulik. Sapikogust suurendatakse kuni kümne protsendi võrra, sest maks üritab kaitsta kõhunääret võimaliku stressi eest ja hoolitseb su pikaealisuse eest.

 Oranž-pluss ohutase: rasva osakaal menüüs on viisteist kuni kolmkümmend protsenti ja osa rasvast saadakse kahjulikest toiduainetest. Maks suurendab sapi tootmist viieteistkümne kuni kahekümne protsendi võrra.

 Punane ohutase: rasva osakaal menüüs on kolmkümmend kuni nelikümmend protsenti ja rasva saadakse ainult tervislikest toiduainetest. Maks töötab peaaegu täisvõimsusel, tootes rohkem sapivedelikku ja -sooli, et keha suudaks rasvu tõhusalt lõhustada ja seedida. Sapi tootmine suureneb kahekümne kuni kahekümne viie protsendi võrra ja maks eritab ainet, mis annab märku sellest, et vereringesse tuleks saata tavalisest rohkem naatriumi, et maks saaks muuta sapi koostist ja lisada sellesse rohkem rasvaärastit. Maks eritab ühtlasi sapivedelikusse kaltsiumi, kaitsmaks kaksteistsõrmiksoole ja muude peensoole osade siseseinu tavalisest tugevama rasvaärasti eest.

 Punane-pluss ohutase: mis juhtub, kui rasva osakaal menüüs on kolmkümmend protsenti või veelgi suurem ning kui osa rasvast saadakse praetud toitudest, oksüdeerunud toiduõlidest (näiteks rapsi-, palmi- ja maisiõlist), pekilihast, peekonirasvast, küllastunud rasvast ja muust taolisest? Maksa kohanemisvõime pannakse tõeliselt proovile ja elund peab tootma viiekümne või enama protsendi võrra rohkem võimalikult liikuvat sapivedelikku, et su veri ei muutuks sissesöödud rasva tõttu liiga paksuks. Su maks läheb sõtta ja toodab vajaduse korral meeletutes kogustes sappi. Sapp sisaldab kõiki võimalikke rasva lõhustavaid aineid. Seetõttu ongi punasest ohutasemest kahjulikuma režiimi nimi punane-pluss. Ohutase kaasneb sageli ketogeenilise dieediga. Ketogeeniline dieet võib olla taimsete või loomete valkude põhine; ma ei vali pooli tänapäevastes toidusõdades. Olenemata sellest, millist dieeti sa pead, sõltub sapi tootmine maksa vajadustest ja elundi reaktsioonist dieedile, mille käigus ei anta kehale glükoosi ja kaloreid saadakse peamiselt rasvadest. Maks võtab sel juhul löögi enda peale. Elund üritab iga hinna eest verd vedeldada, lõhustades ja kõrvaldades rasvu, mis muidu kahjustaksid su südant ja kõhunääret. Sapivarud ammenduvad lõpuks, kuna maks ei suuda enam toota sappi ja väga happelisi rasvaärasteid ega eritada sooleseinu kaitsvat kaltsiumi. Maksa kaltsiumi- ja paljude muude oluliste mineraalainete varud ammenduvad viimaks.

Nagu näed, pole asi ainult heas ja halvas rasvas. Tervislikku rasva sisaldavate toiduainete osakaalu suurendamine menüüs on mõistlik esimene samm, ent see pole ainus turvameede – rasvakogus on samuti oluline. Keha suurus pole samuti ainus tegur. Isegi kui oled kõhn ja teed regulaarselt trenni, võib maksa ohutase olla punane-pluss, kui su menüüs domineerivad rasvad. Maks on siiski kurnatud, kuna peab tootma palju sappi, mis sind kaitseb, ning su kehakaal võib vanemas eas siiski suureneda ja tekkida võivad muud tervisehäired.

Kuidas sa end tunneksid, kui ärkad hommikul, pesed ja riietud hoolikalt ning kui jõuad kööki, kallatakse sulle kaela ämbritäis õli? Su juuksed, nägu ja rõivad nõretavad õlist. Pead kõik pooleli jätma, uuesti duši all käima ja riideid vahetama. Alles siis oled valmis taas päevale vastu astuma. Oletame, et lähed seejärel tööle ja keegi valab lõuna ajal sulle taas pangetäie õli pähe. Pead koju minema ja end puhtaks küürima. Alustad juba kolmandat korda nullist. Mida sa tunneksid, kui sulle valatakse veel üks ämbritäis õli kaela ajal, mil ootad toredat õhtusööki? Rasvasest kraamist tilkudes pead jälle kõik katki jätma, õlist nõretavad rõivad seljast libistama, duši alla minema ja end puhtaks nühkima. See poleks sugugi tore päev. See oleks kohutav. Küüriksid end enam kui pool päeva ning oleksid õhtuks kurnatud, stressis ja ärritunud.

Maks tunneb end just nii, kui sööd iga toidukorra ajal ülemäära palju rasva. Kui sööd hommikuks praetud rasvast toitu, lõuna ajal õlisesse kastmesse uputatud salatit ning õhtul ahjukana või juustusaiu ja peekonivõileibu, annad maksale palju tööd. Pole oluline, kas sööd hommikuks kaks lõiku tavalist peekonit ja kaks võis praetud poemuna võisaiadega või kaks mahepeekoniviilu mahekookosõlis, selitatud võis või vabalt karjatatavate lehmade piimast tehtud võis praetud mahemunadega. Maks peab rasva samamoodi töötlema. Maksale on kahtlemata olulised toidus olevad pestitsiidid, hormoonid ja raskmetallid, ent rasva päritolu pole tähtis. Maks on ülekoormatud nii või teisiti, olenemata sellest, kas saad suure koguse rasva tavalistest või mahetoodetest.

Muide, üks toiduainetööstuse suuremaid prohmakaid on toidu rasvasisalduse mõõtmine. Su lemmiktoitude rasvasisaldus pole selline, nagu sa arvad; üllatuksid, kui saaksid köögis ise mõõta, mitu grammi rasva on su roogades. Näiteks pole olemas kahte täpselt ühesugust kana. Pakendil on kirjas standardne toitumisteave, mitte just selle kana täpne koostis. Kaks sealihatükki, tuunikalakonservi, pähklivõipurki ega hummusekarpi pole kunagi identsed; tootesildil näed üldist rasvasisaldust. Võid arvata, et saad kuus grammi rasva, kuigi tegelikult sööd ära kaksteist grammi või veelgi enam. Rasvasisalduse mõõtmine on nagu reegliteta jalgpallimäng, mis tähendab, et sööme rohkem rasva, kui arvame. See on järjekordne ammune süsteemne viga.

Mõistlikus koguses tervislike rasvade töötlemine on üks maksa põhiülesanne. Lisarasvade lõhustamine koormab elundit – maks ei saa enam muretult vilet lüües tööd teha. Su maks ei mõtle hommikul ärgates: „Tundub, et täna oleks hea suuri rasvahunnikuid töödelda.“ Sina ei mõtle ju ka virgudes: „Paistab, et täna oleks tore neli korda duši all käia ja kolm rõivakomplekti rikkuda.“ Suure rasvasisaldusega menüüga tegeleval maksal on vähem aega ja energiat teiste ülesannete täitmiseks, kuna see peab pidevalt rasvaga maadlema. Maks teeb seda üha uuesti ja uuesti, aastast aastasse. Seetõttu peabki su maks mälule toetudes ette mõtlema. Kui elund teab, et oled muutmas mõnda oma toiduseadust, saab see koguda parajal määral tugevat rasva lahustavat sappi. Ülemäärase rasvaga maadlemine teeb maksale halba, ent elundi töövõime ja sinu tervis säilivad ainult tänu niisugustele ettevalmistustele. Nagu järgmistes peatükkides näed, on ka maksa võimetel piirid.

Kõhunäärme kaitsmine

Uurime nüüd seda, miks maks üldse rasva töötleb. Miks su maks end niiviisi vaevab? Miks see lihtsalt aeg-ajalt ei puhka? Miks maks ülesandeid teistele elunditele ei delegeeri? Su maks töötleb rasva ka siis, kui peab selleks ära kulutama peaaegu kõik varud, energia ja elujõu, kuna sellel on üllas eesmärk: sinu elu päästmine.

Kõik algab hapnikuga varustamisest. Maks saab aru, kas kehas on roheline, punane-pluss või mõni vahepealne ohuolukord, kuna see jälgib hoolikalt vere hapnikusisaldust. Mida rohkem radikaalseid rasvu me tarvitame – see tähendab, kui saame suurema osa kaloreid tervislikest või kahjulikest rasvadest – ja mida rohkem radikaalseid rasvu on meie vereringes, seda vähem on veres hapnikku. Kui maks tajub, et hapnikku on vähe, hakkab see sappi tootma, lõhustamaks rasvu ja vedeldamaks verd – suuresti seetõttu, et aju ja süda vajavad hapnikku. Hapnikuta ei saa need elundid tõhusalt töötada; need näevad vaeva. Seega, kui järgime toidufilosoofiat ja sööme suure valgusisaldusega toitu, mis on ühtlasi rasvarikas (suure valgusisaldusega menüü on peaaegu alati rasvarikas, olenemata sellest, kas oled taimetoitlane, vegan, sööd peamiselt loomseid valke või midagi vahepealset), jätame enese teadmata aju ja südame ilma hapnikust, ükskõik, kui palju trenni me teeme, ning koormame seejuures tugevasti maksa.

See pole veel kõik. Maks üritab rasvaga tegeldes ühtlasi kaitsta kõhunääret. Maks on tööloom ja sõjaratsu, ent kõhunääre on habras lilleke. Üks lille tööülesanne on toota elutähtsat nektarit insuliini, mis reguleerib vere suhkrusisaldust. Su maks püüab keha ülemäärase rasva eest kaitsta, kuna kõhunääre satub muidu löögi alla ning on sunnitud ajapikku tootma üha enam insuliini. Hormooni tootmine muutub viimaks kaootiliseks ja kõhunääre võib insuliini tootmise võime suisa kaotada. Insuliinita tekib suhkurtõbi.

Su maks üritab lõhustada ja jaotada rasvu nii kiiresti kui võimalik, hoidmaks rasva vereringest eemal, et see ei hakkaks segama elundite ja närvisüsteemi tööd ega kahjustaks kaudselt kõhunääret ja tekitaks niiviisi suhkurtõbe. Kuna peaaegu kõik söövad liiga palju radikaalset rasva, ei saa maks meid ülemäärase rasva eest täielikult kaitsta. Ülekoormatud maks eritab osa liigset rasva lümfisüsteemi, kaitstes niiviisi aju ja südant. Tänu kaitsemehhanismile hoitakse rasva kinni lümfivedelikus, ent olukord pole siiski roosiline. Kui rasvad lümfisüsteemis ringlevad, nõrgeneb immuunsüsteem ja valged vererakud ei saa võidelda lümfisüsteemis viiruste, bakterite ja toksiinidega nii tõhusalt kui vaja. See pole maksa ega lümfisüsteemi süü; asi on radikaalsetes rasvades, mida meid on kogu elu sööma õpetatud.

Mida rohkem rasva on meie vereringes, elundites, seedekulglas ja lümfivedelikus, seda rohkem insuliini on vaja selleks, et suruda suhkrut rasvast mööda ja läbi, et see jõuaks rakkudesse ja keha toimiks nii, nagu vaja. Kui vereringe on rasva täis, jääb närvisüsteem nälga, kuna see töötab suhkru (ja mineraalsoolade) jõul ning glükoos ei leia teed rasvast mööda närvidesse. Insuliiniresistentsus tähendabki seda, et elu alalhoidvat glükoosi üritatakse toimetada elunditesse, lihastesse ja närvisüsteemi, ent rasv takistab seda.

Kõhunääre toodab liiga palju insuliini, kui inimene sööb suhkrut ja süsivesikuid, ning ka siis, kui su veres on rasvarikka toidu tõttu väga palju rasva ja saad kaloreid peamiselt rasvast, köögiviljadest ja rohelistest mahladest. Insuliiniresistentsus tekib ka süsivesikuteta. Haigusnäht avaldub alles siis, kui sul tekib toiduiha ning sirutad käe pastatoodete, saia või maiustuste järele ning süsivesikud jõuavad vereringesse. Veresuhkru analüüs viitab sel juhul probleemile. Väidetakse, et süsivesikud on süüdi, ent tegelikult ei tekita probleeme tervislikud süsivesikud; need on nagu kriminalisti ultraviolettlamp, mis paljastab tõelise probleemi. Tead, mida ma silmas pean? Sinise valgusega lampi, mille abil leitakse seintelt verd ja põrandalt kehavedelikke? Paned lambi põlema ja näiliselt ontlikust hotellitoast saab kuriteopaik. Mitte keegi ei süüdista lampi. Me teame, et lamp aitab meil tõde paljastada. See ei tööta kunagi meie vastu. Peame kasulikesse süsivesikutesse suhtuma samamoodi. Need on kangelased, mitte kurjategijad. Need annavad märku sellest, et vere suur rasvasisaldus on tekitanud kuriteopaiga.

Kui rasva osakaalu menüüs vähendatakse ning süüakse rohkem kõrvitsat, bataati, kartulit, suvikõrvitsat, marju ja puuvilju, väheneb insuliiniresistentsus ja vere suhkrusisaldus tasakaalustub. Kõhunääre ei pea enam ülemäära palju insuliini tootma. Pea meeles: looduslikud tervislikud suhkrud ja süsivesikud pole sinu vaenlased; need on su sõbrad. Suurim riiukukk on ülemäärane rasv.

Maksa vabastamine

Oled sa kunagi võidelnud inimese või põhimõtte eest, mis on sulle tähtis? Nüüd tead, et su maks on sama oluline. Teades, et maks võitleb sinu eest iga päev, võid hakata sellega koos võitlema. Lahing pole enam varjatud. Ehk võid koguni maksa eest võidelda. Sel juhul on võitlus võidetav. Võid kõrvaldada mõned tegurid, mille tõttu maks kaitsepositsioonile asus, ning saad lasta elundil aeg-ajalt puhata, järgides soovitusi, mida annan neljandas osas „Maksa päästmine“. Sa ei pea elustiili täielikult muutma. Sa ei pea hakkama paaniliselt rasva vältima. Kõige olulisem on teadlikkus. Teades, kuidas toiduained mõjuvad, saad minna edasi igati teadlikuna. Saad tasapisi ise otsuseid langetama hakata ega pea juhinduma vastakatest tervisetrendidest, mis ei põhine tõel.

Maksa eest hoolitsemine ei ole tüütu kohustus, see on au ja privileeg. Kui maks ei pea enam kulutama nii palju aega ja energiat kõhunäärme kaitsmisele rasva eest, saab see tõhusamalt täita muid elutähtsaid ja hämmastavaid ülesandeid. Hakkad parem välja nägema ja end paremini tundma, kuna su ustavaim kaaslane suudab hoolitseda sinu eest paremini kui eales varem. Elund säilitab olulisi glükoosivarusid, mida saad vajaduse järgi kasutada ja mis võivad päästa su suure stressoriga silmitsi seistes närvivapustusest. Suudad tänu glükoosile ka halval päeval rahulikuks jääda ega lähe nii kergesti liimist lahti.