Читать книгу Meditsiinimeediumi maksaravi - Anthony William - Страница 9

Väike rahvahulk seisab sadamakail, oodates pääsu laevale, mis viib nad avamerele. Fotograaf pildistab merereisijaid. Inimesed on ootusärevad, kuid mitte kuigi rõõmsad. Vihma tibutab ja mere ääres on üsna jahe. Mõned olid sunnitud hommikusöögist loobuma, kuna nad poleks muidu õigel ajal kohale jõudnud, ning hommikune meresõit polnud üldsegi nende idee – nad lihtsalt tulid kaasa nõudlike sõprade ja pereliikmetega, kes arvasid, et oleks tore paar tundi looduse ilu nautida.

Kui laev sadamast väljub, hakkab meeleolu tasapisi paranema. Tuul äratab inimesed üles ning mida enam laev tsivilisatsioonist eemaldub, seda lihtsam on maiseid muresid eirata. Paljud reisijad kummarduvad üle reelingu, lummatuna lõpututest säbarlainetest ning mõtiskledes, kas nad näevad seda, mille nimel nad merele tulid, või jooksevad lootused taas liiva nagu palju kordi varem.

Ja siis see juhtub. Reisijuht käsib neil üle parema parda kaugusesse vaadata – seal märgati suurt uime. Reisijad kogunevad reelingu äärde ja mõned osutavad koha poole, kus nad nägid uime, mis peagi vee alla kadus. Rahvas ootab. Möödub hetk ja teinegi. Kas seismine tasub end ära? mõtlevad mõned. Kõik silmitsevad pingsalt merd.

Viimaks ometi hakkab mingi suur olend tasapisi pinnale tõusma. Imeline elukas pritsib kopse tühjendades õhku veejoa. Vaatlejad hingavad sisse soolast mereõhku ning hüüavad üksmeelselt ooooohh ja aaaaahh, kui vaal taas pinnale tõuseb, end vees selili keerab, kõhuuime näitab ja taas sügavusse kaob. Tore loom jääb mõneks ajaks laeva kõrvale ning ahhetamine ja ohhetamine jätkub. Vaal tõstab viimaks saba korraks kõrgele õhku ja kaob.

Kõik reisijad plaksutavad. Viimne kui üks koges midagi erilist. Maabuvate inimeste pilte enne laevareisi algust tehtud fotodega võrreldes näed, et inimesed on silmanähtavalt muutunud. Nad justkui hõljuksid õhus ja nende hingi on puudutanud jumalik valgus.

Me kõik teame, et vaalad on olemas. Võib-olla oleme vaadanud loodussaateid, lugenud artikleid või näinud siin-seal toredaid vaalapilte. Igapäevaelus neist siiski enamasti ei räägita. Uudistes ei kõnelda tavaliselt sellest, kas vaaladel läheb hästi või on neid väheks jäänud või ohustab nende elupaiku reostus. Vaalad elavad kusagil, kus me neid ei näe, ja meie kultuuriruumis valitseb suhtumine „usun seda siis, kui oma silmaga näen“ või „oskan seda hinnata alles siis, kui seda näen“. Selleks, et need leebed hiiglased meie hinge puudutaksid, peame minema neid otsima. Me ei mõista nende väärtust enne, kui neid oma silmaga näeme.

Niisugune suhtumine valitseb paljudes eluvaldkondades. Mõtle tulevasele isale, kes läheb koos naisega ultraheliuuringule ja näeb esimest korda partneri kõhus kasvavat last. Pilt on tuhat korda mõjuvam kui kappi kogutud titeriided või köögiriiulil seisvad rasedatele mõeldud vitamiinid. Mees võis selle hetkeni vaid kujutleda, mis lapsega toimub. Tema ju ei tundnud, kuidas laps kõhus kasvab ja liigutab; see polnud tema jaoks nii tõeline kui naisele.

Usu või mitte, kuid su maks on samuti tõeline varjatud maailmaime. Just nii – hiiglaslikud mereelukad, lapse sünd... ja su maks.

Tegelik puuduv lüli

Sa ei tea, kui imeline on maks, kuna sellele ei pöörata kuigi palju tähelepanu. Maks ei ole kõige populaarsem siseelund. Koolis maksast väga põhjalikult ei räägita ning see ei jõua ka uudistesse nii sageli kui näiteks aju. Viimase külge saame kinnitada mõned dioodid ja vaadelda ajulaineid. Me teame, milline on ärkvel olev ja magav aju. Me tajume mõtteseisakuid, tundeelu häireid, ärevust ja depressiooni. Me oleme kursis ka dementsuse sümptomitega. Oleme aju olemasolust teadlikud mitmel moel iga päev. Me kasutame aju või peaga seotud väljendeid, nagu näiteks „ajutoit“, „mõtle peaga“ ja „tal on hea pea“, ning õpime asju pähe.

Südamest räägitakse samuti sageli, kuna tajume selle olemasolu iga päev. Tunneme südamelööke ja -pekslemist ning saame aru, kui süda on rütmist väljas. Näeme südamelööke monitoril ja saame jälgida, kas meie pulsisagedus muutub, kui hakkame trenni tegema. Toiduainete pakenditel näeme kirju „südamele kasulik“ ning teame, mida tähendab murtud süda, südamevalu ja -infarkt. Sõbrapäeval näeme kõikjal südameid, oleme teinud kätega südamemärki ja armastanud kedagi kogu südamest. Ütleme: „See soojendab mu südant,“ ja võime hoiatada sõpra, kes on leidnud uue silmarõõmu: „Ära talle oma südant veel kingi.“ Lapsevanem, kelle võsuke astub esimesse suhtesse, palvetab, et lapse süda oleks kaitstud.

Ka muud kehaosad annavad endast märku. Meie lihased muutuvad suuremaks ja tugevamaks, kui teeme trenni, või väiksemaks ja pehmemaks, kui vedeleme päevad läbi voodis. Meie nahk – kahvatu, kestendav, lööbeline, vistrikuline või särav – näitab, mis me elus parajasti toimub. Näeme, et kopsud töötavad, kui rinnakorv sügaval sissehingamisel laieneb ja väljahingamisel kokku tõmbub. Suitsetamist ei peetud vanasti ohtlikuks, ent nüüd räägitakse kõikjal selle kahjulikkusest ja seosest kopsuvähiga. Tajume põie olemasolu, kui see on täis; analüüsime uriini värvi ja hulka ning valu ja põletustunne annavad märku kuseteede põletikust. Magu meenutab meile samuti pidevalt, et see on olemas. Tunneme elundi olemasolu, kui see on täis, kuuleme, kuidas kõht koriseb, kui magu on tühi, ning saame koguni uurida väljunud maosisu. Väärtustame neid ja muid olulisi kehaosi, kuna näeme nende rasket tööd.

Maks aga jääb märkamatuks. Me ei teagi, et elund kusagil kõhuõõnes tegutseb; see on lihtsalt üks sõna, mida kuulsime köögis, kui vanaema maksakastet valmistas. Kui me ei taju maksa samamoodi nagu südant, ei tee see ilmselt meie heaks kuigi palju tööd. Kui me ei näe hätta jäänud maksa, pole probleem ilmselt kuigi suur. Elund jääb seega meile mõistatuseks. Mida see õigupoolest teeb? Kas see teeb üldse midagi? Võime maksa olemasolu kergesti unustada.

Meditsiinieksperdid teavad, et miski on pealispinna all valesti. Nad teavad, et midagi halba on toimumas, kuigi me seda ei näe ega tunne. Nad näevad, et üha enam inimesi haigestub. Patsiendid kirjeldavad mõistatuslikke kroonilisi haigusi ning otsivad kõikjalt vastuseid. Probleem on selles, et tervisesuundumused takistavad sageli tõeotsinguid.

Ühe hiljutise suundumuse tõttu on hakatud üha enam aega, energiat ja raha kulutama kilpnäärmele. Rääkisin sellest populaarsest teooriast oma eelmises teoses „Meditsiinimeediumi kilpnäärmeravi: Hashimoto türeoidiidi, Gravesi tõve, unetuse, kilpnäärme alatalitluse, kilpnäärmesõlmede ja Epstein-Barri viiruse taga peituv tõde“. Haiget kilpnääret süüdistatakse kõikvõimalikes tervisehäiretes, juuste väljalangemisest nurisünnituseni. Selgitasin raamatus, miks see teooria on vale. Kilpnääre on kahtlemata hämmastav kehaosa, ent nääre ise ei tekita kroonilisi haigusi. Enamasti, kui süüdistatakse kilpnääret – või südant, magu või geene –, tekitab probleeme hoopis hätta sattunud maks.

Tõsiasi on see, et maks on su parim sõber. See täidab enam kui kahte tuhandet elutähtsat ülesannet, mida meditsiiniringkondades veel ei tunta. Maks töötab väsimatult päeval ja öösel. See hakkab varakult ettevalmistusi tegema, kui teab, et vajad erilist tuge, ja see koristab su maiste eksimuste jäljed. Maks on ladu, filter, töötlemiskeskus, jäätmekäitleja ja palju muud. Maks kaitseb sind igati. See on sinu eest alati hoolitsenud – kustutanud tulekahjusid, teinud kahjutuks pomme, hüpanud sulle mõeldud püssikuuli ette, piiranud sisse pahategijad ja hoidnud ära sisemisi katastroofe. Oled kõigi katsumuste kiuste elus just tänu maksale.

Küsi mõnelt kirurgilt, mis tunded teda valdasid, kui ta esimest korda nägi elavat maksa. Veetnud lugematuid tunde loengutes, uurinud õpikuid ja pilte ning harjutanud mitu kuud laipade peal, mis tunne oli seista operatsioonisaalis ja vaadata patsiendi elavat maksa? Kirurg mainib ilmselt, et ta ei uskunud oma silmi. Võib-olla ei saanud ta operatsioonijärgsel ööl koguni magada, kuna mõtles kogu öö sellele majesteetlikule ja mõistatuslikule elundile – ta oleks justkui viimaks ometi oma silmaga näinud majesteetlikku ja mõistatuslikku vaala. See elund avaldab niisugust mõju isegi neile, kes ei ole kursis kaugeltki kõikide maksa tööülesannetega.

Nüüd hakkad maksa nägema uues valguses. Õpid elundit väärtustama. Kirjutasin selle raamatu, et sa näeksid oma keha sisse ja tutvuksid oma ustavaima liitlasega, kes on alati sinu eest võidelnud ja teinud raskemat tööd, kui keegi arvata oskab. Selleks, et hinnata looduse imesid, ei pea me sõitma teise maailma otsa; peame lihtsalt endasse vaatama.

Ohustatud maks

Mis siis, kui sul pole aega imesid uurida? Igapäevaelu elades ja korraga miljoni asjaga tegeldes pole ju tähtis, et maks annab tunnistust inimkeha vaimustavast intelligentsusest? Miks sa peaksid maksast hoolima?

Peame niigi paljude asjade pärast muretsema. Tahame, et pereliikmed oleksid terved ja õnnelikud, püüame tööl särada, end vormis hoida ning vältida kehakaalu tõusu, epideemia mõõtmed võtnud depressiooni, südamehaigusi, enneaegu vananemist ja kroonilisi haigusi; muretseme saastatud maailma, välja surevate loomade ja ebakindla tuleviku pärast... nimekiri on lõputu. Kõige sellega silmitsi seistes püüame lihtsalt kuidagimoodi vastu pidada. Miks siis koormata end veel ühe murega? Milleks muretseda veel ühe asja – maksa – pärast, kui meile räägitakse pidevalt, et peaksime stressi maandama, elu lihtsustama ja õppima „ei“ ütlema kõigele, mida me ei vaja?

Vastus on lihtne. Su maks on hädas ja sa pead selle eest paremini hoolitsema. Teadmine, kui võimas on su maks – ja kui palju paremini keha end tunneb, kui kannad hoolt oma maksa eest –, muudab kõike. Mis siis, kui saaksid ühele kehaosale keskendudes tervendada ka kõiki teisi ja lisaks kõrvaldada tekkivad tervisehäired, mille olemasolust sa teadlikki pole? Kui me vaid teaksime, kui paljud sümptomid, tervisehäired ja haigused on seotud maksaga – mitte ainult maksavähk, -tsirroos ja hepatiit –, pöörataks maksale meditsiiniringkondades palju rohkem tähelepanu.

Maksa eest hoolt kandes teed head ka südamele, ajule, immuunsüsteemile, nahale ja seedeelundkonnale. Maksa tervise eest hoolitsedes magad hästi, hoiad vere suhkrusisalduse tasakaalus, alandad vererõhku ja vähendad kehakaalu ning paistad noorem ja ka tunned end nooremana. Mõtled selgemalt, oled rahulikum ja õnnelikum. Kohaned kiiresti muutuva maailmaga. Maksa toetamine on kõige tõhusam tegu su kohustuste nimekirjas. Terve maks maandab väga hästi stressi, pidurdab vananemisprotsessi ja kaitseb sind ohtliku maailma eest. Sellest sõltub su vaimne, emotsionaalne, kehaline ja hingeline heaolu. Maksale tähelepanu pööramine ei ole viimane kõrs, mis murrab kaameli selja; see on abikäsi, mis kergendab kaameli koormat ja päästab tema elu.

Inimesed, kes soovivad saada nägijaiks, keskenduvad ajule ja kolmandale silmale. Nad üritavad jõuda kõrgemale teadvuse tasandile meelt vaigistades või panna mõtete kaudu avalduma teatud sündmusi. Maksa eiratakse seejuures täielikult, kuigi selle elundi tundmine valgustaks meid rohkem, kui arvata oskame.

Peame kahtlemata tähelepanu pöörama planeedi tervisele, ent me ei tohi unustada ka iseenda tervist. Igaühel meist on planeet, mille pärast peame muretsema: meie keha. Oled kogu elu kandnud kaasas tervet maailma. Kuna planeedi Maa tasakaal on habras ja üks nõrk lüli võib ohustada tervikut, peame enda eest hoolitsema. Kas majesteetlikud vaalad on olulised? Kas meile läheb korda see, et nad võivad välja surra? Muidugi – ohustatud liigid on olulised ja peame neid kaitsma. Samamoodi peame hoolitsema ületöötanud, ülekoormatud ja suures stressis oleva ohustatud maksa eest. Mitte keegi ei taha elada maailmas, kus ookeanid on mürgised ning linnu-, looma- ja taimeliigid võitlevad saastatud keskkonnas ellujäämise eest. Mitte keegi ei taha elada kehas, kus veri on mürgine ja maks ägab kohustuste koorma all, üritades sind tervena hoida.

Ometi oleme jõudnud punkti, kus inimeste maksad on ohustatud. Meie enda sisekeskkond on tulvil toksiinidest, millega puutume kokku iga päev – meie kehad on tegelikult halvemas seisus kui meie planeet –, ja koristustööd on peamiselt maksa õlul. Kujutle, et su maks on Grööni vaal ja su veri on ookean. Kui ookeanivesi muutub paksuks, kuna on sodi täis – mõtle antibiootikumidele, muudele ravimitele, taimekaitsevahenditele, seenhaigusi tõrjuvatele vahenditele, puhastusvahenditele, lahustitele, plastidele, kroonilisele veepuudusele, viiruste ja bakterite jääkainetele, ülemäärasele rasvakogusele, mida saad kahjulikest toitudest, ja muule taolisele –, ei saa vaal enam hästi veest toitu kätte. Kui vaal ei saa hetkekski puhkust, võib ta ajapikku haigestuda. Suur imetaja ei suuda lõpuks enam isegi pinnale hingama tõusta.

Kogu maailma vaevavad maksaprobleemid. Enamiku inimeste maks on tänapäeval ülekoormatud. Tuhandest inimesest üheksasajal on maks hädas – ja peaaegu mitte ükski neist ei tea seda. Nagu eespool mainisin, maks on olulisem, kui arvatakse. Meditsiiniteadlased pole maksa kuigi palju uurinud, kui kõrvale jätta maksasiirdamine, ning sellest, kui tihedalt on maks seotud inimeste viletsa tervisega, ei räägita. Kuna meditsiiniringkonnad ei mõista veel kõike, mida maks teeb, kui paljud tervisehäired, haigusnähud ja haigused viitavad tegelikult maksaprobleemidele või mida elund vajab selleks, et tõhusalt töötada, ei saa nad neid olulisi teadmisi ka edasi anda. Maks on kauge tundmatu objekt nagu Vaikse ookeani suur prügisaar enne avastamist. (Ka see on suuresti endiselt mõistatuslik, kuna täpselt ei teata, mis saare sogases keskpunktis toimub.) Koormame maksa tugevasti, ise seda mõistmata.

Kui tahame maailmas midagi muuta, peab meie keha olema töövõimeline. Haigusnähud piiravad meid. Mõistuse ähmasus, kurnatus, kehakaalu suurenemine, hooajaline depressioon, ärrituvus, kõrge vererõhk, vere suur kolesteroolisisaldus, ärevus, akne, kõhupuhitus ja -kinnisus on niivõrd laialt levinud, et sa ei pruugi neid enam haigusnähtudeks pidadagi, ent need sümptomid tähendavad sageli seda, et maks on hädas ja palub abi. Haigusnähud hoiavad meid tagasi, muudavad meie ellusuhtumist ja tekitavad raskemaid tervisehäireid, kui me ei oska neid kõrvaldada. Maksaprobleem võib olla nagu haige hammas, mida eiratakse seni, kuni see lõpuks tugeva lõualuupõletiku tekitab.

Rasked tervisehäired, mille kõrvaldamine tundub võimatu, sealhulgas suhkurtõbi, depressioon, südamepekslemine, podagra, ekseem, psoriaas ja metülatsiooniprobleemid, on samuti seotud maksaga, kuigi seda ei teata. Ka rasvmaks, kollatõbi, hepatiit, maksatsirroos ja -vähk on meditsiiniringkondade jaoks endiselt mõistatuslikud haigusseisundid. Ei teata ka seda, et peaksime maksale kui keha peamisele filtrile ja toitainelaole tähelepanu pöörama iga tervisehäire korral. Maksaprobleemid on kogu maailmas laialt levinud ja see on väga ohtlik, kuna sellest elundist tingitud tervisehäirete olemust ei mõisteta.

Ma ei liialda, väites, et kui igal meie planeedil elaval inimesel oleks terve maks, oleks maailm hoopis teistsugune. Haigused ei murraks inimkonda nii rängalt. Päevauudised ei nõretaks alatasa vihast, raevust, ahnusest ja vägivallast. Hirm ei oleks nüüdisaja lahutamatu osa. Maksa tervis on tõepoolest inimese olemusega nii tugevasti seotud.

Seetõttu ongi maks niivõrd oluline. Me ei tohi eirata plastpakendite mägesid ookeanis, ohustatud liike ega ka maksa lihtsalt sellepärast, et need ei tundu olevat tõelised. Me ei tohi maksa kõrvale heita õilsate maailma päästmise plaanide tõttu. Peame esmalt päästma oma elu ning selleks on vaja õppida maksa eest hoolitsema.

Maksa algtõed

Kui meditsiiniteadlased mõistaksid maksa tõelist väärtust, õpetataks lastele koolides tähestiku ja korrutustabeli kõrval ka maksaga seotud algtõdesid. Nendest räägitaks ülikoolides kõikidele tudengitele, mitte ainult arstiteaduse üliõpilastele.

Selle asemel hakkame maksa kurnama juba õige varakult. Mis juhtub, kui kasvame suureks ja läheme ülikooli? Paljud tudengid hakkavad stressi maandama alkoholi ja võib-olla koguni uimastitega. Nad söövad ebatervislikku toitu, ergutavad end kohviga ja õpivad kogu öö, kahjustades enese teadmata niiviisi maksa. Ülikooliajal toimub justkui maksavastane protestiliikumine. Keskendume noore inimese mõistusele ja aju arendamisele – teeme kõike heade hinnete ja särava karjääri nimel – ning jätame maksa unarusse. Mis kasu on vaimustavast karjäärist, kui maks on ülekoormatud ega lase sul seetõttu tõhusalt tegutseda või kui kaotad maksa halva seisundi tõttu töö, mille nimel sa nii palju vaeva nägid? Ülikoolidiplomid ja autasud ei aita sul voodist tõusta, kui kurnatus ja muud haigusnähud sind maad ligi suruvad.

Sisimas teame, et alkoholi liigtarvitamine kahjustab maksa; oleme kuulnud mõisteid tsirroos, hepatiit, kollatõbi, maksavähk ja maksaensüümide suurenenud aktiivsus; vahest oleme puutunud kokku maksakuumusega või on alternatiivterapeut pakkunud meile maksa tugevdavaid toidulisandeid. Loomulikult oleme kuulnud, et loomamaks on kasulik toiduaine, kuigi see teeb tegelikult su maksale palju halba. Räägin sellest hiljem lähemalt. Paljude teadmised maksast sellega piirduvadki. Elundile pöörati iidses mütoloogias rohkem tähelepanu kui tänapäeva meditsiinis.

Meditsiiniringkondades ei teata veel paljutki. Arstitudengitele räägitakse maksa anatoomiast ja selle tööst liiga vähe, kui nad just ei taha saada kirurgiks või maksaspetsialistiks ega õpi vabaainena maksasiirdamise ajalugu. Ka siis ei õpita tundma maksa olemust. Neile ei öelda, kuidas tõhusalt maksa eest hoolt kanda. Teadmised, mida jagatakse, on nagu üksikud liivaterad pikal liivarannal.

Mida me teada saaksime, kui maksaharidus oleks tõeliselt põhjalik? Alustuseks avastaksime, et maks on visa tööloom, mis täidab tuhandeid ülesandeid. Kõige olulisematest tööülesannetest räägime raamatu esimese osa „Sinu maksa tegelik otstarve: imeline rahuvalvaja“ ülejäänud peatükkides:

 rasva töötlemine ja kõhunäärme kaitsmine;

 glükoosi ja glükogeeni ladustamine;

 vitamiinide ja mineraalainete ladustamine;

 ohtlike ainete kahjutukstegemine ja kinnipidamine;

 vere filtreerimine;

 sinu kaitsmine isikliku immuunsüsteemi abil.

Maks peab hoidma sind tasakaalus. See on meie tasakaalutus maailmas üsna raske ülesanne. Kas sa teed alatasa rasket tööd ja tunned, et oled pidevalt kurnatud? Kas tunned, et oleksid justkui tule all? Kas sulle tundub, et sinu pingutusi ei märgata ega hinnata kunagi? Korruta kõik see kahekümnega ja mõistad, mida su maks tunneb. Võid töötada nagu loom viies erinevas ametis ning sul võib olla sada kohustust, ent maks teeb siiski rohkem tööd. Pead õppima maksa tööd väärtustama, kui soovid elundiga harmooniliselt koos elada. Sa justkui tunnustaksid niiviisi viimaks ometi elukaaslast, kes teeb väsimatult majapidamistöid ega kuule sinu suust iialgi ainsatki tänusõna.

Peaksime ühtlasi teadma, et maks on justkui ustav sõjaratsu. Raamatu teises osas „Nähtamatu torm: mis toimub maksa sees?“ ja kolmandas osas „Kutse lahingusse: haigusnähtude ja tervisehäirete seletus“ näeme, et maks on alati valmis sinu eest võitlema ja see kaitseb pidevalt su teisi elundeid. Maks sõdib sinu eest ilmselt praegugi. Elund võitleb mürkide ja haigusetekitajatega, näiteks niinimetatud vaenuliku nelikuga (radioaktiivsus, mürgised raskmetallid, DDT ja vohavad viirusosakesed), millega puutume sageli kokku igapäevaelus. Maks peab tegelema ka kahjulike toitude ja lisaainetega, mis meie menüüsse salamisi hiilivad. Maksa võitlustele viitavad sageli haigusnähud ja tervisehäired, sealhulgas vere suurenenud suhkru- või kolesteroolisisaldus, kõrge vererõhk või mõistuse ähmasus. Teadmine, et kehakaalu seletamatu suurenemine viitab maksaummistusele ega tähenda seda, et sa oled laisk või ainevahetus on aeglane, võib radikaalselt muuta sinu ellusuhtumist. Kui sind vaevavad tervisehäired, nagu näiteks ekseem, podagra või suhkurtõbi, pea meeles, et sina pole süüdi. Kui tead, mis haigusi tekitab, pole tervisehäiretel enam sinu üle võimu.

Viimaks saame teada, et maksa eest hoolitsemine ja selle toitmine on ülioluline. Oled sa kunagi olnud surmani kurnatud? Oled sa tundnud, et pead puhkama? Oled sa soovinud, et keegi sind eluvõitlustest puhates rahustaks ja poputaks? Just seda vajab ka maks. Neljandas osas „Maksa päästmine: maksa eest hoolitsemine ja elu muutmine“ uurimegi, kuidas rahustada ülekoormatud maksa. Tutvustan lihtsaid, kuid tõhusaid tehnikaid, mille abil saad maksa eest igapäevaelus hoolitseda ja probleeme ennetada. Maksa tervenemis- ja uuenemisvõime on hämmastav ning see töötab alati sinu kasuks.

Parim sõber kogu eluks

Elu lööb särama, kui sinust saab maksaekspert. Kergendust toob tunne, et ohjad on taas sinu käes ja oled paranemisvõimeline. Sinu maks on ühtlasi tihedalt seotud su emotsionaalse heaoluga. Räägin sellest hiljem lähemalt. Kui õpid tundma maksa, hakkad paremini mõistma ka oma hinge olemust. Üldjuhul meile sellest ei räägita, kuigi peaksime kindlasti teadma, et harmooniline maks on imede, võlujõu ja õnne alus. Kuna maks on su parim sõber, olete tihedalt seotud. Sinu enesetunne mõjutab sõpra ja sõbra enesetunne mõjutab sind. Koormame oma sõpra enese teadmata. Segame maksa tööd ja teeme endale niiviisi halba. Ära kahjusta sõpra. Tee temaga koostööd ja kõik muutub paremaks.

Kui oled väsinud, muserdatud ja tunned end mõnikord väga üksikuna, kui veeretad päevi loiult õhtusse, kui oled nurka surutud, pea meeles, et maks on sinu poolt, oodates truult ja kannatlikult hetke, mil sa elundi tõelist väärtust mõistma hakkad. Õpid maksa ja selle jõudu tundma paremini, kui oleksid eales osanud arvata.

Asume teele. On aeg kaldast eemalduda ja vaadata sügavale endasse, et õpiksime paremini mõistma elu olemust. On aeg heldele elundile võlg tasuda. On aeg maks päästa, et see saaks sinu päästa.