Читать книгу Kuidas mõista andmestunud maailma - Anto Aasa Mare Ainsaar Mai Beilmann Marju Himma Muischnek - Страница 19

Siinses peatükis vaadeldakse andmete õiguslikku olemust ja nende kasutamisega seotud piiranguid teadustöö kontekstis. Käsitluse rõhuasetus on sotsiaal- ja humanitaarvaldkonna teadusandmetel ning analüüs tugineb Eesti ja Euroopa Liidu õigusele. Osaliselt lähtutakse autorite eelnevatest avatud teaduse teemalistest uuringutest (vt Kelli et al. 2017a). Mitmed selgitavad näited pärinevad keeletehnoloogia valdkonnast.

Andmete kasutamisel tuleb arvestada mitmesuguste õiguslike piirangutega, mis võivad tuleneda eri õigusvaldkondade (õigusharude) õigusaktidest. Üldjuhul on olulisemateks õigusvaldkondadeks isikuandmete kaitse ja intellektuaalse omandi13 õigus. Ent tulenevalt konkreetsete andmete olemusest võib asjakohane olla ka näiteks äri-, maksu-, panga-, riigi- jms saladuse kaitse regulatsioon. Enamjaolt on seesugused piirangud leitavad Eesti õigusaktidest, kuid mõningatel juhtudel tuleb otse rakendada Euroopa Liidu õigusakti (sellisteks otse kohalduvateks aktideks on Euroopa Liidu määrused).

Õigusaktidega kehtestatud piirangud andmete kasutamisel lähtuvad praktilisest vajadusest kaitsta kellegi huve, näiteks on isikuandmete regulatsiooni eesmärk inimeste privaatsuse ja eraelu kaitse. Intellektuaalse omandi õigus aga kaitseb loojate huve, tagades neile ainuõiguse otsustada enda loodu kasutamise üle (sh võimaluse küsida kasutamise eest tasu) ning luues seeläbi motivatsiooni uue teadmuse loomiseks.

Õiguslik regulatsioon iseenesest ei keela andmete kasutamist teadustöös, vaid seab täiendavaid nõudeid, mille eesmärk on tasakaalu leidmine teiste isikute huvide ja teadustegevuse vahel. Nii näiteks on lubatud isikuandmete töötlemine teadustöö eesmärgil, kuid seejuures tuleb tagada puudutatud isikute huvide minimaalne kahjustamine. Piirangute rikkumise korral (nt andmete kasutamine õigustatud isiku nõusolekuta, kui kasutamise eeltingimuseks oli nõusolek) võib rikkujalt tavaliselt nõuda andmete kasutamise lõpetamist ja edasisest õiguste rikkumisest hoidumist, kõne alla võib tulla ka kahju hüvitamise nõue.

Eesti keele seletav sõnaraamat defineerib sõna „andmed“ järgmiselt: „informatsioon kellegi v. millegi kohta, faktid, mida kellegi v. millegi kohta teada saadakse v. teatakse“. OECD (2015: 8) määratluse kohaselt on teadusandmed „faktilised andmed (factual records), mida kasutatakse esmase allikana teadustöös“. Olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et eri (teadus)valdkondades määratletakse andmeid erinevalt. Näiteks võivad teadusandmeteks olla kirjalikud ja suulised tekstid, rahvaloomingu salvestised, joonistused, maalid ja muu seesugune. Võimalike õiguslike piirangute ja nõuete kindlakstegemiseks on siiski oluline pigem see, milline on konkreetsete andmete käsitlus erinevates õiguslikes režiimides, mis võiksid katta humanitaar- ja sotsiaalvaldkonna teadusandmeid ning mõjutada nende kasutamist.

Selles peatükis keskendutakse andmete kasutamisele teadustöö eesmärgil teadusasutustes. Äriühingute korraldatud uuringutes (commercial research) tuleb lähtuda vastavatest üldregulatsioonidest. Peatüki esimene pool keskendub andmete võimalikele seostele intellektuaalse omandi õigusega ja teine seostele isikuandmete kaitsega. Peatüki lõpetavad selgitavad näited rahvaloomingust ja keeleressurssidest (keeleandmestik) kui teadusandmetest.