Читать книгу Kuidas mõista andmestunud maailma - Anto Aasa Mare Ainsaar Mai Beilmann Marju Himma Muischnek - Страница 3

Mõte koostada raamat andmestunud maailma uurimisest ja mõistmisest sai alguse sihtasutuse Archimedes kõrgkooliõpikute kirjutamise kutsungist. Selle raamatu kolmel koostajal tekkis teineteisest sõltumatult mõte panna kokku raamat, mis tutvustaks uusimaid suundi ühiskonna- ja humanitaarteaduslikes, kuid ka teiste seotud distsipliinide uuringutes, ja seda ajal, mil digitehnoloogiad ja internet aina enam uurimishuvi suunavad ja uurimisobjekte vormivad. Jõudude ühendamisel sündis unikaalne meeskond, kelle koostöö tulemusena on nüüd võimalik tutvustada laiemale lugejaskonnale Eestis kasutatavaid originaalseid andmeid, meetodeid ja vaatenurki.

Raamatu kirjutamisel on olnud kolm eesmärki: esiteks, avada andmestunud maailma analüüsimise mitmekesiseid võimalusi ja põhimõtteid; teiseks, tutvustada uudseid Eesti uurimusi ja siin arendatud analüüsimeetodeid; kolmandaks, tekitada huvi uute meetodite kasutamise, katsetamise ja edasiarendamise vastu. Kõik need on eelduseks, et ühiskondlikke muutusi tõendus- ja teadmuspõhiselt juhitaks. Raamatu ambitsioon on käsitleda andmestumisega seotud metodoloogilisi muutusi ning alustada peamiste andmestunud maailma uurimise ja mõistmisega kaasnevate nihete ja suundade kaardistamisega Eestis.

Raamatu kirjutamise käigus selgitasime välja Eestis praegu käibivad andmestunud maailma uurimisega seotud arusaamad ning pakume välja asjakohase eestikeelse terminoloogia. Tutvustame rohket rahvusvahelist tähelepanu pälvinud käsitlusi, ent toome lugejani ka innovaatilisi vaatenurki – mitmed kogumikus kajastamist leidvad meetodid on uuenduslikud ning oma valdkonnas teedrajavad nii Eestis kui ka maailmas. Raamat kajastab Eesti unikaalseid algatusi andmevaldkonnas ning arvestab Eesti kohalike õiguslike ja sotsiaalsete traditsioonide ja normidega. Raamatust leiab nii sammsammulisi juhendeid eri meetodite kasutamiseks kui ka diskussioone andmete õiglase ja eetilise loomise ja kasutamise kohta.

Sellisena on raamat mitte klassikaline õpik, vaid tekstikogumik, mis avab andmeühiskonnas toimuvat ja selle uurimise telgitaguseid oma mitmekesisuses. Kogumikus on teadlikult välditud varasemaid metodoloogilisi jaotusi ja klassifikatsioone (nt kvalitatiivne vs. kvantitatiivne, arvutuslik vs. interpretatiivne, deduktiivne vs. induktiivne). Rahvusvahelised metodoloogilistele uuendustele suunatud diskussioonid on valdavalt päri, et konventsionaalsed klassifikatsioonid piiravad ja risustavad andmestuva maailma mõistmist, millele on omane pigem olemasolevate vahendite segunemine ja brikolaaž. Ehkki käesolev kogumik toetub osaliselt rahvusvahelises kirjanduses pakutud diskussioonidele, oli meie eesmärk pakkuda just Eesti konteksti sobituvat vaadet. Kogumikus pakutud jaotustega – ühiskonna andmestumine, suurandmete mõtestamine, teksti- ja tajuandmete analüüs, andmetega ja andmetest lugude jutustamine, platvormid ja andmetaristud ning andmeühiskonnas tegutsev inimene – soovime panna lugejaid mõtlema valikute ja võimaluste üle, mis seoses andmemaailmas toimuvate muutustega avanevad.

Andmestunud maailma üheks eripäraks on, et meie kõigi igapäevane elu on andmetest läbi põimunud. Sageli oleme enesele teadmata osa ühiskonna andmestumisprotsessist, seetõttu on raamat mõeldud laiale lugejaskonnale. Mahukast kogumikust leiavad kasulikku lugemist nii andmetega igapäevaselt töötavad või seda teha soovivad analüütikud, eksperdid ja otsustajad, andmetega tööd alustavad bakalaureuse- või magistritaseme üliõpilased kui ka juba kogenud eksperdid, kes soovivad oma analüütilist repertuaari laiendada või end andmestunud maailmas toimuvate muutustega paremini kurssi viia. Loodame, et kogumik pakub mõtlemisainet ka kõigile neile, kes ise otseselt andmete analüüsimisega kokku ei puutu, kuid kes loovad oma igapäevases elus ja rutiinsete tegevuste käigus analüüsiks kasutatavaid andmeid ja tahaksid andmestumisega kaasnevaid protsesse paremini mõista, samuti neile, kes sooviksid kodanikuaktiivsuse vormis ja avatud andmete abil panustada avalike väärtuste loomisesse. Kogumiku lai sihtrühm ja temaatiline jaotus peegeldab jällegi andmestunud maailma mitmekesisust, ilmestades koostöövajadust eri valdkondades tegutsevate ekspertide ja aktiivsete kodanike vahel.

Andmestuvat maailma uurivad raamatus eri distsipliinide esindajad: peatükkide autoriteks on 38 meedia- ja kommunikatsiooni, sotsioloogia, avaliku halduse, geoinformaatika, inimgeograafia, keeleteaduse, keeletehnoloogia, digilingvistika, folklooriuuringute, arvutiteaduste, matemaatika, kultuuriajaloo, majandusteaduste, psühholoogia ja õigusteaduste eksperti, õppejõudu ja praktikut kolmest Eesti ülikoolist – Tartu Ülikoolist, Tallinna Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist – ning mitmest teadus- ja arendusasutustest (nt Eesti Kirjandusmuuseum), eraettevõtetest ja välisülikoolidest (Malmö Ülikool, Helsingi Ülikool).

Selline multidistsiplinaarsus väljendub muu hulgas paralleelselt kasutusel olevates, aga oluliste tähenduslike nüansierinevustega terminite kasutamises. Ehkki terminoloogia ühtlustamine oli oluline osa kogumiku toimetajate ja autorite tööst, ei surunud me peale täielikku ühtlustamist, vaid proovisime erinevad käibel olevad mõtteviisid üksteisele lähemale tuua ning lugejale arusaadavamaks muuta. Teisiõnu – eelistasime lausühtlusele täpsust. Nii on näiteks ingliskeelse termini dashboard jaoks eesti keeles kasutusel kaks täpsemat terminit: andmetöötajatele ja analüütikutele mõeldud n-ö backend-lahenduse puhul „kiiranalüütika paneel“ (ptk 1.1) ja sotsiaalmeediaplatvormide kasutajatele mõeldud n-ö frontend-lahendus, milleks on „kasutaja koondpaneel“ (ptk 4.3). Seesuguseid keelelisi ja distsiplinaarseid tõlkimise ja tõlgendamise valikuid on kogumikus veelgi.

Kuidas seda raamatut lugeda? Raamat on loetav kaanest kaaneni, kuid ka üksikute peatükkide kaupa. Lisaks võib raamatu lõpus olevat märksõnastikku kasutada suunaandjana, et lugeda raamatut lõikude või alateemade kaupa. Lugemisel tekkivatele terminoloogilistele küsimustele leiab vastused raamatu lõpus olevast leksikonist. Iga peatüki alguses on esitatud kolm kõige olulisemat kirjandusviidet käsitletava teema või meetodi kohta. Peatükkides kasutatud tekstikastid annavad praktilist infot ühe või teise meetodi kasutamisest või tarkvaralahendustest, samuti meetodi sammhaaval sooritamise kohta. Raamatu osade vahele lisatud „eksperdisäutsud“ (Twitteri säutsu mõõtmes kommentaarid) loovad konteksti ning ärgitavad mõtlema eri vaatenurkade ja põhimõtete, meetodite ja tehnikate päritolu, ajaloo ja rolli üle laiemas ühiskonnauurimuslikus ökosüsteemis.

Kuna andmed, ühiskond ja andmestunud ühiskond on pidevas muutumises, siis soovime raamatu koostajatena teatepulga lugejatele edasi anda – julgustame lugejaid uute meetoditega katsetama, neid testima ja edasi arendama ning pakkuma aina uusi metoodilisi viise andmeühiskonna mõistmiseks ja mõtestamiseks.

Tänusõnad

Raamatu koostajad tänavad kõiki raamatu kirjutamises pühendumisega osalenud autoreid (tähestikulises järjekorras): Anto Aasa, Mare Ainsaar, Mai Beilmann, Marju Himma, Indrek Ibrus, Olle Järv, Aleksei Kelli, Toomas Kirt, Mare Koit, Ragne Kõuts, Irene Kull, Andres Kuusik, Liisi Laineste, Liina Lindström, Innar Liiv, Anu Masso, Jaan Masso, Kadri Muischnek, Maria Murumaa-Mengel, Kerli Müürisepp, Haldur Õim, Maarja Ojamaa, Hembo Pagi, Kristian Pentus, Maili Pilt, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Ave Roots, Leno Saarniit, Andra Siibak, Siiri Silm, Indrek Soidla, Marek Tamm, Kuldar Taveter, Katrin Tiidenberg, Kristel Uiboaed, Age Värv, Anna Veremchuk ja Triin Vihalemm.

Samuti täname raamatu osade vahele siduvad kommentaarid kirjutanud oma ala eksperte Airi-Alina Allastet, Veronika Kalmust, Dagmar Kutsarit, Ene-Margit Tiitu, Liina-Mai Toodingut, Leo Võhandut ja Mikko Lagerspetzi. Raamatu illustreerimise eest oleme tänulikud osade vahetiitlitele karikatuurid joonistanud Ave Taavetile ja kaanepildi teinud Janne Liasele.

Raamat on saanud võimalikuks tänu sihtasutuse Archimedes, Eesti Keele Instituudi, Tartu Ülikooli digihumanitaaria ja infoühiskonna keskuse, Tallinna Ülikooli kirjastuse, Tallinna Tehnikaülikooli arenguprogrammi Astra ning teiste grantide toetusele. Suur aitäh selle eest!

Konstruktiivsete tähelepanekute ja soovituste eest täname raamatuprojekti anonüümseid retsensente. Meie eriline tänu kuulub lõpliku käsikirja retsensentidele Mikko Lagerspetzile ja Kadri Rootalule, kelle ülimalt detailsed ja sisukad retsensioonid on olnud suureks abiks raamatu viimistlemisel. Täname keeletoimetajat ja kujundajat Sirje Ratsot ning Tallinna Ülikooli kirjastust eesotsas peatoimetaja Rebekka Lotmaniga suurepärase koostöö eest raamatu väljaandmisel.

Meie eriline tänu kuulub Liina Deutschlerile, kes lisaks suuremahulisele tööle terminoloogia ühtlustamisel aitas kaasa raamatu leksikoni ja indeksi koostamisele, peatükkide tehnilisele ühtlustamisele ja seeläbi raamatu selgusele ja loetavusele.

Anu Masso, Katrin Tiidenberg, Andra Siibak