Читать книгу Minu London - Anu Samarüütel-Long - Страница 8

Kuidas ma oma kooliteed alustasin ja kuidas koolikotist sai kohver; miks lookleb Saint Martinsi koopiamasinate taga mitmekümnepealine järjekord ja milleks suitsupakk hea võib olla.

Central Saint Martins College of Art and Design ei ole mingi suurejooneline moe- ja kunstitempel. Art déco stiilis maja Charing Cross Roadil võib oma mustunud fassaadiga möödujale vabalt märkamatuks jääda. Oma rääbakuses meenutab ta pisut nõukogudeaegset Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti. Metallraamidega 30ndate originaalaknad ei sulgu enam ammu korralikult, lastes sisse külma, busside heitgaase ja süsimusta tahma. Kõvema vihmasaju korral ilmusid koridori panged, püüdmaks laest tilkuvat vett. Olgugi et Charing Crossi hoone oli suur ja sisaldas palju õppureid, oli kooli kohvikuks pime, kitsas ja suitsune urg, mille kolletavaid seinu kattis vanade plakatite kultuurkiht ja kus treppidel ning üksikutel toolidel kiigutasid jalga noored maalikunstnikud ja erksavärvilistes kostüümides esmakursuste moetudengid.