Читать книгу Venemaa ja õigeusk - Arne Hiob - Страница 4

Venelased on slaavlased, kuid juba nende riigi alguses kerkib rahvaste paljususe element. Vana-Vene riigi kujunemisel ühinesid slaavilik ja soomeugrilik ning türgi-tatari komponent, saades impulsse skandinaavlastelt, kuid kõige otsustavamaks kujunes Bütsantsi ehk Romania pärand, mis pani aluse Venemaa omapärale. Bütsantsi nimetus seondub Vana-Kreeka linnaga, mis asus hilisema Konstantinoopoli (praegune Istanbul) kohal Bosporuse väina ääres ja levis nimetusena renessansiajal. Bütsantslased ise kutsusid oma riiki Romaniaks ja endid romealasteks, sest oldi Rooma järglased. 330. aastal viis keiser Constantinus pealinna Roomast kreeklaste alale Bosporuse ääres (Milaano edikt 313. aastal pani aluse ristiusustamisele) ja uut pealinna Konstantinoopolit hakati käsitlema Teise Roomana.