Читать книгу Kaarma Karu ja teised loomad - Arno Kuusk - Страница 3

Pidutsemiseks leiab alati põhjuse

Jänes on jalutuskäigul oma haldusalal.

Äkki kuuleb puude ja põõsaste tagant üha valjenevat melu.

Jänes hüpleb lähemale.

Hundi jauramist terve laas täis. Sekka Rebase kilkamist.

Jänes läheneb ettevaatlikult ja õige suure kaarega.

Lärm on muutunud üsna mehiseks.

Jänese rinnakeses võitlevad uudishimu ja hirm.

Uudishimu võidab.

Ta ligineb ettevaatlikult, jäädes siiski ohutus kauguses seisma.

Ja mida ta näeb: Hunt ja Rebane istuvad kaelakuti koos kännu ääres ja möirgavad laulda. Kännul õllepurgid, paar pooleldinäritud voblat. Tühi veinipudel vedeleb maas.

„Hei, poisid, auuu! Mis pidu siin peetakse?” püüab Jänes üle lärmi karjuda.

„Kas oli palgapäev, või õnnestus kellelgi kusagilt terve nahaga pääseda?”

Hunt püüab tähelepanu Jänesele koondada, mis ka suurivaevu korda läheb.„Näe, Reps, Jänkud isiklikult, hõk, on saabunud. Tulge kampa, ärge kartke, siin juua ja ruumi kõigile. Tulge tehke, hõk, oma musid mesiseks,” ja sirutab Jänese poole õllepurgi. „Saate ka pisut mehisemaks!”

Jänes võtab purgi ja teeskleb rüüpamist.

Hunt seletab: „Vot meie tähistame, ökk, siin Ük… Üksteise Abistamise MTÜ asutamist. Abi on kogu aeg kõvasti vaja! Te, Jänkud, olete just õigel ajal õiges kohas. Arutasimegi siin, et kes, hõk, võiksid järgmised ühingu liikmed olla. Ah, et teid polegi kaks? Tont võtaks, näe kuda õhtuvalgus silmi petab! Vot, seda me tähistamegi ja otsustasime esimese asjana teineteist janu kustutamisel aidata! Istu aga siia, tähistame sinu ühingusse vastuvõtmist ka!”

„Ja-jah,” kogeleb Jänku, „aga siiamaani olen ma ikka ise hakkama saand!”

„Kuule nüüd juttu, kudamoodi ise? Keegi ei saa ilma abita hakkama! Proosit!” Joob. Pühib vurrusid ja jätkab: ”Tänu kelle abile on sul sihukesed kiired koivad?

Kes on need, kes on vaeva näinud su metsa mööda jooksutamisega! Kas pahad vaimud või?”

„Eks nad ole pahad jah,” ütleb Jänes. Tal on asjast selge pilt ja püüab putket teha. Otsustab siiski diplomaatia kasuks.

„Ma lähen arutan seda asja sõber Otiga, ta tahab võib-olla ka ühingusse astuda – siis tuleme koos!”

Kaob pikkade hüpetega, enne kui pidutsejad jõuavad midagi öelda.

Pariis, 2011