Читать книгу Minu Vormsi. Väinamere Twin Peaks. - Barbi Pilvre - Страница 7

Kuidas on üldse võimalik elada linnas, kus elu vaid rõdul!?!

Suuremõisa majast ilma jäänud ja hammas verel, panen Lääne Elusse kuulutuse: ostan maja Vormsil. Õige pea tulebki pakkumine: müüa maja Svibys. See on sadamalähedane küla, kus on saarel erandina olnud alati põlised eesti asukad. Rootsi ja eesti kogukond elas saarel suhteliselt eraldi. Svibys on mitu mu eestlastest naabrit nii-öelda pärisvormsilaste järeltulijad, mitu aga sõjajärgsed uusasukad või hilisemad tulijad.

Tiheda asustusega Sviby küla on kurikuulus oma 1932. aasta tulekahju poolest, kus küla 36 talust põles maha 21. Nii suurena ja tihedalt täisehitatuna on seda paika praegu isegi raske ette kujutada. Elavaid talusid on hetkel kümmekond ja suur osa külast on rohtunud põllumaa. Pärast tulekahju muutus Sviby küla oluliselt hõredamaks, sest kehtestati uued ehitusreeglid, mis pidid takistama tule levikut. Rajati ka tuletõrje veevõtukoht, mis on siiamaani olemas, bussipeatuse kõrval.

Siin on praegu 1980ndate sovhoosiajal saabunud uue elu otsijaid ja selle sajandi suvilaomanikke, selles mõttes on see tüüpiline Vormsi küla. Kuigi paljudes majades elatakse veel üle talve, jääb Sviby talvel nagu kogu Vormsi saar väga vaikseks.

Sviby küla eelis on sadama ja suure tee lähedus. Sadam asub kilomeetri kaugusel. Et praam käib saarele vaid mõned korrad päevas – suvel tihemini, talvel harvemini –, ei sega liiklus elamist. Nagu nüüdseks on selgunud.

Svibysse sadama poolt sisse sõites jääb paremale kivimägi, kus oli enne sõda mitu veskit kõrvuti. Praegu ei kujuta ettegi, kuidas nad sinna ära mahtusid. Nüüd on seal mälestusplaat rootslaste põgenemise kohta. Suvel – enne rootslaste ja turistide suurema liikumise aega juulis – trimmerdatakse mägi alati korralikult rohust tühjaks, et saarel tavalised ringivolksavad maod külalisi ära ei ehmataks.

Rälby poole viiva tee ristmikul on Pearse ajaloolisel kinnistul Vormsi talumuuseum väikese näitusega rannarootslaste elamisest. See on rootslaste eestvõttel taastatud ehtne rannarootsi taluõu kõrvalhoonete ja suitsusaunaga. Lahked giidid jutustavad rannarootslaste elust ja selgitavad lahkumise asjaolusid.

Nüüdne Sviby küla territoorium ongi päris suur ja osa talukohti on peidus teest kaugemal metsa sees, meenutades pigem eestipärast hajaasustusega küla. Säilinud on kohati ka vana rootsilik külatänavate võrk. Minu ja naabrite majade vahelistel rohtunud sõiduteejuppidel, mis praegu näivad lihtsalt kui sissepääsuteed, on vanadel maakaartidel lausa tänavanimed! Neid kaarte saab uurida muuseumis.

Krundid on tähistatud ristimärki kandvate piirikividega, mille leidmiseks tuleb rohu sees pisut kaevata. Uuemal ajal märgitakse neid raudpostidega.

Nüüdseks minu omaks saanud majas Mägede kinnistul on elanud krundi müüja ema, põline Vormsi eestlane perekonnanimega Rank. See on olnud korralik maamajapidamine kõikide põllumajandusloomadega: lehmad, sead, kanad, lisaks kassid ja koerad. Siin õues on alati elu ja palju rahvast olnud, jutustab naabri-Galja hiljem.

Vormsi saar on jäänud krundi omanikele, kahele üle keskea vennale, kaugeks, sest elu ja töö on ühel Lääne-Virumaal ja teisel Haapsalu kandis. Sviby külas ja mujal Vormsil on vendadel siiani palju sugulasi, mis on nii tüüpiline Vormsile, kus vanasti olid suured pered. Etteruttavalt võib öelda, et nüüdseks on endistest majaomanikest vennad meie hulgast lahkunud.

Krundi ajalooline nimi on Nigase, aga üks vendadest seletab, et vahetas nime, sest see kõlas halvasti, nagu „vigase“. Maa on valla omandist tagasi saadud 1997, kui Eestis tagastati nõukogude ajal võõrandatud kinnistuid nende õigusjärgsetele omanikele. Mägede on igati sobiv, sest krunt on ehk paarkümmend sentimeetrit kõrgemal kui naabrikrundid! Naabritalude nimed on Laurase (endise pagaritöökoja omaniku kinnistu) ja Larase (Galja ja Tanja majapidamine).