| 1952 | Prantsusmaa, Lääne-Saksamaa, Itaalia, Belgia, Madalmaad ja Luksemburg asutavad Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) | 
              | 1954 | Enamik Prantsuse parlamendiliikmeid lükkab Euroopa Kaitseühenduse loomise tagasi | 
              | 1957 | Allkirjastatakse Rooma leping, millega luuakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom) | 
              | 1965 | „Tühja tooli kriis”, kui kindral de Gaulle kutsus Prantsusmaa esindaja Euroopa Liidu Nõukogust tagasi | 
              | 1967 | Kõik kolm ühendust koos – ESTÜ, EMÜ ja Euratom – nimetatakse Euroopa ühendusteks (EÜ) | 
              | 1973 | Ühendkuningriik, Iirimaa ja Taani ühinevad EÜga | 
              | 1975 | Ühendkuningriik korraldab EÜ liikmesuse referendumi; enamik hääletab ühendusse jäämise poolt | 
              | 1981 | Kreeka ühineb EÜga | 
              | 1985 | Schengeni lepingu allkirjastamine, mis tühistab EÜs sisepiirid | 
              | 1986 | Ühtse Euroopa akti allkirjastamine; samal aastal ühinevad EÜga Hispaania ja Portugal | 
              | 1992 | Maastrichti lepingu allkirjastamine ja EÜ ametlik ümbernimetamine ELiks; Taani lükkab referendumil Maastrichti lepingu tagasi | 
              | 1993 | Taanlased hääletavad teisel referendumil Maastrichti lepingu poolt | 
              | 1995 | Rootsi, Austria ja Soome ühinevad Euroopa Liiduga | 
              | 1997 | ELi liikmesriigid allkirjastavad Amsterdami lepingu; see jõustub 1999. aastal | 
              | 1998 | Asutatakse Euroopa Keskpank | 
              | 1999 | Luuakse euro ja liikmesriikide valuutad fikseeritakse tagasivõtmatult euroga kokkulepitud kursi alusel | 
              | 2002 | Kasutusse võetakse eurorahatähed ja -mündid; liikmesriikide varasemad valuutad kaotatakse järk-järgult käibelt | 
              | 2003 | Kutsutakse kokku põhiseaduslik konventsioon ülesandega koostada ELi põhiseadus; konventsiooni eesistuja on Prantsusmaa endine president Valéry Giscard d’Estaing | 
              | 2004 | Poola, Ungari, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Küpros, Malta, Eesti, Leedu ja Läti ühinevad ELiga | 
              | 2005 | Prantsusmaa ja Madalmaad lükkavad referendumitel põhiseaduse lepingu tagasi | 
              | 2007 | Allkirjastatakse Lissaboni leping; samal aastal ühinevad ELiga Rumeenia ja Bulgaaria | 
              | 2008 | Iirimaa lükkab Lissaboni lepingu referendumil tagasi | 
              | 2009 | Iirimaa hääletab taas ja seekord Lissaboni lepingu poolt; Lissaboni leping jõustub kaks kuud hiljem; PASOKi (Ülekreekalise Sotsialistliku Liikumise) valitsus Kreekas teatab, et eelarvepuudujääk on arvatust palju suurem, algab euroala kriis | 
              | 2010 | Kreeka saab ELilt ja IMFilt esimese päästepaketi; iirlased on nõus ELi ja IMFi päästepaketiga | 
              | 2011 | Portugal saab ELi/IMFi päästepaketi; Schengeni leping peatatakse Prantsusmaa ja Itaalia piiril | 
              | 2013 | Horvaatia ühineb ELiga | 
              | 2015 | Ränne ELi võtab kriisimõõtmed: ligikaudu miljon pagulast saabub aasta lõpuks Saksamaale; mõned ELi liikmesriigid otsustavad oma piirid sisserändajatele sulgeda | 
              | 2016 | Ühendkuningriik korraldab ELi liikmesuse referendumi; Madalmaade valitsus korraldab referendumi ELi ja Ukraina vahelise assotsiatsioonilepingu kohta |