Читать книгу Kolme keha probleem - Cixin Liu - Страница 8

Ye Wenjie kuulis valju katkematut mürinat. Ta ei teadnud, kui kaua aega vahepeal möödunud oli.

Müra oli kõikjal ümberringi. Tema ähmasele teadvusele jäi mulje, justkui mõni hiigelsuur masin puuriks või saeks seda jääkamakat, mille sees ta oli. Maailm oli endiselt vaid üks suur pimedus, kuid müra muutus aina tõelisemaks ja tõelisemaks. Viimaks oli ta kindel, et selle müra allikas ei ole ei taevas ega põrgu.

Ta adus, et ta silmad olid endiselt kinni. Pingutuse saatel kergitas ta oma raskeid laugusid. Esimene asi, mida ta märkas, oli sügavale lakke kinnitatud valgusti. See ergas hämaralt ning seda kattis nähtavasti kaitseotstarbeline metallvõre. Lagi paistis olevat tehtud metallist.

Ta kuulis mehehäält vaikselt oma nime lausumas.

„Teil on kõrge palavik,“ ütles mees.

„Kus ma olen?“ Ye hääl oli nii nõrk, et ta ei olnud kindel, kas see oli tema enda oma.

„Helikopteris.“

Ye tundis end jõuetult ja vajus taas unne. Tukkudes pakkus müra talle seltsi. Peagi ärkas ta taas. Tundetus oli kadunud ning valu kinnitas taas kanda. Ye pea ja liigesed valutasid ning hingeõhk tundus olevat põletavtuline. Ta kurk valutas nii väga, et sülge neelata oli sama hea, kui neelata põlevat sütt.

Ta pööras pead ning nägi kaht meest samasugustes mundrites, nagu oli olnud seljas esindaja Chengil. Erinevalt temast oli aga mõlemal mehel peas otsaette õmmeldud punatähega Rahvavabastusarmee puuvillane müts. Meeste sinelid olid lahti nööbitud ning ta nägi nende sõjaväemundrite kraedel punaseid eraldusmärke. Üks meestest kandis prille.

Ye märkas, et temalgi oli sinel peal. Tal olid seljas kuivad ja soojad riided.

Ta püüdis end istuli ajada ning endalegi üllatuseks sai sellega hakkama. Ta vaatas teise seina illuminaatorist välja. Pilved sõudsid aeglaselt mööda ja neilt peegeldus päikesevalgus. Ta pööras pilgu kõrvale. Kitsas kabiin oli täis sõjaväeroheliseks värvitud raudkaste. Teisest illuminaatorist nägi ta rootorite veiklevaid varje. Ta oli tõesti helikopteris.

„Heitke parem pikali tagasi,“ ütles prillidega mees. Ta aitas Ye pikali ning pani talle sineli tagasi peale.

„Ye Wenjie, kas teie kirjutasite selle artikli?“ Teine mees sirutas talle silme ette avatud ingliskeelse ajakirja. Artikli pealkiri oli „Faasipiiride olemasolu võimalikkus Päikese kiirgusvööndis ning nende peegeldavad omadused“. Ta näitas Ye’le ajakirja kaant: see oli 1966. aastast pärit The Journal of Astrophysics.

„Muidugi kirjutas. Miks seda üldse küsida on vaja?“ Prillidega mees tõstis ajakirja eemale ja esitles siis mehi. „See on Punase Ranniku poliitkomissar Lei Zhicheng. Mina olen baasi peainsener Yang Weining. Maandume umbes tunni aja pärast. Seni parem puhake.“

Teie olete Yang Weining? Ye ei öelnud midagi, aga ta oli rabatud. Ta nägi, et mehe näoilme oli rahulik ning ta ilmselt ei tahtnud teistele välja näidata, et nad tunnevad teineteist. Yang oli olnud üks Ye Zhetai lemmikõpilasi. Selleks ajaks, kui tema oma kraadi kätte sai, oli Wenjie alles esimesel kursusel.

Tal oli selgesti meeles, kuidas Yang esimest korda neile külla tuli. Ta oli just alustanud oma doktoriõpinguid ning tal oli vaja professor Ye’ga arutleda oma uurimistöö suuna üle. Yang ütles, et ta tahtis keskenduda eksperimentaalsetele ja rakenduslikele probleemidele ning hoiduda teooriast.

Ye Wenjiel oli meeles, kuidas ta isa toona ütles: „Ma pole selle mõtte vastu, kuid meil on ikkagi teoreetilise füüsika osakond. Miks te tahate teooriast hoiduda?“

Yang vastas: „Ma tahan pühenduda praegusele ajastule, teha midagi, millest on päriselus kasu.“

Wenjie isa ütles: „Teooria on rakenduse alus. Kas füüsikaseaduste avastamine pole siis kõige suurem panus meie ajastusse?“

Yang kõhkles hetke ning ütles siis välja, mis talle päriselt muret tegi: „Teoorias on lihtne ideoloogilisi vigu teha.“

Seepeale ei olnud isal enam midagi kosta.

Yang oli väga andekas, tal olid head matemaatikateadmised ning väle mõistus. Oma lühikese doktoriõppe vältel aga hoidis ta oma juhendajast alati aupaklikku kaugusse. Ye Wenjie oli Yangi mitu korda näinud, kuid võib-olla isa mõju tõttu polnud teda eriti tähele pannud. Kas mees teda oli märganud, Wenjie ei teadnud. Kui Yang kraadi kätte sai, lõpetas ta peagi igasuguse suhtlemise Wenjie isaga.