Читать книгу Õed ja vennad - Cynthia Sweeney D’Aprix - Страница 6

MILJON TÄNU JA pea sama palju kokteile võlgnen ma nende toetuse, aja ja tarkuse (vahel ka loa eest nendega juhtunud sündmusi kasutada) järgmistele inimestele – Belinda Cape, Madeline Dulchin, Rory Evans, Kate Flannery, Robin Goldwasser, John Hodgman, Natasha Lehrer, Jenny McPhee, Liza Powel O’Brien, Rebecca Odes, Rachel Pastan, Amy Poehler, Amy Scheibe, Katherine Schulten (kes luges innukalt selle raamatu nii paljusid mustandeid, et ma hakkasin tema mõistuse pärast muretsema), Jill Soloway, Jen Strozier, Sarah Thyre, Janie Haddad Tompkins ja Paul Yoon ning kadunud, suurepärane David Rakoff.

Benningtoni kirjutamisseminarid on suurepärane koht, kuhu investeerida kaks aastat oma elust ja sealt leidsin ma oma Pesa – tõelised sõbrad, truud lugejad – Rob Fausi, Erin Kasdini, Melissa Mills-Dicki, Kathryn Savage’i ja (väga tagaigatsetud) Megan Renehani. Tänan oma töötubade kaaslasi ning Benningtoni õpetajaid, eriti Bret Anthony Johnstoni, kes luges esimesed kolmkümmend lehekülge minu arvates kehva lühijuttu ja ütles mulle, et see on romaani algus. Tema innukus andis mulle enesekindlust seda raamatut kirjutada ning tema nõuanded, mõtted, huumor, kannatlikkus ja sõprus aitasid mu üle lõpujoone.

Minu agent Henry Dunow ja toimetaja Megan Lynch tegid paremaks kõik, mille ma kirja panin, ja nendega oli tõeline rõõm koos töötada. Ma ei tea, missuguse küla ma eelmises elus päästsin, et neid väärisin, aga kindlasti oli see tohutu suur. Tänan ka Daniel Halperni ja kõiki Eccos, kes minu heaks väga palju ära tegid, eriti Eleanor Krisemani ja Sonya Cheuse’i.

Olen tänulik oma vanematele, et nad mulle lapsepõlves ette lugesid ning andsid mulle edasi armastuse raamatute ja keele vastu. Olen tänulik oma lastele Matthew’le ja Luke’ile, et nad lasid mul endale ette lugeda, kuni nemad hakkasid olema kauem üleval kui mina, et neist said erakordselt huvitavad, intelligentsed ja lahedad inimesed, kes täitsid meie kodu muusikaga.

Lõpetuseks – ja see on kõige tähtsam – armastus ja tänu minu abikaasale Mike’ile, kelle usk minusse oli täielik väga nadidele asitõenditele vaatamata ja mistõttu see raamat on minu katse teda paremas valguses näidata. Kuni me teineteist naerma ajame, on maailmas kõik hästi.