Читать книгу Kokkusaamine mantlihõlma varjus - Дарья Донцова - Страница 7

KUI sisenesime looži, hüüdis Stepan rõõmsalt: „Selfie!“, tegi telefoniga mõned võtted ja siis tiris Ksjuša tantsupõrandale. Mina seadsin end punasele sametdiivanile istuma. Selliseid rongivaguni kupeed meenutavaid ruume oli klubis kokku neli. Neis veetsid lõbusalt aega keskealised mehed koos tüdrukutega, kes nägid välja kui alaealised.

Kaks tundi hiljem ilmus näost punetav Ksjuša ja küsis:

„Kas Stepani oled näinud?“

„Ei,“ vastasin, „ta pole loožis käinud.“

„Kui otsite noormeest, kellega te siia tulite,“ ütles kelner, kes tõi looži puuviljavaagna, „siis ta sõitis ära ja käskis teile maasikaid tuua.“

„Kellele arve tuuakse?“ küsis Ksjuša ehmunult.

Noormees tegi peaga kerge kummarduse:

„Raha on juba kassas. Puhake!“

„Hei, Koroljova!“ kiunus keegi. „Auu!“