Читать книгу Jasmiinide linn - Deanna Raybourn - Страница 5

Vesi peksis kaht väikest inimest vastu kaljusid; tüdruk oli minestanud ja lebas poisi kätel. Viimase jõuga tõmbas Peeter tüdruku kaljule ja heitis tema kõrvale. Ehkki temagi oli minestuse äärel, nägi ta, et vesi kerkis. Ta teadis, et varsti nad upuvad, aga ta ei saanud rohkem midagi teha…

„Wendy, me oleme kaljul,“ ütles ta, „aga see muutub väiksemaks. Varsti jääb see vee alla.“

Tüdruk ei saanud aru, mida poiss öelda tahtis.

„Me peame minema,“ ütles ta peaaegu rõõmsalt.

„Jah,“ vastas poiss nõrgalt.

„Peeter, kas ujume või lendame?“

J. M. Barrie „Peeter ja Wendy“