Читать книгу Detektiiv Luuker Leebesurm 9: Valguse vaibudes - Derek Landy - Страница 10

Ta vaatas, kuidas tüdruk seisis õhus, silmad suletud, hõljus kohe puitpõranda kohal. Ta oli mähitud pimedusse, igast üksikust varbast kuni lõuajooneni välja, pimedus oli nii pingul, et Sanguin võis näha lihaseid tema jalgades, seda trimmis kõhtu. Ta oli olnud niimoodi päevade kaupa. Ei avanud silmi, ei öelnud sõnagi. Lihtsalt hõljus seal.

Sanguin võttis kuue seljast ja heitis selle sirge leeniga toolile, see oli ainus mööbliese ruumis. Väljas oli külm, aga sees mõnusalt soe. Kogu seda kuumust tekitas aeglaselt keset õhku pöörlev kaheksateistaastane plika. Sanguinil polnud aimugi, mis tema peast läbi käis. Kas ta mõtles inimmõtteid või midagi muud? Midagi inimesest kõrgemat?

Keegi nii võimas, leidis ta, pidi kindlasti üpris ruttu hakkama mõtlema mõtteid, millele polnud kohta inimese peas.

Parknaha sosin selja taga, aga ta ei pöördunud ümber. Tanita Tasane oli vaikne, kui tegi oma patrullkäiku väikeses majakeses seal väikeses tontlikus kvartalis. Vaadanuks Sanguin aknast välja, oleks ta näinud tosinat maja, mis olid täpipealt nagu see, ainult kõik õõnsad ja tühjad. Aastaid tagasi sooviti neid müüa paremat elu otsima tulnud jõukatele iirlastele ja õnnelikele immigrantidele. Siis jalutas raha minema ja immigrandid otsisid paremat elu mujalt ning võtsid endaga kaasa tubli tüki iirlasi.

Sanguin oli Iirimaast väsinud. Oli saabumas talve sabaots, aga tuuled puhusid ikka vingelt ja vihm tundus endiselt kibe. Ta tahtis minna koju, tagasi Texase idaosa kuumusesse. Tal oli kõrini lindpriielu elamisest. Ta tahtis istuda õhtuti verandal ega muretseda maailma lõppemise või selle üle, kuidas selles oma osa mängida.

Ta vaatas, kuidas Tanita aknast välja lipsas ja kõndis välisseina pidi katuse poole. Ta hoidis seal üleval binoklit, millega sai kõik 360 kraadi üle vaadata. Naine ei rääkinud pärast saabumist suurt midagi ja vaevu magas. Jäänus Tanita sees hoidis teda käigus, hoidis teda tugeva ja valvsana. Vahel tundis Sanguin naise pikka pilku endal ja siis mõtiskles mees selle üle, kas see ongi see päev, kui Tanita ta mõrvab.

Sest ta pidi Sanguini mõrvama. Nii palju mees teadis.

Darquesse, see plika-kehas-jumal, keda kord tunti Valküüria Kainina, oli Jäänuse messias. Tema saatuseks oli maad laastata ja tsivilisatsiooni tuhaks muuta mingil põhjusel, mida veel keegi ei osanud avastada. Kui Darquesse palus Tanital enda järele valvata sel ajal, kui ta viibib „talveunes” – tema enda sõnad –, oli Tanita ülevoolavalt rõõmus. Sanguin jõlkus kaasas, muidugi jõlkus. Tanita oli ju ikkagi tema kihlatu. Sanguin armastas teda. Aga ükskõik kui palju ta Tanitat ei armastanud, Darquesse polnud iial olnud tema messias ja tal polnud mingit soovi näha maailma põlemas.

Tanita teadis, et piisava aja jooksul peab Sanguin tegema midagi drastilist selle maailmalõpu ära hoidmiseks. Ainsaks põhjuseks, miks ta Sanguini veel ära ei tapa, oligi see, et ilmselgelt Tanita ei arvanud, et Sanguin sellega hakkama saab. Ent isegi praegu oli mehe vöö vahele peidetud pistoda, üks neljast Jumalatapja relvast, mille Sanguin naise eest ära peitis ja millest piisas rohkem kui küll selle tüdrukust jumala elu lõpetamiseks. Ta oli kuulnud, mida Darquesse suudab. Oli kuulnud, et tolle pea tõmmati kord otsast ja plika pani end ise kokku neil viimastel hetkedel enne ajusurma.

Ometi oli Darquesse tapetav. Darquesse oli vägagi tapetav. Aga selleks, et teda tappa, pidi Sanguin suskama pistoda temasse enne, kui Darquesse’il avaneb võimalus selles asjas mingitki mõtet moodustada. Ta võib seda teha nüüd. Tanita on katusel, Darquesse’il on silmad kinni ja seal Sanguin nüüd seisis, üks käsi juba nihkumas selja taha pistoda poole. Ta kergitas selle väga hoolikalt vöölt ja kui ta seda hoidis, sihtis ta sellega alla ja kehast eemale. Need relvad tapsid kõiki, keda kriimustasid ja kui need suutsid tappa jumala, suutsid need kohe kindlasti tappa mamma Sanguini lemmikpoja.

Pistoda mõjus käes hästi. Korralik tasakaal. Kolm sammu ja Sanguin oleks tema kõrval, siis poleks vaja teha muud, kui sirutada käsi üles ja ajada relv läbi Darquesse’i kolba. See oleks tema elu kõige lihtsam mõrv ja samas kõige tähtsam. Põrgut küll, ta päästaks kogu maailma. Kui paljud palgamõrtsukad saaks midagi sellist öelda? Muidugist, Darquesse’i tappes lõhuks ta ära ka Tanita Tasase unistused, ainsal naisel, keda oli iial armastanud. Ja selle kõige käigus ajaks naise sihukesse raevu, kus Sanguin peab tapma tema enne, kui Tanita tapab tema.

Darquesse hõljus seal, pea maas ja silmad kinni, tiirles nii väga aeglaselt ja Sanguin pani pistoda vööle tagasi. Eks ta võib ju lubada oma soojadel ja nunnudel tunnetel tiba kauem elada.