Читать книгу Paljude radadega maja - Diana Wynne Jones - Страница 6

Vannituba oli sama rahustav nagu vanaonu Williami lahke hääl. Sellel oli kulunud rohelisest kivist põrand ja väike aken, mille ees väreles roheline võrkkardin. Ja see oli varustatud samamoodi nagu Charmainil kodus, tema arust kõige vajalikuga, Eriti tore oli see, et siin olid kraanid ja veega tualett. Tõsi, vann ja kraanid olid kummalise, pisut sibula kujuga, nagu poleks isik, kes neid sisse seadis, olnud päris kindel, miks just nii, kuid kraanist, kui Charmain nuppu keeras, tuli külma ja kuuma vett, just nagu pidigi tulema, ja peegli all toru peal olid soojad käterätikud.

Ehk võin ühe neist pesukottidest vanni panna, mõtiskles Charmain. Kuidas ma selle kuivaks väänan?

Vannitoa juurest teisel pool koridori oli rida uksi, mis ähmasesse kaugusesse ulatusid. Charmain läks lähima juurde ja lükkas selle lahti, oodates, et see viib elutuppa. Kuid selle taga oli väike magamistuba, ilmselt vanaonu Williami oma, segaduse järgi otsustades.

Valged linad ulatusid tegemata voodist välja, paari triibulise öösärgi peale, mis põrandal vedelesid. Särgid rippusid sahtliserval koos sokkide ja vist pika aluspesuga, ja avatud kapist paistis mingisugune ülikond. Akna all oli veel kaks täis topitud pesukotti.

Charmain oigas valjusti. «Arvan, et ta on juba mõnda aega haige olnud,» ütles ta, püüdes lahke olla. «Kuid armas taevas, miks pean mina selle kõigega tegelema?»

Voodi hakkas tõmblema. Charmain hüppas tagasi ja jäi seda silmitsema. Tõmbleja oli Hulkur, kes oli end mugavalt voodiriiete kuhja keeranud ja kratsis kirpu otsides. Kui ta nägi Charmaini teda vaatamas, liputas ta oma õhukest saba ja lömitas, lidutades oma narmalisi kõrvu ja paluvalt vingudes.

«Sa ei tohiks siin olla, kas pole?» ütles ta koerale. «Hästi. Ma näen, et tunned end mugavalt... Ja ma ei kavatse nagunii selles voodis magada.»

Ta marssis toast välja ja avas järgmise ukse. Tema kergenduseks oli seal veel üks magamistuba, peaaegu sarnane vanaonu Williami omaga, ainult et see oli puhas. Voodi oli ilus ja kenasti tehtud, kapp oli suletud, ja kui ta vaatas, leidis ta, et sahtlid olid tühjad. Charmain noogutas heakskiitvalt ja avas koridoris järgmise ukse. Seal oli veel üks kena magamistuba, ja selle taga veel üks, täpselt samasugune.