Читать книгу Unenägude tõlgendamine. Õpi tundma oma uinunud - Diane Brandon - Страница 6

Unenäod paeluvad meie tähelepanu ning mõjuvad meile intrigeerivalt. Selles pole midagi uut, sest esimesed ülestähendused unenägude kohta on vähemalt neli tuhat aastat vanad. Nii kreeklased kui ka roomlased pidasid unenägusid kõrges hinnas, uskudes, et need on prohvetlikud.

Kui uudishimu kõrvale jätta, siis miks peaksime oma unenägudest hoolima? Magamine on kasulik meie tervisele, kuid kas ka unenägudele tähelepanu pööramine või püüe neid mõista võib meile mingit kasu tuua?

Jah, kindlasti. Ning enam kui ühel viisil. Meil on oma unenägudega töötamisest võimalik mitmel moel kasu lõigata.

Vihjed su elutee kohta. Unenäod võivad anda sulle viiteid sinu isikliku arengu ja kujunemise kohta. Meie elus esineb tihtipeale ajaperioode, mil me ei pruugi ise arugi saada, et miski meid vaevab. On võimalik, et unenäod püüavad sulle märku anda, kui su elus on midagi sellist, millega tegeleda tuleks ja millega sa peaksid isikliku heaolu, arengu või suurema õnnelikkuse nimel tööd tegema.

Tervis. Unenäod võivad anda infot meie tervise – selle parandamise ja võimalike häirete – kohta, sest mõnikord ei ole me ise neist probleemidest teadlikud. On mitmeid dokumenteeritud juhtumeid, kus inimene nägi unes mingit terviseprobleemi ning pöördus unenäo ajel arsti juurde, et oma tervist kontrollida, ning tal tuvastatigi seesama unes nähtud tervisehäda. On olemas ka üks projekt, mis selliste juhtumite kohta infot kogub. Selle nimi on Breast Cancer Dreams Reserach Project (rinnavähi-unenägude uurimus) ning seda juhib minu sõber ja kolleeg, arstiteaduse doktor Larry Burke. Ka sinul on soovi korral võimalik selles osaleda. (Vt tema ajaveebi aadressil ww.letmagichappen.com/blog.) Niisiis võivad unenäod sulle su terviseprobleemide kohta infot anda. Ja see on hea, kas pole?

Vaimne juhendamine ja areng. Ilmselgelt on meie unenägudel oma vaimne pool. Unenäod võivad anda meile nõu, informatsiooni või teadmisi. Unenägudes võivad meid külastada siinsest elust lahkunud armsad ja lähedased, nii inimesed kui ka loomad, ning meiega suhelda. Samuti võivad meile unenägudes ilmuda teejuhid, kes annavad infot ja juhendavad meid. Me võime saada ülemeelelist või intuitiivset informatsiooni – näiteks hoiatuse mõne negatiivse tulevikusündmuse kohta. Me võime magades ja und nähes külastada vaimseid maailmu ja dimensioone või saada vaimset nõustamist ja juhendamist – meiega võivad tööd teha teejuhid ja teised vaimsed olendid, kes suunavad ja kiirendavad meie vaimset arengut.

Probleemide lahendamine. Nagu juba korra mainisin, aitab unenägudele tähelepanu pööramine tihtipeale probleemidele lahendusi leida. Sel ajal, kui me magame (ja ka siis, kui ärkvel oleme), tegeleb meie alateadvus nende probleemidega ning vastused ja lahendused võivad end ilmutada unenäos. Ka sina võid olla seda kogenud, kui oled heitnud magama, mingi küsimus peas keerlemas, ning ärganud hommikul, teades vastust.

Eneseteadvus. Oma unenägudele tähelepanu pööramine ning nendega töötamine toob suurt kasu ka sellega, et avab ukse meie olemuse sügavikesse ning aitab mõista oma sügavamat olemust – alateadvust.

Üha enam kõlapinda leidev uurimistöö, millest suuremat osa on kajastanud doktor Timothy D. Wilson oma raamatus “Iseendale võõrad: adaptiivse alateadvuse avastamine” (Strangers to Ourselves: Discovering the Adaptive Unconscious), näitab, et me ei ole tavaliselt need, kelleks end peame. Enamasti identifitseerime me ennast sellistena, nagu teadlikult tunneme end olevat – oma teadliku teadvuse ja isikupära kaudu. Meie teadlik teadvus on aga vaid jäämäe tipp. Suurem osa sellest, kes me oleme, on peidus pinna all – alateadvuses, meie teadvustamata maailmas, sealhulgas mälestustes, uskumustes, meelelaadis jne. (Vt Lisa C: Tunne kogu enda mina – alateadvusega sõbraks saamine.)

Kõik see, mis peitub pealispinna all – mida me nimetame oma “isiklikeks asjadeks” ning mis tähendab meie soove, hirme, vajadusi, uskumusi, hoiakuid jne –, juhib meie käitumist ning motiveerib meid. See suunab meie käitumist nii tugevalt, et suurema osa ajast meil tõesti puudub iseendast või oma elust täielik arusaam või ülevaade. Ainult pealispinna alla sukeldudes ning iseenda sügavamaid maailmu uurides on meil enda ja selle kohta, kes me tegelikult oleme, võimalik rohkem teada saada. See muudab selgemaks meie arusaama iseendast ning aitab vabaneda oma sisemistest takistustest. Nii võime võtta sisse koha oma elu juhiistmel ning saada ise enda laeva kapteniks.

Seega, oma unenägudega töötamine võib meile palju kasu tuua. Sellest võib saada valgustav, inspireeriv ja energiat andev harjumus!

Enne kui asume põhjalikumalt unenägudega tegelema, et seeläbi oma elu rikastada, rääkigem magamisest. Esmapilgul võib paista, et selle kohta polegi eriti midagi öelda, sest me teame, et näeme unenägusid just magamise ajal. Tundub lihtne, kas pole? Siiski, põhjalikum arusaam magamisest aitab sul oma unenägudega palju tõhusamalt tööd teha.

Uni ja selle kasulikkus

Kas teadsid, et piisav uni on unenägude nägemise juures kriitilise tähtsusega? Kui sa kannatad unepuuduse all, ei pruugi sa oma unenägusid mäletada. Seda on oluline meeles pidada, sest me elame unepuuduse all kannatavas ühiskonnas ning paljud inimesed püüavad vähema unega hakkama saada.

See pole ainus põhjus, miks on oluline piisavalt palju magada; küllaldane uni on meile oluline ja kasulik ka mitmel muul moel, samuti aitab see unenägusid mäletada.

Tänapäeva moodsas ja kiires elus tundub magamine oleva pisut moest läinud. Me ei väärtusta und piisavalt, kuid küllaldane uni on meie optimaalse toimimise ja tervise tagamisel ülioluline. Me saame üha enam teadmisi selle kohta, et uni on hädavajalik organismi teatud talitlusteks ning korralikuks ajutegevuseks. Üks protsess, mis meiega magamise ajal toimub, on mälestuste ja hiljutiste sündmuste ning kogemuste koondamine – äsjaste sündmuste ja kogemuste omamoodi sorteerimine ja lahterdamine. Sel ajal kui me magame, paigutuvad hiljutised sündmused meie ajus püsivamasse mälupiirkonda. See puudutab ka uue materjali omandamist – mis tähendab, et piisav uni on õppimise puhul kriitilise tähtsusega.

Magades toimub ka kudede taastumine, samuti iselaadi ajuhooldus, mida nimetatakse “sünaptiliseks homöostaasiks” ning mis valmistab aju ette uute teadmiste omandamiseks. 2013. aastal leiti teadusuuringus, mida hiljem on laialdaselt tsiteeritud, et magamise ajal (ja ärkvel olles mitte kunagi) leiab aset teatavat laadi aju puhastumine – see sarnaneb prügi juhtimisele läbi filtrisüsteemi, mis puhastab need mürkainetest (Mantel, 2013). On väidetud, et selline aju puhastumine võib aidata ennetada Alzheimeri tõve teket.

2000. aastatest alates on läbi viidud terve hulk erinevaid uurimusi, mille tulemused näitavad, et piisav uni on meie tervise seisukohalt väga oluline. Krooniline ebapiisav uni võib põhjustada ja/või süvendada järgmisi tervisega seotud riske: rasvumine (tingituna kahest hiljuti avastatud hormoonist, mis reguleerivad söögiisu); diabeet; südame-veresoonkonna haigused, sealhulgas kolesterooli kõrgenenud tase, vererõhu tõus ning suurenenud insuldirisk; immuunsüsteemi nõrgenemine; emotsionaalsus/ärrituvus; ebaeetiline käitumine, sealhulgas ebaviisakus, sobimatu käitumine ning ebaausus; depressioon; raskused teiste inimeste näoilmete hindamisel ning kalduvus näha ohte seal, kus neid tegelikult ei eksisteeri; kõrgem risk Alzheimeri tõve kujunemiseks; halvenenud hindamisvõime ning suurenenud risk sattuda õnnetustesse; oodatava eluea lühenemine; negatiivne mõju aju arengule noorukieas ning pöördumatu ajurakkude kaotus. Unepuudus võib mõjutada ärevus- ja tähelepanuhäire teket või seda süvendada ning olla rinnavähi riskiteguriks.

Seega on piisav uni sinu tervisele ja õppimisele ülioluline. Minu enda uurimistöö on viinud mind järeldusele, et küllaldane uni on ülioluline ka probleemide lahendamise seisukohalt.

Uni on tõesti sinu sõber. Kui sa tahad, et suudaksid oma unenägusid uurida ja mõista, siis luba endale piisavalt und.

Mis toimub, kui sa magad

Sa teed seda igal ööl, mõnikord isegi soovimatult. Ometi võib sinu öine mina olla sulle sama võõras kui mõni maaväline külaline.

Mis sinuga magamise ajal toimub? Enamik meist on oma magavast minast teadlikud unenägude kaudu. Tundub, et meie teadlik mina hajub, lahkub, ja siis, hommikul, ilmume taas oma “normaalse” minana. Uni paistab olevat must auk, millest me midagi ei tea, välja arvatud uneriismed, mis meie meelte servadele kummitama jäävad.

Õnneks paljastavad uuringud meile üha enam ja enam, mis toimub ajal, kui me näiliselt justkui öösse haihtume. Tänu sellisele valgustavale teadustööle on meil üha rohkem teadmisi selle uinumisaegse “musta augu” kohta. Teadmine, mis meiega magamise ajal toimub, aitab oma unenägusid paremini lahti mõtestada ja mõista.

Meele tasandid

Kui me uinume, toimub meis mitmesuguseid muutusi. Esimene muutus hõlmab loomulikult teadvust. Me laskume oma meele sügavamale tasandile, sellisele, mida me ei pruugi väga hästi tunda, kuid mis on küllaltki aktiivne ajal, kui teadvus magab ja näiliselt kadunud on.

Selle protsessi mõistmiseks tuleb teadvuse erinevaid tasandeid paremini tundma õppida. Teadlased on nende tasandite kohta infot kogunud peamiselt ajulainete uurimise teel. Ajulained on aju elektriliste impulsside mõõdetav väljund. Seega vaatame neid pisut lähemalt.

On olemas neli peamist ajulainete tüüpi; liikudes kõige kiiremast kõige aeglasemani, on need järgmised: beeta, alfa, teeta ja delta. Igaühega neist on seotud teatud kindlad teadvuse omadused.

Beeta (13–30 hertsi)

Beeta ajulaineid seostatakse kiire vaimse aktiivsuse, aktiivse välise tähelepanu, loogilise mõtlemise, terava ja fokusseeritud mõistuse, erksuse, analüütilise probleemilahendamise ning kiirenenud vereringe/ainevahetusega. Need käivad kaasas ka hirmu, viha, ärevuse ja muretsemisega (st stressiga).

Alfa (8–12 hertsi)

Alfa ajulained tekivad, kui me oleme ärkvel, kuid ei tegele parasjagu aktiivselt info töötlemisega. Neid seostatakse rahu, muretuse, unistamise, loova visualiseerimise, introspektsiooni ja loovusega. Need on sillaks teadvuse ja alateadvuse vahel ning lubavad meil piiluda teadvuse pealispinna alla. Alfa ajulained on olulised ka teadmiste omandamise juures ning need kasvatavad vaimset koordinatsiooni ja leidlikkust. Info optimaalseks töötlemiseks peab neid ühes teiste lainetega piisavalt esinema.

Teeta (4–8 hertsi)

Teeta ajulained on seotud alateadvusega, mis on meie mälestuste, tundmuste ja emotsioonide varamu. Need lained on aeglasemad ning neid seostatakse meditatsiooni, kõrgenenud vastuvõtlikkuse, inspiratsiooni, meenutamise, hallutsinatsioonide ja intuitsiooniga. Teeta ajulained domineerivad une kergemates staadiumites ning unenägudega une puhul (REM – rapid eye movement – kiired silmaliigutused), kuid unenägusid võib esineda ka delta lainete ajal.

Delta (5–3 hertsi)

Delta lained esinevad une kõige sügavamas faasis ning on samuti seotud alateadvusega. Neid seostatakse empaatiaga ja õhkõrnade piiride ning sügava transiseisundiga. Delta lained on justkui omalaadi radar, mis instinktiivselt infot otsib ja vastu võtab ning meid ajas ja ruumis suunab.

Lisaks eelnevale neljale peamisele ajulainete tüübile on teadlased üsna hiljuti tuvastanud ka viienda tüübi: gamma ajulained.

Gamma (30+ hertsi)

Gamma ajulaineid seostatakse integreeritud mõtlemise, kõrgetasemelise infotöötluse ja taju, kõrgema tasandi mõistmise ning eneseteadlikkuse staadiumitega. Need lained võivad esile kutsuda beeta-endorfiinide vallandumise. Kooskõlas teetalainetega aitavad aju gammalained erinevate ajupiirkondade vahel informatsiooni edastada.

Unetsüklid

Me laskume uinudes ärkveloleku teadvuse staadiumist – beeta või alfa tasandilt – teeta või delta staadiumisse ning kõigume terve öö edasi-tagasi kergema une (teeta) ja sügavama une (delta) taseme vahel – üles-alla, üha uuesti ja uuesti. Siiski, suurema osa unetsükli esimesest poolest veedame une sügavamal tasandil. (Tegelikult on teadlased jaganud une veel neljaks staadiumiks, millest esimene on kõige kergem ja neljas kõige sügavam.)

Kui varem eeldati, et unenägusid esineb vaid une kõige kergemates staadiumites, siis nüüdseks on teada, et REM-und (kiired silmaliigutused), mis on unenägude nägemise tunnus, võib esineda kõigis une staadiumites ja et unenägusid ei nähta ainult REM-une ajal. (Kiired silmaliigutused esinevad siis, kui näeme und, sest meie silmad jälgivad näiliselt seda, mida oma unenägudes näeme ja kogeme.) Need unenäod, mida mäletame, esinevad sagedamini une kergematel tasanditel.

Huvitav on see, et unenägude pikkus võib olla väga erinev, varieerudes neljast seitsmekümne kahe minutini.

Une füüsiline kulg

Lisaks muutustele ajulainetes ja teadvuses toimuvad magama jäädes veel mitmed aju ja keha kemikaale puudutavad muudatused. Üks neist on seotud paljudele inimestele tuttava melatoniiniga. Õhtul, kui päike loojub, hakkab keha seda rohkem tootma, sest see aitab meil uinuda. Hiljutine ajakirjas Prevention (Guthrie, 2005) avaldatud murranguline uurimus näitab, et melatoniin võib ka vähirakke hävitada. Seega on väga oluline magamise ajaks kõik valgusallikad kustutada, sest on leitud seoseid magamisaegse valgusega kokku puutumise ning suurema vähiriski vahel.

Uinumisega kaasnevad veel kaks olulist muutust. Neuronid meie seljaajus lülituvad välja ning see aitab esile kutsuda öist paralüüsi. Seetõttu ei ela me oma unenägusid füüsiliselt välja. Tundub huvitav, et uuringute andmeil on neil, kellel esineb kalduvus kroonilisele uneskõndimisele, selles kehamehhanismis mingi rike. (Vt Schenck, 2008 ja Rock, 2004.)

Samal ajal lülitatakse välja ka kaks ajukemikaali, norepinefriin ja serotoniin, mis ärkveloleku ajal meie kehas ringlevad, ning keha hakkab tootma neurotransmitterit nimega atsetüülkoliin. Atsetüülkoliin vallandab ja ergutab aju emotsionaalseid, visuaalseid ja motoorseid piirkondi, mis selgitab, miks mõned unenäod meile sütitavalt või erutavalt mõjuvad. Meie limbiline süsteem, mis on seotud emotsioonidega, on samuti magamise ajal täielikult aktiveeritud ning seetõttu on emotsioonid une ajal tugevamad.

Lisaks sellele on maha surutud ajukoore talitlus. See on aju osa, mis on seotud kõrgema mõtlemise ja arutlusvõimega ning võimaldab meil keskenduda, teha loogilisi järeldusi ning võrrelda oma kogemusi reaalsusega. Seetõttu ei tundugi unenäod tihtipeale loogilised ega rullu lahti lineaarsel, loogilisel viisil.

Nüüd sa näed, kui kasulik võib olla oma unenägude mõistmine ja nendega töötamine. Samuti peaks sul olema parem arusaam sellest, mis toimub sinuga ajal, kui sa magad, ning kui erinev on sinu magav meel ärkvelolekuteadvusest. See teadmine on oma unenägudega töötamise juures väga kasulik. Ja selleks, et oma unenägudega tööd teha, on soovitatav need salvestada. (Me räägime sellest täpsemalt järgmises peatükis ning hiljem ka viiendas peatükis.)

Järgmiseks vaatleme aga mõningaid korduma kippuvaid küsimusi une ja unenägude kohta, et anda sulle parem arusaam sinu magavast meelest.