Читать книгу Unenägude tõlgendamine. Õpi tundma oma uinunud - Diane Brandon - Страница 7

Kõigi nende aastate jooksul, mil olen loenguid pidanud, intervjuusid andnud ja koolitusi läbi viinud, on mulle une ja unenägude kohta kõikvõimalikke küsimusi esitatud. Toon siinkohal välja mõned neist ühes vastustega. Vastused pärinevad minu enda aastatepikkusest tööst ja tähelepanekutest, samuti viimase nelja aastakümne uneuuringutest. Ma loodan, et nende vastustega tutvumine aitab sul oma unenägusid paremini mõistma ja tõlgendama õppida.

Levinud küsimused unenägude kohta

Kas kõik inimesed näevad unenägusid?

See on kõige levinum küsimus unenägude kohta. Kui ma unenägudest rääkimas käin, siis on ikka ja alati publiku seas keegi, kes väidab: “Mina ei näe unenägusid.”

Tõde on aga see, et peaaegu kõik inimesed näevad unenägusid, kui välja arvata harvad juhud, mil tegemist on aju kõrvalekalde või kahjustusega või kui inimene tarvitab ravimeid, mis häirivad und. (Vaata Rock, 2004, ja Cartwright, 2010.) Unenägude nägemine on meie aju magamisaegne normaalne funktsioon ja see on üsna loomulik ning peaaegu universaalne. Seega on väga tõenäoline, et sa näed unenägusid, ükskõik kas mäletad neid või mitte.

Miks ma ei mäleta oma unenägusid?

Juba varased unenägude-uuringud, millest mõned on välja toodud dr Ann Faraday raamatus “Unenäo võim” (Dream Power) näitasid, et me kaldume oma unenägusid mäletama ainult siis, kui meie teadlikkusetasand une nägemise ajal nihkub. Näiteks kui me kuuleme mingit müra või vahetame magamisasendit.

Kui sa magad liiga sügavalt, siis ei pruugi sa oma unenägusid mäletada. Kui sa kannatad unepuuduse all ega saa regulaarselt piisavalt und, võib su uni olla nii sügav, et vaid väga vähesed asjad suudavad seda häirida, ja nii ei pruugi sul avaneda võimalust oma unenäo riismetele pilku heita. Teisisõnu – sa magad nii sügavalt, et on peaaegu võimatu oma unenägusid mäletada.

Kui sul puudub unenägude vastu huvi, siis ei pruugi sul olla motivatsiooni neid mäletada. Seega on unenägude vastu huvi tundmine teine oluline tegur selle juures, kas sa mäletad neid või mitte.

Uuringud näitavad, et enamik inimesi mäletab vaid üht protsenti oma unenägudest. Siiski, need inimesed, kes on olemuselt loomingulisemad ning kellel on hea mälu, kalduvad unenägusid paremini mäletama (Rock, 2004) ning mulle tundub, et inimesed, kes on introspektiivsed, mäletavad samuti unenägusid paremini kui need, kes ei ole. Luigi De Gennaro 2011. aastal läbiviidud uurimistöö näitas, et inimesed, kellel esineb frontaalsagaras rohkem madala sagedusega teeta ajulaineid, mäletavad oma unenägusid tõenäoliselt paremini. Ühes hilisemas uuringus selgus, et inimestel, kellel unenäod paremini meeles püsivad, on aju teatud osades kiirem vereringe ning nad on välistest stiimulitest teadlikumad (Kim, 2014).

Miks mu unenäod nii kiiresti ununevad?

Kui sa tunned, et tavaliselt on sul ärgates unenäod meeles, kuid hiljem ei suuda sa neid enam meenutada, siis pole sa ainuke. Nagu on tõdenud Michael Thorpy ja Jan Yager 1991. aastal ilmunud unehäirete entsüklopeedias (The Encyclopedia of Sleep Disorders) ja tsiteeritud artiklis “60 silmiavavat fakti magamise kohta” (60 Eye-Opening Facts About Sleep , Randomhistory.com), unustab inimene reeglina oma unenägudest 50 protsenti vaid viie minuti jooksul pärast ärkamist ning kümne minutiga ununeb ligikaudu 90 protsenti. Unenäod on meie magava meele kaduvad välgatused – magava “mõtlemise” toode, kui silmad on suletud ning tähelepanu pöördunud sissepoole. Kui ärkame, kohanevad meie ajulained ärkvelolekuteadvusega ning silmade ja teiste meelte kaudu hakkavad meid pommitama välised stiimulid. Unenägudel on raske pikalt meeles püsida, kui kõik need välised stiimulid meid üle ujutavad ning tõrjuvad välja mälestused kaduvüürikestest unenägudest.

Kuigi enamik unenägusid kaob ärgates meie mõtetest küllalt kiiresti, võib mõnikord juhtuda, et mingi fragment unenäost turgatab hiljem ootamatult meelde. Tavaliselt on selle vallandajaks miski, mida me mõnel järgneval päeval kogeme. Selleks võib olla unes nähtuga sarnane olukord või inimene, keda unes nägime, või isegi mingi sündmus meie unenäost. Järsku, täiesti ootamatult – pabahh! Su meeltesse kerkib õrn mälestus millestki unes nähtust – õhkõrn fragment – ning hulluks ajaval kombel kaob see tihtipeale just niisama kiiresti kui ilmus.

Isegi parimates tingimustes on tervet unenägu peaaegu võimatu pikemat aega pärast ärkamist meeles pidada, kui seda just mingil moel ei salvestada või detailselt kirja ei panda. Samas võivad mõned väga võimsad unenäod jääda meiega päevadeks – isegi kuudeks või aastateks, aga need on kindlasti erandid.

Kas on võimalik oma unenägusid mäletama õppida?

Ka siis, kui sa tavaliselt oma unenägusid ei mäleta või neist isegi teadlik ei ole, võid sa neid mäletama õppida.

Esimene samm sel teel on hakata teadlikult mõtlema, miks sa oma unenägusid mäletada soovid. (Üks motiveeriv tegur võib olla unenägude mäletamisest saadav kasu.) Seejärel tuleta endale korduvalt meelde, et unenäod võivad olla kasulikud ja et sa soovid enda unenägusid kohe kindlasti mäletada.

Enne uinumist kinnita endale: “Ma tahan oma unenägusid mäletada.” Korda seda endale mitu korda. Sa pead tõesti tahtma neid mäletada. Lihtsalt niisama selle fraasi kordamine ei tööta, sest su alateadvus teab, kas tõesti tahad seda või mitte, ning jätab su kinnituse tähelepanuta, kui sa sellest tõeliselt ei hooli.

Luba endal aeglaselt ärgata ning tunneta seda, mis su meeltes enne ärkamist toimus. Kui pead äratuskella peale ärkama, siis veendu, et selle helin ei oleks liiga läbilõikav.

Loe unenägude kohta ning räägi neist teiste inimestega. See kinnitab su tärganud huvi ning tuletab seda ajule meelde.

Kui teed seda piisavalt regulaarselt, siis peaksid tasapisi oma unenägusid üha paremini mäletama hakkama.

Miks peaksin tahtma oma unenägusid salvestada?

Unenäod võivad pakkuda meile suurepäraseid teadmisi oma isikliku ja vaimse arengu ja kasvu kohta selles elus. Siiski, ka kõige osavama tõlgendamise juures võib mõnede unenägude tähenduse ja tähtsuse mõistmine üsna palju aega võtta. Nii on kasulik, kui sul on nende kohta kirjalikud ülestähendused.

Kui sa salvestad oma unenäod päevikusse ning aeg-ajalt need uuesti üle loed, võivad mõned asjad, mis kohe pärast unenäo nägemist sulle olulised ei paistnud, ootamatult silma jääda ning tähenduse omandada.

Sarnaselt sellele, eriti mis puudutab oma isikliku arenguga seotud unenägusid, võib nende aeg-ajalt uuesti üle lugemine aidata sul näha, kui kaugele sa jõudnud oled ning kui palju oled arenenud. See võib pakkuda suurt rahuldust ning mõjuda innustavalt.

Unenäod võivad meie elus väga kasulikuks tööriistaks olla ning nende kirjapanemine kasvatab tõenäosust, et sul neist tõesti abi on.

Milline on parim viis oma unenägude salvestamiseks?

Püüa oma unenägusid salvestada võimalikult leebel ja vähehäirival moel. Sa võid hoida voodi kõrval märkmikku ja pliiatsit või diktofoni. Pea seejuures meeles, et piisav uni on su tervise seisukohalt väga oluline ning püüa mitte liiga tihti oma unenägude ülestähendamiseks ärgata või nende kirjapanemiseks tuld süüdata. Diktofoni käeulatuses hoidmine annab sulle hea võimaluse oluliste unenägude kiireks salvestamiseks ja seejärel uuesti uinumiseks.

Katseta nende meetoditega ning leia endale sobivaim. Hakka juba nüüd seda raamatut lugedes oma unenägude kohta päevikut pidama, siis on sul mõned unenäod omast käest võtta, kui asume vaatlema seda, kuidas neid täpsemalt tõlgendada. (Unenäopäeviku pidamise kohta leiad rohkem infot viiendast peatükist.)

Kas ma peaksin salvestama iga unenäo?

Nagu sa näed järgmises peatükis, on olemas erinevat tüüpi unenägusid ja mitte kõik unenäod pole tähendusrikkad. Mina isiklikult soovitan salvestada vaid tähendusrikkad unenäod. Kui sa proovid kirja panna iga viimase kui nähtud unenäo, võid sellega oma und liiga tihti ebavajalikult häirida.

Kuidas ma tean, kas mu unenägu oli tähendusrikas või mitte?

Tavaliselt saame iseenesest aru, kas nähtud unenägu oli millegi poolest märkimisväärne või mitte, seda isegi siis, kui me seda põhjendada ei oska. Meil võib olla raske seda unenägu peast pühkida, see võib järgnevate päevade jooksul jäädagi meie peas ringlema ja kajama.

Unenäod, mis kutsuvad esile tugevaid emotsioone, näiteks õudusunenäod või lihtsalt halvad unenäod, võivad samuti tähendusrikkad olla.

Pole olemas vankumatut reeglit ega mõõdupuud, mille alusel saaksime unenäo tähtsust määrata või mõõta. See on tõesti puhtalt sisetunde küsimus ja tavaliselt me tunnetame, et mingi unenägu oli oluline, kui ei suuda seda oma mõtetest pühkida või kui see avaldas meile tugevat emotsionaalset mõju.

Mida kujutavad endast korduvad unenäod?

Korduvad unenäod on unenäod, mida sa näed üha uuesti ja uuesti, olgu siis lühikese ajaperioodi jooksul, nagu mõni nädal või kuu, või pikemat aega, isegi aastaid. Korduvad unenäod võivad tihtipeale aja jooksul pisut teiseneda ja edasi areneda või muutuda peenekoelisemaks.

Sageli püüavad korduvad unenäod meile midagi öelda. See võib puudutada mõnda isiklikku probleemi meie elus, tulevikusündmusi või isegi midagi eelmisest elust, mis meie praeguses elus tähtsust omab. Ma tean inimesi, kes on lapsepõlvest peale samu korduvaid unenägusid näinud, ning teisi, kelle unenäod on kordunud vaid mõne nädala.

Kui korduv unenägu annab meile märku mõnest tulevikusündmusest, siis tavaliselt pärast selle sündmuse toimumist need unenäod lakkavad. Kui korduv unenägu räägib mõnest isiklikust probleemist, olgu see pärit praegusest või eelnenud elust, jääb see sageli korduma ja isegi edasi arenema seni, kuni see teema on ammendunud või lahenduse saanud.

Mõnevõrra sarnased korduvatele unenägudele on unenägude seeriad, mis kujutavad endast unenägusid, mis ilmuvad sulle seeriana ja on oma sisult mõnevõrra erinevad, kuid siiski üksteisega seotud.

Kui palju unenägusid me igal ööl näeme?

Me näeme magamise ajal tegelikult üsna tihti und. Me võime unenägusid näha kogu magamisaja, kuid meie unenäod kipuvad olema pikemad unetsükli hilisemas osas, mil need sisaldavad tihtipeale ka rohkem inimesi ja minevikusündmusi. Samuti kaldume paremini mäletama kergema une tasandil nähtud unenägusid. Sügavamal tasandil nähtud unenäod kipuvad olema fragmentaarsemad ega jää nii hästi meelde.

New Yorgi linnaülikooli professori John Antrobusi uurimus näitab, et kui me magame tavalisest kauem, siis on tõenäolisem, et näeme erakordselt elavaid ja meeldejäävaid unenägusid (Rock, 2004).

Me näeme reeglina igal ööl mitmeid erinevaid unenägusid, ükskõik kas mäletame neid või mitte.

Miks on mõned unenäod nii kummalised?

On oluline mõista, et unenägude algallikad on erinevad. Järgmises peatükis räägime sellest pikemalt. Paljud unenäod, vast ehk isegi enamik, võrsuvad meie alateadvusest ning alateadvusel on hoopis teine sõnavara kui teadlikul meelel. Lisaks sellele on magamise ajal “välja lülitatud” või passiivne meie ajukoor, mis on loogika ja kõrgema mõtlemise keskus. Samuti on inaktiivne meie aju keelekeskus, samal ajal kui see aju osa, mis töötleb mõttelisi seoseid ja assotsiatsioone, on endiselt aktiivne. Kui me oleme ärkvel, toetub teadvus asjadele nime andmiseks ning nende kategoriseerimiseks vasakule ajupoolkerale ja aju keelekeskusele. See on osa, mis magamise ajal on välja lülitatud, seepärast kasutab alateadvus asjade edasiandmiseks teisi võimalusi, näiteks situatsioone, mõttelisi seoseid, sündmusi, tundeid, analoogiaid, pildilisi kujutlusi jne.

On oluline meeles pidada, et magamise ajal on peamiselt aktiivne meie alateadvus ning see kaldub toimima läbi teadvuse ja assotsiatsioonide voolu. Huvitaval kombel on ka aju ise assotsiatiivne. Siiski, meie alateadvus viib kõik selle täiesti uuele tasandile.

Viis, kuidas alateadvus magamise ajal töötab, on pisut paradoksaalne: mõnikord võib see olla üsnagi sõnasõnaline, kuid samal ajal annab meile vihjeid ja assotsiatsioone ning armastab sõnamänge ja kalambuuri. Räägime sellest lähemalt siis, kui vaatleme hiljem siin raamatus seda, kuidas unenägusid tõlgendada ja mõista.

Niisiis on meie alateadvusel omaenda sõnavara ja keel, mis võib teadvusele üsna võõras tunduda. See pole midagi sellist, millega oma ärkvelolekuelus harjunud oleme, kuid me võime õppida, kuidas alateadvuse kõnet ja keelt mõista, kui see unenägudes meiega räägib. Olles oma alateadvuse keele selgeks saanud, avastame sageli üllatunult, kui palju tal meile öelda on, kui palju olulist ja tähendusrikast informatsiooni ta meile pakkuda võib ning kui loogiline see kõik on.

Miks püsivad halvad unenäod paremini meeles kui head unenäod?

Meie unenäod on kaduvad ja kiiresti ununevad, just nagu suits, mis me silme ees hajub – ja sul on ehk meeles, et me mäletame oma unenägusid enamasti siis, kui teadvuse tase nende ajal nihkub. Me magame paljud oma unenäod lihtsalt maha ega mäleta neid, eriti kui nende emotsionaalne sisu on üsna neutraalne.

Kui me näeme halba und, siis võivad selle ebameeldiv olemus ja kaasnevad negatiivsed emotsioonid unenäo mäletamist soodustada. Negatiivsed asjad teenivad reeglina rohkem meie tähelepanu kui neutraalsed ning negatiivne või õudne unenägu võib ehmatavalt mõjuda või muuta une tasandit ja jääb seetõttu paremini meelde.

Kui unenägu on tõeliselt positiivne ja vallandab seeläbi tugevaid positiivseid tundeid, siis võib ka see meie tähelepanu sütitada ja põhjustada kerge ärkamise ning unenägu jääb meile meelde. Paraku pälvivad negatiivsed unenäod meie tähelepanu sagedamini kui positiivsed ning seetõttu mäletame neid rohkem kui meeldivaid unenägusid.

Miks ma näen õudusunenägusid?

Oluline on teha vahet halbadel unenägudel ja õudusunenägudel või painajatel. Õudusunenägu on halb unenägu, mis on nii negatiivselt ärritav, et äratab meid üles. Kui halb unenägu sind ei ärata, siis on tegemist lihtsalt halva unenäo, mitte õudusunenäoga.

Kuigi painajaid võivad emotsioonide kõrval põhjustada ka muud tegurid, näiteks haigus või palavik, narkootiliste ainete ärajäämanähud, mõned retseptiravimid (eriti antidepressandid ja vererõhuravimid) või unehäired, on enamasti nende vallandajaks siiski negatiivsed emotsioonid, näiteks hirm, ärevus, mure, stress, süütunne, segadus, kurbus, vastikustunne, ebameeldivustunne või isegi vihkamine. Kui maadled parasjagu mingi murega – näiteks finantsprobleemidega –, siis tungib see mure või hirm tihtipeale ka sinu unedesse. Näiteks kui oled majanduslikes raskustes ning sul pole raha, et arveid tasuda, siis lisaks sellele, et see võib raskendada uinumist või põhjustada öiseid ärkamisi, võid sa näha painajaid, milles oled tänavale jäänud või maailmas päris üksi ning tunned end üdini kaitsetuna.

Samamoodi võivad painajaid esile kutsuda ka käsitlemata jäänud minevikusündmused. Kui oled lapsena kogenud füüsilist või emotsionaalset väärkohtlemist ning pole seda teraapia või muude terapeutiliste vahendite abil läbi töötanud, siis võib see õudusunenägusid tekitada.

Mul oli üks klient, kes nägi pidevalt õudusunenägusid. Kui ta neid minuga jagas, kahtlustasin ma väärkohtlemist lapseeas ning küsisin temalt, kas see oli nii, ja ta kinnitas mu kahtlusi. Tuli välja, et ta polnud pärast väärkohtlemist mingit teraapiat saanud ning õudusunenäod väljendasid tema sisemuses peituvat konflikti. Teadlikult tundis ta, et kunagine kannatus on jäänud minevikku ning et ta on sellest üle saanud, kuid jätkuvad painajad andsid märku, et tegelikult ei ole ta sellest päriselt üle saanud ega tervenenud ning see jälitab teda endiselt. Ta võis teadlikult arvata, et see kõik on minevikku jäänud, kuid probleemid, mida toimunu tekitas, olid tema alateadvuses endiselt üsna aktiivsed.

Miks peaksid teemad, millega me ei ole tegelenud või mida pole lahendanud, meile painajaid põhjustama?