Читать книгу Edasi. Kevad 2020 - Edasi - Страница 7

RAAMATUD

JAAN KROSS 100

Kuigi Jaan Krossi sajandat sünni-aastapäeva tähistati veebruaris, siis mõtteliselt võib ju terve käesoleva aasta Krossi sajandat tähistada. Olen Krossi lugedes mõelnud, et tema teosed sobiksid hästi paralleelseks kasutamiseks ka muudes koolitundi-des, näiteks eesti keele, kunstiajaloo ja Eesti ajaloo klassides. Viimasele mõeldes kaks soovitust: memuaari-dega põimitud romaan “Mesmeri ring” ja hilise Krossi üheks tipp-teoseks peetav “Paigallend”. Siin on võimalik meeldejäävalt visualisee-ritud stseenide kaupa läbi teha Eesti ajaloo murranguhetked 1930ndate lõpus ja 40ndate alguses. Anda eksa-mit Tartu Ülikooli juuraprofessorite-le, sõita bussiga Haapsalust Tallinna poole, kui baaside lepinguga Ees-tisse sisenenud Nõukogude sõjaväe kolonnid suunavad bussi maanteelt kõrvalisele metsateele ringsõidule. Minna paar päeva enne juunipööret ühevagunilises rongis koos kindral Laidoneriga Narva, et allkirjastada viimane paber Eestisse lisavägede toomiseks ja liikuda sealt autoga Nar-va taha piirile (“Paigallennus” kes-tab autosõit Narvast tolleaegse Eesti piirini ligi pool tundi). Kui bensiini-haisune sõjaväetehnika mürinal Ees-ti pinnale veereb, ei ole nende loenda-misel enam mingit mõtet. Kaasa saab teha Eesti tolleaegsete peaministrite viimased tööpäevad. Krossi teosed aitavad neid kõigile tuntud ajaloo-sündmusi justkui omal nahal läbi teha, ajalugu muutub siin kogetavaks

“Beethoven... mis üks Beethoven on? Vaene poiss, kus võid sa seda teada? Kes ütles sulle nendest karjavainul, kus sa oma metsakohinaga kõnelesid, kurgedele laulsid, Peipsi kohinaga ohkasid...” Vaene karjapoiss kuulab akna all, kuidas sakste toas Beet-hovenit mängitakse. Kumb siis on hingele lõpuks lähemal – Beethoven või metsakohin? Sealsamas “Varjus” on tallel üks eetiline mõttealge, mis on võib-olla nii suur, et selle kehasta-mine või teostamine polegi meil veel välja tulnud. Nimelt mõtiskleb Juhan Liiv selle üle, kuidas peaks suhtu-ma baltisakslastesse, kes olid endale alistanud eestlastest talupojad. Muu hulgas kõneleb Liiv: “Sina teeksid se-dasama nende asemel, mis nemad on teinud. Nad on inimesed nendesamade tundmustega, mis sinul. Ja ka head ini-mesed, ehk nad küll sinust aru ei või saada, sest nad oma aja vangis on.” See on otse hämmastav leplikkus ja empaatilisus, mida Liiv siin ilmutab. Ja salapäraselt ettenägelik: Liiv näeb baltisakslastes ajavange, möödanik-ku vajuvat ühiskonnaosa. Nad män-givad toas Beethovenit, aimamata, et seesama Beethoven kehastab juba uue maailma vabaduse tungi, mis pühib lõpuks ka vanad seisused. Lii-vilik eetika kutsub ühelt poolt suure-meelsusele, humaansetele tunnetele ka oma rõhuja suhtes, aga teisalt on siin ka ettenägelik praktilisus: mitte kinni jääda mineviku vihasse, vaid valmistuda homseks, uueks ajaks. Aeg teeb vihatöö, et inimesele jääks loomistöö.

BLOGI

VILSANDIAEG

Vilsandiaeg.blogspot.com on üks eriline blogi. Iga nädal ilmub sinna rida pilte Vilsandist, sealsest loodu-sest, randadest, taimedest, lindudest ja loomadest. Nii on isegi linnamüü-ride vahel võimalik osa saada aas-taaegade rütmidest, rändlindude rändamistest, aoaja ududest ja tae-vavärvidest. Lisaks on huvilisel või-malik tundma õppida linnuliike ja taimede nimetusi. Kõike seal Vilsan-dil ka teatakse.

Joonas Hellerma

soovitab

JOONAS HELLERMA on ERR-i saatejuht.

ja uuesti läbielatavaks nagu filmilin-dil. Enamgi veel, kunstiline taaskoge-mine aitab ühekülgsete ja kinnismõt-teliste ajalootõlgenduste vastu. Kross ei esita mitte niivõrd oma tõdesid, vaid avab nendes oludes tegutsenud inimeste otsustamise ruumi, toob esile halbades oludes välja kujune-nud eetilised ja poliitilised valikud. Kross lahustab kategoorilisi ja pealis-kaudseid hinnanguid, loob võima-luse ajaloolistele figuuridele kaasa elada ja tunda ennast nende nahas. Naeruvääristamise, taganutmise või needmise asemel kasvatab Kross mõistmisvõimet. Tõsi, “Paigallennu” lõpp on siiski omamoodi mõru: esile tõuseb reetmise teema, sealhulgas ka etteheide läänemaailma suunas – miks nood Ida-Euroopa ikkagi hül-gasid. See oleks nagu haav, millele viimset salvimist pole veel tehtud.

TÄHT-PÄEVADE KURSIL

BEETHOVEN 250 JA JUHAN LIIV

Maailm tähistab sellel aastal veel suuri tähtpäevi. Beethoveni sünnist saab 250 aastat. Sellel puhul võiks otsida mõne põneva orkestri või kontserdi Eestist või kusagilt mu-jalt maailmast, kus esitatakse Beet-hoveni muusikat. Aga enne kontser-ti võiks raamatukogust laenutada Juhan Liivi proosat ja lugeda tema jutustust “Vari”. Miks küll? Sest seal on üks tore stseen Beethoveniga:

Foto: erR / Kairit Leibold

Kuhu minna, mida teha

7

EDASI. Nr 4, kevad 2020