Читать книгу Edasi. Talv 2020 - Edasi - Страница 10

Mihkel Kangur.

Tulevik on naise nägu

keskkond

Istusime ümber koosolekulaua ja arutasime, kuidas riigihanke kau-du võidetud projekt nüüd siis ellu viia. Rahastaja on esitanud projekti liikmeskonna ekspertiisile küllalt kõrged nõudmised ja lähteülesanne on mahukas. Tegevuste ajaraamistik on äärmiselt tihe, lahendust vajav küsimus täis karisid ja konfliktide võimalusi, kuid rahastus projektile on nii napp, et planeeritav tunni-hind langeb alla miinimumtasu. Peas kumiseb sõbra mõte, miks sa siis müüd enda teadmisi nii odavalt; kui sa ise oma ekspertsust ei austa ja nii odavalt selle välja pakud, siis ei väärtusta seda ka tellija. Kuidas küll

sellest olukorrast välja vingerdada ja tööst viisakalt loobuda? Samas, tegu on Eesti riigile äärmiselt olulise pro-jektiga nii tuleviku majanduse kui ka keskkonna seisukohast. On äärmiselt oluline, et see projekt hästi õnnestuks. Vaatan koosolekulaua ümber istuvaid inimesi. Kõik ülejäänud koosolekul viibijad on naised. Noored, hästi hari-tud, tegutsejad, mitte tühja jutu ajajad, teavad, mida ja kuidas on vaja teha. Vaatamata alarahastusele teevad nad pidevalt selliseid projekte, sest seda on meile, kogu ühiskonnale, lihtsalt väga vaja. Selliselt tegutsevaid naisi on meie ümber rohkem, kui me mär-gata oskame.

Rachel Carson algatas ülemaailmse debati keskkonnaküsimustes, avalda-des 1962. aastal raamatu “Hääletu ke-vad”. Just selle raamatuga sai alguse kogu maailma haaranud kodanikelii-kumine keskkonna heaks. 1970. aas-tal tulid miljonid inimesed Ameerika Ühendriikides tänavatele, et juhtida tähelepanu üha halvenevale keskkon-nale. Valitsused üle maailma üritasid protestimeeleolusid vaigistada ja soo-vitasid keskkonnaküsimuste lahenda-mine usaldada ekspertide kätte. Inime-sed selle seisukohaga ei nõustunud ja algatasid aktsiooni nimega Maa päev.

Severn Cullis-Suzuki oli 12-aas-tane, kui ta pidas 1992. aastal Rio maa-ilmakongressil kõne, millega kutsus kogu maailma poliitikuid vastutus-tundlikult käituma Maa keskkonna tuleviku suhtes. Võiks ju küsida, mis mõttega ta selle kõne pidas, sellest pol-nud mitte mingisugust kasu, sest Rio kongressi järel on kogu inimkond ära põletanud rohkem fossiilseid kütuseid kui kogu varasema inimkonna ajaloo jooksul.

Täpselt sarnast stigmatiseerivat suhtumist kostab mõnede inimeste suust Greta Thunbergi suhtes, kes on isikliku initsiatiiviga toonud kliimat puudutavates küsimustes iga nädal noored tänavatele oma tuleviku eest seisma. Greta Thunberg kutsub üles otsustajaid kuulama ekspertide ja teadlaste sõnu ning lähtuma nende soovitustest. Ka Eestis on Greta Thun-bergi eeskujul reedesed kliimastreigid käivitanud just noored naisterahvad, kes peavad taluma samasugust stigma-tiseerimist nagu nende eelkäijad.

Kui 50 aastat tagasi kutsusid valit-sused üles rahvast usaldama eksperte ja jätma keskkonnaprobleemide lahen-damine pädevatele organitele, siis nüüd peavad noored, valdavalt tütar-lapsed, kutsuma üles valitsusi kuu-lama ja järgima ekspertide, teadlaste nõuandeid.

Just noortel on õigus ja ka vajadus keskkonnaküsimustes kõige valje-malt häält teha. Halveneva keskkonna tõttu väheneb ju nende elukvaliteet kõige pikemat aega. Samuti on just noortel, gümnaasiumi lõpetajatel kõige laiapõhjalisem, kõiki akadeemilisi dist-sipliine hõlmav, kaasaja parim haridus.

Kui 50 aastat tagasi kutsusid valitsused üles rahvast usaldama eksperte ja jätma keskkonnaprobleemide lahendamine pädevatele organitele, siis nüüd peavad noored, valdavalt tütarlapsed, kutsuma üles valitsusi kuulama ja järgima ekspertide, teadlaste nõuandeid.

MIHKEL KANGUR on ökoloogiadoktor, Tallinna Ülikooli vanemteadur.

10

EDASI. Nr 7, talv 2020