Читать книгу Edasi. Talv 2020 - Edasi - Страница 14

kaupa – ehk müüdiga suurest isamaa-sõjast ja selle võitmisest.

Vene agitaatoreid hakkas ilmuma ka teistesse maadesse ja vähehaaval hakkas nende tegevus rohkem silma paistma. Nad eitasid küüditamisi, pil-kasid nende ohvreid ja toimunu mäles-tust ning asusid kinni võtma ja taga kiusama sel teemal kõnelejaid ning terveid riike, mille iseseisvuse lõppu nad kuulutasid. Nad hakkasid vär-bama inimesi, moodustasid rühmi ja mõtlesid välja valeuudiseid. Asutasid YouTube’i kanaleid, blogisid, kirjastusi ja avaldasid raamatuid ning said oma üllitistele meedias kriitikat, käisid televisioonis nii Venemaal kui ka oma kodumaal intervjuusid andmas. Soo-mes tegutsevad lülid reklaamisid oma väljaandeid Helsingi raamatumessil, ostsid oma väljaannetele reklaami-pindu näiteks Helsingin Sanoma-tes, korraldasid massikogunemisi ja demonstratsioone, saatsid aktiivselt välja pressiteateid, tõid Soome oma mõttekaaslastest külalisi, korralda-sid oma väljaannete levitamist tava-liste levikanalite kaudu ja kasutasid oma väljaandeid ka õppematerjalina

Sofi Oksanen:

ükskõiksus on roheline tuli vägivallale ja vihale

EETIKA

Saksamaa oli otsustanud saada Norra oma valdusse juba siis, kui Norras elati veel usus, et kõike võib vältida, sest Saksamaa vajas Nar-viki aastaringselt lahti olevat sada-mat, kuhu viis Rootsist algav maagi-vedamise raudtee; ja norralased, keda peeti aarjalasteks, tunnistati omaks, et saksa rassi värskendada. Norra ei saanud jääda neutraalseks, mida ta nii väga soovis, sest Saksamaal ei olnud vähimatki kavatsust austada Norra enesemääramisõigust.

Sama laadi meeleolud, veendumu-sed ja väljaütlemised korduvad maa-ilma ajaloos kahetsusväärselt sageli. Inimesed tahavad uskuda, et väljas-pool oma maa piire toimuv konflikt neid ei puuduta. Nad tahavad uskuda ka siis, kui sõda käib juba naaberriigis, aga see usk ei aita kaitsta ohu eest.

Kangekaelset vajadust jääda selle juurde, et ebameeldiv olukord ei jõua su oma kodulävest sissepoole, võiks pidada heausklikkuseks või lihtsa-meelsuseks. Või fantaasia puudumi-seks. Inimesed sulgevad ikka ja jälle silmad asjade ees, mis juhtuvad teis-tega. Ja kujutlevad, et asi ei puuduta

meid, vaid ainult teisi – inimesi, kes on mingil määral “teised”, mujalt tulnud, võõrad.

Nii läks lääne demokraatlikes rii-kides ka siis, kui Venemaa hakkas 2000ndate aastate alguses korraldama Baltimaades eriliste sõnumitega infor-matsiooni- ja mõjutusoperatsioone, millega taheti murendada lisaks nende riikide enesemääramisõigusele nende õigust kirjutada oma ajalugu. Vene-maa ründas Baltimaade okupeerimise ajalugu puudutavaid fakte, sest need olid Venemaale endale ebasoodsad ega sobinud Venemaa suure narratiiviga – selle ainsa identiteedilooga, mis ühen-dab ikka ja jälle venelasi põlvkondade

Käisin mõne aja eest Narvikis sõjamuuseumis ja mulle jäid meelde ringkäigu alguses muuseumi seintele paigutatud laused, mis võtsid kokku selle maa tunded 1940. aasta hakul: “Sõda ei tule iial Norrasse! Hoidke Norra sõjast eemal!” Pärast sissejuhatust ei jätkunud näitus sugugi mitte rahuaastatega, mida Norra oli soovinud, vaid jõudis Narviki lahingu pööristesse, mis viisid linnaesise fjordidest ümberkaudsetesse mägedesse. Sama aasta juunikuus olid Hitleri väed Narvikis võidukad. Saksa okupatsioon kestis aastaid ja sõnavabadusest ei olnud juttugi.

SOFI OKSANEN on ema poolt eesti päritolu Soome kirjanik.

Inimesed tahavad uskuda, et väljaspool oma maa piire toimuv konflikt neid ei puuduta. Nad tahavad uskuda ka siis, kui sõda käib juba naaberriigis.

14

EDASI. Nr 7, talv 2020