Читать книгу Edasi. Talv 2020 - Edasi - Страница 6

Kuhu minna, mida teha

ARHI-TEKTUURI-TUURID

Eesti Arhitektuurikeskuse ja Arhitek-tuurimuuseumi korraldatud tuurid on viinud mind betoonitehasesse, Linnahalli, Balti Manufaktuuri, Lut-heri ärimajja, Kopli liinidele, Põhjala tehasesse ja veel mitmesse põnevasse kohta. Kuuldavasti saab peatselt uudistada Pirita purjespordikeskust ja Patarei vanglat. Püsige lainel ja jäl-gige eelinfot: www.eestiarhitektuur.ee ning www.arhitektuurimuuseum.ee

KULTUUR-KAPITAL

Eestis toimub vilgas kultuurielu, aga paljust, mis teoksil, ei pruugi aimugi olla. Sirbi vahel ilmub neli korda aastas Kultuurkapitali eraldiste üle-vaade. Siit saab aimu, millised filmid ja teatritükid on tegemisel, kel on val-mimas luulekogu, kel tuleb näitus, kel kontsert, milliseid uusi tõlkeraa-matuid on oodata, millistes välismaa ülikoolides ja põnevatel erialadel eestlased õpivad, aga ka seda, kus Eesti sportlased võistlemas käivad ja kuidas hoolimata kõigest õitseb rahvakultuur ning tuksub kohalik kultuurielu.

Igal aastal jagab riik Kultuurkapi-tali vahendusel pea 30 miljonit eurot toetusi, rahataotlusi tuleb kulkale ca

16 000, sõel on tihe. Põnev lugemine igatahes. Nähtav ka veebis: www.kulka.ee

TÕLKE-RAAMAT

Sageli saab otsustavaks, miks mõne raamatu loen lõpuni ja teise mitte, selle raamatu tõlge. Viimastest aas-tatest meenub kaks raamatut, mille eestikeelne versioon on olnud nii hea, et ajab külmavärinad peale.

Esiteks Emmanuel Carrère’i doku-mentaalsugemetega romaan “Limo-nov” Indrek Koffi tõlkes. Siiani olen lummatud, kuidas saab säärast pöö-rast ja roppustega pikitud teksti nõnda elegantselt eesti keelde ümber panna nii, et kogu mahlakas Vene elu jõuab lugejani täisvärvides, het-kekski labasusse libastumata.

Hoopis teise tonaalsusega on aga Julian Barnesi “Aja müra”, mille on erakordselt tabava tunnetusega eesti keelde pannud tõlkija Aet Varik. Kunsti ja võimu suhteid lahkav romaan nõukogude ajal tegutsenud vene heliloojast Šostakovitšist on hõrk, valus ja mõtlemapanev.

AASTA-KAART

Muuseumid võiksid olla osa meie tavapärasest elukeskkonnast, mitte koht, kuhu minek on sõltuvalt vanu-sest kas pidulik või piinarikas, aga igal juhul pigem erandlik ette-võtmine. Et muuseumisse sattumine võimalikult lihtsaks teha, on palju-des maades saadaval aastapääsmed kas siis konkreetse linna või ka kogu riigi muuseumitesse. Näiteks Soome Museokortti, 69 eurot maksev (vir-tuaalne) aastakaart, mis avab enam kui 300 Soome muuseumi uksed, sh suuremate linnade uhked kunstimuu-seumid, ajaloolised mälestusmärgid ja palju-palju muud. Olen täielik fänn, isiklik rekord on neli muuseumit ühe päevaga – möönan, et see oli liiast.

Ootan väga, et ka Eesti muuseu-mid seljad kokku paneksid ja muu-seumipassi turule tooksid. Praegu pakub viie muuseumifiliaali ühist aastakaarti Eesti Kunstimuuseum, aastapiletid või klubikaardid on ka Dokfoto keskusel, Kai kunstikesku-sel, Fotografiskal ja mõnel veel, aga aastapassi hinnatase jääb võrreldes põhjanaabritega laiemale publikule väheahvatlevaks.

Sellegipoolest, minge muuseumisse. www.museot.fi

LUULE

Liiga suur kiusatus soetada uusi raa-matuid ja liiga vähe aega lugemiseks, isegi praegusel pimedal ja piiratud liikumisega ajal. Minu lahendus: raa-matukogude luuleriiulid. Iga kord raamatukogus käies tuleb lisaks plaa-nitule haarata kaasa ka kolm-neli luuleraamatut. Luule lohutab, lahu-tab meelt ja kosutab vaimu. Lisaks meeldib mulle mõelda, et annan nõnda oma panuse lugejanumbrite statistikasse, et raamatukogud võtak-sid ka tulevikus kogudesse luuleraa-matuid, et luuletajad looksid ja kir-jastused kirjastaksid luulet, isegi kui see ära ei tasu. Tasub ikka.

FotoD: ERAKOGU

Aari Lemmik

soovitab

AARI LEMMIK on vabal ajal muuseumisõltlasest uitaja, tööajal Välisministeeriumi avalike suhete juht.

6

EDASI. Nr 7, talv 2020