Читать книгу Soomaa loomajutud - Edu Kuill - Страница 5
ОглавлениеLinnuke peas
aps sikutas isa varrukast: “Issi... issi... iss!” Väike poiss surus end arglikult isa vastu, ise piilus kogu aeg silmanurgast mind. Tõmbas siis isa käsivarrest, et too allapoole kummarduks ja oma kõrva talle lähemale tooks. Lõpuks jättis isa Soomaa kaardi silmitsemise ja kummardus poja kohale.
“Issi, vaata, sellel onul on linnuke peas!” sosistas väikemees poolkuuldavalt.
Mul käis soe jõnks südame alt läbi ja kõrisõlmes hakkas pitsitama. Isa kohmetus ja vaatas kuidagi ebalevalt minu poole, nagu tahtes pojale manitsussõnu öelda...
“Sellel onul ongi “linnuke” peas!” laususin päris kõvasti ja astusin infoleti tagant välja väikemehe kõrvale. Algul ta kohmetus, aga ilmselt minu sõbralik suhtumine ja naerus nägu äratasid temas usaldust.
“Onu, miks sul on “linnuke” peas?” küsis väikemees minult otse.Pidin talle nüüd asja ära seletama. Olin peaaegu sama küsimuse lapsena iseendale juba kord esitanud − ”Miks on indiaanlastel suled peas?” − aga siis ma vastust ei saanud. Pidin suureks kasvama, päris palju lugema ja julgema täiskasvanud mehena endale suled pähe panna, alles siis sain vastuse.
Soomaa Külastuskeskuse peasissekäigu kõrval oli suitsupääsukeste pesa. Julged linnud sõelusid edasi-tagasi, külastajaid kartmata, ja toitsid poegi.
“Vaata, kui kiiresti pääsukesed lendavad ja kui julged nad on!” ütlesin väikemehele. Ta oli minuga nõus.
”Tead, ma otsustasin oma mõtetele ka suled külge panna,” rääkisin edasi. ”Siis nad on ju palju kiiremad ja julgemad, nagu pääsukesed või nagu kotkas kõrgel taeva all!”
Väikemees noogutas ja küsis: ”Kas Soomaal kotkaid ka on?”
“On, on!” Rääkisin, rohkem nüüd küll isale, millisel matkarajal võib neid uhkeid linde lendamas näha.
