Читать книгу Tasuja - Eduard Bornhöhe - Страница 6

Ähkides jõudis Jaanus oma koorma ja seltsiliste – Emmi, hobuste ja Tarapitaga üksiklase koopa juurde, kus ta ikka veel uimase Oodo pehme muru peale pani. Prohveti-Pärdile seletas ta lühidalt, mis sündinud oli.

Vanamees katsus veidi junkru pead ja liikmeid, kadus siis koopasse ja tuli pea, läbipaistva märjukesega täidetud klaasike käes, tagasi. Selle klaasikese suu hoidis ta Oodo nina ees. Kui minestanud poisile märjukese hais ninasse oli tunginud, hakkas ta kohe liigutama, tõmbas korra sügavasti hinge ja lõi silmad lahti.