Читать книгу Kuidas rääkida lastega nii, et nad kuulaksid ja kuulata lapsi nii, et nad räägiksid - Elaine Mazlish - Страница 5
Kiri lugejatele
ОглавлениеHea lugeja, kirjutada lastevanematele suhtlusoskuste käsiraamatut oli viimane asi maailmas, mida me arvasime võivat teha. Iga lapse ja vanema suhe on väga ainulaadne ja isiklik. Mõte, et annaksime kellelegi juhtnööre, kuidas taolistes lähedastes suhetes rääkida, tundus meile kohatu. Oma esimeses raamatus Vabanenud vanemad /vabanenud lapsed[1.] püüdsime vältida õpetamist ja jutlustamist. Meil oli oma lugu rääkida. Aastad koostööd koos meie seast lahkunud lastepsühholoogi dr. Haim Ginott’iga mõjutas meie elu sügavalt. Olime veendunud, et kui jutustame lugejatele, kuivõrd uued oskused muutsid meid ennast ja lastega suhtlemist, siis suudavad ka nemad mõista seda iva, mis peitub erinevate tehnikate taga ning leiavad enda jaoks inspiratsiooni.
Mingil määral see nii ka toimis. Paljud vanemad kirjutasid meile sellest, kui uhked nad on saavutuste üle, mis neil õnnestus kodus ellu viia pelgalt meie kogemustest lugedes. Kuid oli ka teistsuguseid kirju, mida kõiki läbis sarnane palve: sooviti järgmist raamatut – raamatut, mis sisaldaks „näiteid”, „praktilisi ülesandeid”, „rusikareegleid”, raamatust väljarebitavaid „meelespea lehekülgi”, materjale, mis aitaksid sammhaaval uusi võtteid õppida.
Mõne aja vältel kaalusime seda ideed tõsiselt, aga meie esialgne vastuseis käsiraamatu tegemisele sai võitu ning me panime kirjutamise mõtte kalevi alla. Lisaks sellele olime väga hõivatud loengutesarjaks vajaminevate ettekannete ja seminaride ettevalmistamisega.
Järgnevate aastate jooksul sõitsime mööda riiki, viies läbi seminare, mis olid suunatud vanematele, õpetajatele, koolijuhtidele, tervishoiutöötajatele, teismelistele ja lasteaiatöötajatele. Kõikjal, kuhu läksime, jagati meiega isiklikke kogemusi uute suhtlusmeetodite kasutamisest. Inimesed jagasid meiega oma kahtlusi, pettumusi ja entusiasmi. Olime neile tänulikud nende avatuse eest ning õppisime neilt kõigilt. Meie arhiiv oli uuest põnevast materjalist pungil.
Samal ajal saabusid jätkuvalt kirjad, mitte ainult USA-st, vaid ka Prantsusmaalt, Kanadast, Iisraelist, Uus-Meremaalt, Filipiinidelt, Indiast. Proua Anagha Ganpule New Delhist kirjutas:
Sooviksin teie nõuandeid nii paljude probleemide puhul kasutada... Palun andke mulle teada, kuidas saaksin teemat sügavuti uurida! Olen jõudnud surnud punkti. Vanad meetodid ei sobi mulle, kuid uusi oskusi mul veel pole. Palun aidake mind sellest üle!
See kiri saigi otsustavaks.
Hakkasime uuesti mõtlema võimalusest kirjutada raamat, mis annaks vastuse küsimusele „kuidas?” Mida rohkem idee üle arutasime, seda vastuvõetavamaks see mõte meile sai. Miks mitte käsiraamat ülesannetega, kust vanemad võiksid ise õppida meetodeid, mida nad vajalikuks peavad?
Miks mitte raamat, mis võimaldaks vanematel praktiseerida õpitut neile sobivas tempos, kas üksi või koos sõbraga?
Miks mitte raamat sadade näidetega abistavatest dialoogidest, mis võimaldaksid vanematel kohandada uusi meetodeid oma isikliku suhtlemisstiiliga?
Raamatus oleksid koomiksilaadsed pildid, mis näitaksid uute suhtlusstiilide toimimist praktikas. Nii saaks tülpinud lapsevanem pildile pilku visates oma mälu kiiresti värskendada.
Me suunaksime raamatu konkreetsele inimesele. Me räägiksime omaenda kogemustest, vastaksime kõige sagedasematele küsimustele, lisaksime sinna lugusid ja värskeid vaatenurki, mida meiega viimase kuue aasta jooksul on jaganud inimesed seminarides. Kuid, mis kõige tähtsam, hoiaksime sidet oma suurema eesmärgiga, milleks on pidev ja järjekindel nii lapse kui ka vanema väärikust ja inimlikkust jaatavate suhtlemismeetodite otsimine.
Ühtäkki kadus meie vastuseis mõttele kirjutada käsiraamat. Igal teadusharul on oma käsiraamatud. Miks mitte siis käsiraamat vanematele, kes soovivad õppida rääkima nii, et lapsed kuulaksid ning kuulama nii, et lapsed räägiksid?
Siis kui olime otsusele jõudnud, alustasime kiiruga. Loodame ühe selle raamatu tasuta tänueksemplaridest saata pr. Ganpulele New Delhisse enne kui ta lapsed suureks kasvavad.
Adele Faber Elaine Mazlish
1 Liberated Parents /Liberated Children, New York, Avon, 1975, ei ole eesti k. ilmunud (tõlk.) [ ↵ ]