Читать книгу Leia oma kirg - Emily Nagoski - Страница 13

16 Emily Nagoski, Ph.D.

löögisagedusest. Mõtleme oma sotsiaalsest käitumisest – mida me voo-dis teeme, kellega koos ja kui tihti. Paljud seksiteemalised raamatud keskenduvad neile teemadele. Need annavad teavet, mitu korda nädalas keskmine paar seksib, või pakuvad juhiseid, kuidas orgasmi saada, ja neist võib olla abi.

Aga kui sa tõesti tahad inimseksuaalsust mõista, siis ei piisa selleks käitumise analüüsist. Püüda mõista seksi, vaadeldes käitumist, on nagu püüda mõista armastust, vaadates paarikese pulmafotot … ja lahutus-pabereid. See, et oskame öelda, mis juhtus – kaks inimest abiellusid ja see-järel lahutasid – ei ole kaugeltki piisav. Tahame teada, miks ja kuidas see juhtus. Kas meie paaril sai pärast abiellumist armastus otsa ja sellepärast nad lahutasidki? Või ei armastanud nad teineteist kunagi, aga neid sunniti abielluma ja lahutades said nad lõpuks vabaks? Ilma heade tõenditeta me peamiselt oletame.

Kuni väga hiljutise ajani on seksiga olnud samamoodi – peamiselt oletamine. Aga nüüd oleme jõudnud seksiuuringute pöördepunkti, sest pärast kümnenditepikkusi otsinguid selle kohta, mis toimub inimeste seksuaalsetes reaktsioonides, hakkame lõpuks mõistma, miks ja kuidas – protsessi, mis peitub käitumise taga.

Kahekümnenda sajandi viimasel kümnendil töötasid Erick Janssen ja John Bancroft, teadlased Kinsey seksi, soo ja reproduktiivsuse uurimise instituudist välja inimeste seksuaalsete reaktsioonide mudeli, mis annab juhtpõhimõtte, mille kaudu seksi tõeliselt mõista. Nende „kahe pedaali mudeli“ kohaselt koosneb meie aju seksuaalsete reaktsioonide mehha-nism kahest universaalsest komponendist – seksuaalsest gaasipedaalist ja seksuaalsest pidurist – ja need komponendid vastavad seksuaalsete stiimulite avaratele kategooriatele – sealhulgas suguelundite aistingutele, visuaalsele stimulatsioonile ja emotsionaalsele kontekstile. Ja kummagi komponendi tundlikkus on igaühel erinev.

Tulemuseks on, et seksuaalne erutus, iha ja orgasm on peaaegu universaalsed kogemused, aga see, millal ja kuidas neid kogeme, sõltub suures osas meie „piduri“ ja „gaasi“ tundlikkusest ja sellest, mil moel neid stimuleeritakse.