Читать книгу Oh seda Jukut küll! Anekdoote lastest ainult täiskasvanutele - Erkki Kõlu - Страница 4

PROLOOG. JUKU SÜNNITUSMAJAS

Оглавление

Sünnitusmaja juurde sõidab auto. Sealt hüppab välja mees, tormab auto tagumise ukse juurde, avab selle ja karjatab õudusega:

„Jumal hoidku! Ma unustasin naise koju!”


Mees helistab sünnitusmajast ämmale ja teatab rõõmsa uudise:

„Meil on kaksikud!”

Kuuldavus on halb ja ämm karjub telefoni:

„Kas sa ei võiks korrata?!”

„Ei usu,” vastab värske isa üllatunult. „Kahest lapsest aitab meile küll!”


Sünnitama tuleb 15-aastane tüdruk, ema kaasas.

„Aga miks te mehega ei tulnud?” küsib valveõde.

„Ta ei saanud tulla,” vastab tüdruk, „tal on täna koolis kontrolltöö.”


Jaani naine sünnitab. Mees küsib ämmaemandalt:

„Millal me nüüd seksida võime?”

„Mul lõpeb poole tunni pärast vahetus,” vastab ämmaemand.


Keskerakondlane läheb Tallinnas sünnitusmajja, tutvustab end ja küsib:

„Kelle mu naine sünnitas?”

„Tüdruku,” vastab ämmaemand.

„Kuidas?! Kas teile siis linnavalitsusest ei helistatudki?”

„Oi, vabandage, sel juhul poisi!”


Pärast seda, kui Mari on sünnitanud üheksanda lapse, ütleb sünnituse vastu võtnud arst ta abikaasale:

„Kui te järgmine kord väga seksida tahate, küsige endalt enne, kas suudate veel üht last ülal pidada ...”

„Kallis doktor,” vastab mees, „kui ma väga seksida tahan, siis on mul selline tunne, et ma suudan kogu Eestit ülal pidada!”


Naine on just sünnitanud viieteistkümnenda lapse. Ämmaemand teeb tema mehele märkuse:

„Teil tuleks rasestumisvastaste vahendite peale mõtlema hakata.”

„Doktor, lapsi saadab meile jumal!” vastab mees talle süngelt.

„Õige, ka vihma saadab meile tema. Aga meil on ju sellest hoolimata vihmavarjud!”


Õnnelik isa karjub sünnitusmajas:

„Poiss! Mul sündis poiss!”

„See pole poiss, vaid tüdruk,” segab ämmaemand vahele. „Ja laske mu väikesest sõrmest lahti!”


Sünnitusmaja akna all seisab noor isa ja karjub naisele:

„Mari, on ta ikka valge? ... Mida, kas tõesti punane? ... Kuidas – kiilakas?!”


Naine helistab mehele:

„Kallis, me siin tähistame tüdrukutega. Palun too poiss ise ära.”

„Kust?”

„Sünnitusmajast ...”


Kohtuvad kaks sõpra.

„Tere! Naine sünnitas?”

„Sünnitas.”

„Kelle?”

„Kaksikud.”

„Lahe! Õnnitlen! Kelle moodi nad on?”

„Teineteise moodi.”


Sünnitusmaja akende all tunglevad erinevatest rahvusetest isad. Emad ilmuvad üksteise järel aknale ja demonstreerivad vastsündinut.

„Kes?” hüüab juut.

„Poiss ja tüdruk!” karjub naine vastu.

„Kaal?”

„Poiss 4200, tüdruk 3600.”

„Tüdruku jätame endale, poisi müüme maha!”

„Kes?” küsib hollandlane.

„Kui suureks kasvab, küll ta siis ise otsustab,” vastab naine.

„Kes?” küsib eestlane.

„Ee ... Tüdruk!” vastab naine.

„Ee ... Palju?”

„Seitse aastat!”

„Palju?” küsib hiinlane.

„Alla kümne!” vastab naine.

„Jess!”

„Kes?” küsib venelane.

„Poiss!” vastab naine.

„Palju?”

„Võta neli poolikut!”


Sünnitusmajas teatab arst mehele:

„Hüpake õnnest – teile sündisid nelikud!”

„Ma hüppaksin küll,” pomiseb ebameeldivalt üllatunud mees, „aga sellest pole kasu. Me oleme esimesel korrusel.”


Sünnitusmaja sooduspakkumine:

„Kui sünnitad kaksikud, saad kolmanda lapse tasuta!”


Õnnelik isa hüüab sünnitusmajas:

„Hurraa! Kaksikud!”

„Ei, esialgu ikka ainult üks,” rahustab teda õde. „Ja järgmine kord tulge kaine peaga!”


Sünnitusmajas püüab purjus mees ühte palatisse pääseda.

„Laske mind sisse, ma tahan oma poega näha!”

Arst püüab teda ümber veenda:

„Minge koju ja magage välja, varsti on ka teie naine vastsündinuga seal ja te võite oma poega vaadata, palju tahate.”

Mees läbi pisarate:

„Ei, nende koju naise mees mind ei lase!”


Isa juubeldab sünnitusmajas:

„Oo, meile sündis poiss! Ja veel milline!”

„Palun rahunege,” sõnab õde häirimatult, „see on ainult nabanöör.”


Viimast kuud rase naine äratab öösel mehe:

„Kallis, ma nägin unes, et sünnitasin kahepealise neegripoisi!”

Mees rahustab naist, kuidas oskab. Järgmisel ööl juhtub sama lugu ja mehel õnnestub naine vaid suurivaevu maha rahustada. Kolmandal ööl kordub kõik taas ja nüüd hakkab ka mees närveerima.

Kui naisel saabub aeg sünnitusmajja minna, sõidab mees temaga kaasa. Ta käib ooteruumis närviliselt edasi-tagasi, ootab naist. Tuleb ämmaemand, imelik nägu peas.

„Teie naisel sündis terve poisslaps, ainult ...”

„Mis, kas tõesti kahepealine neegripoiss?!”

„Ei, päid on üks ...”

„Jumal tänatud!”


Mees hüüab sünnitusmaja akna all:

„Mari! Mari! Sünnitasid? Palju? Kolmikud? Kas mõni minult ka on?”


Mees läheb sünnitusmajja oma naise ja kaheksanda lapse järele ning küsib koridoris medõelt:

„Miks see part siin ringi paterdab?”

„See pole mingi part,” vastab õde, „see on toonekurg, kes on teie pärast oma jalad lühikeseks jooksnud!”


Sünnitusmajas ootava noore isa juurde tuleb ämmaemand, sõidutades haiglakäru kolme vastsündinuga. Ämmaemand vaatab heldinud noort isa ja küsib:

„Kas teid ei ehmatagi, et neid nii palju on?”

„Ei, jumala pärast, ei!” vastab isa.

„Hea küll, siis oodake natuke, õde toob kohe teise kärutäie veel!”


Mees abiellub. Pulmad, pulmaöö ...

Täpselt üheksa kuu pärast viib mees oma naise sünnitusmajja, jäädes ise palati ukse taha ootama. Mõne aja pärast kostab lapse nuttu, palatist väljub ämmaemand ja teatab:

„Õnnitlen, teil sündis tütar!”

Mees vaatab kella:

„Kell 22.45. No täpselt! Loodus on ikka üks täpne masinavärk küll!”

Veerand tunni pärast kostab taas lapse nutt. Väljub ämmaemand.

„Teile sündis veel ka poiss!”

Mees vaatab kella:

„Täpselt kell 23.00. Minuti pealt! Lähen ja võtan vahepeal ühe õlle, järgmine tuleb tunni aja pärast.”


Sünnitusmajas vaatavad mehed läbi klaasi palatisse. Üks neist naeratab ja viipab käega:

„Vaata, ta naeratas mulle! Tõstis jalakest ka ...”

„Mis? Ta on ju kõhuli voodis teki all!” imestab teine.

„Ma räägin medõest!”


„Doktor, miks kõik lapsed sündides nutavad, aga minu oma hoopis naeris?” küsib vastne ema.

„Jälle? Ma ju ütlesin ämmaemandale, et ta endale maski ette paneks!”


Naine sünnitab juba kaheteistkümnenda lapse. Kui ta sünnitusmajast lahkuma hakkab, märgib üks õdedest heasüdamlikult:

„Ma arvan, et umbes aasta pärast näeme me teiega jälle, eks?”

„Ei, ei!” vastab naine veendunult. „Enam me teiega siin ei kohtu!”

„Miks te selles nii kindel olete?”

„Sest mina ja mu mees saime lõpuks ometi aru, miks meil kogu aeg need lapsed tulevad!”


Kaks naist vestlevad sünnitusmajas:

„Minu laps sündis 23. märtsil.”

„Oi, milline kokkusattumus, minu oma ka!”

Siis pöörduvad mõlemad akna all oleva naise poole ja küsivad:

„Kas teie laps on ka 23. märtsil sündinud?”

„Ei,” vastab küsitu. „Mina sellel jaanitulel ei käinud!”


Medõde sünnitajale:

„Ja seal, teisel pool akent, ongi meie vastsündinud ... Kas olete meil esimest korda?”

„Teist.”

„Siis pole teil vaja millegi pärast muretseda. Te mäletate väga hästi, kuidas kõik toimub.”

„Kardan, et esimesest korrast ei mäleta ma suurt midagi.”

„Nii raske sünnitus oli?”

„Sünnitus oli täiesti normaalne. Lihtsalt esimesel korral olin ma seal teisel pool akent.”


Sünnitusmaja ooteruumis vahetavad isad kogemusi.

„Veider lugu – mu naine luges enne sünnitamist „Kahte kaptenit” ja saigi kaksikud.”

„Teil on õigus. Minu oma luges „Kolme musketäri” ja sünnitas kolmikud.”

Kolmas mees minestas. Tema naine oli enne sünnitusmajja tulekut lugenud „Rahvaste sündi”.


Teadlased leiutavad aparaadi, mille abil saab naise sünnitusvalusid lapse isale üle kanda, et mees aru saaks, mida sünnitus tegelikult tähendab. Istubki üks katseks välja valitud mees oma sünnitava naise kõrval ja arst annab talle kõigepealt 10-protsendilise doosi. Mees ei tee teist nägugi. Arst keerab valud 50 protsendi peale, isa aga hakkab rahulikult laulukest ümisema. Nördinud arst paneb mehele 100 protsenti sünnitusvalusid, see aga küsib:

„Kas alustate juba oma katset või mitte?”

Arstid ja teadlased vabandavad ebaõnnestumise pärast ja saadavad vanemad koos lapsega koju. Oma koridorist leiavad mees ja naine surnud naabrimehe, kohutav valugrimass näol.


„Kas tahate, et teie mees sünnituse juures viibiks?” küsib naistearst tulevaselt emalt.

„Milleks? Teda polnud ju lapse tegemise juureski.”


Sünnitusmajas tuleb juba mitmendat kuud ilmale ainult tüdrukuid. Lõpuks ometi sünnib poiss. Kohale kutsutud ajakirjanik tunneb huvi:

„Kas vastsündinu on rohkem ema või isa nägu?”

„Ei tea,” vastab ämmaemand, „me pole talle veel näkku vaadanud.”


Juku läheb isaga sünnitusmajja kaasa, et oma vastsündinud vennakest näha. Õde toob imiku, kelle käe küljes ripub number.

„Vaata, isa,” ütleb Juku, „ta on uhiuus. Isegi hinnalipikut pole veel küljest ära võetud.”


Medõde: „Õnnitlen teid isakssaamise puhul. Teil sündisid kaksikud.”

Isa: „Ärge seda mu naisele öelge, ma tahan teda üllatada!”


Tütar helistab sünnitusmajast emale:

„Ema, kas sa mäletad seda noormeest, kes hiinlaseks maskeerituna meie maskiballile tuli?”

„Mäletan küll. Aga miks sa küsid?”

„Tuleb välja, et ta oligi tegelikult hiinlane.”


Sünnitusmajas küsib mees naiselt:

„Kui pikk?”

„51 sentimeetrit,” vastab naine.

„Kaal?”

„3400 grammi.”

„Ja kelle moodi? Kelle nägu laps on?”

„Sa ei tunne teda.”


Sünnitusmajas ringkäiku tehes avastab arst voodist mehe.

„Kuidas teie siia sattusite?”

„Ah, doktor, kõik algas sellest, et ma ükskord nõusid pesin ...”


Sünnitusmajas kohtuvad kaks meest.

„Te olete vist väga õnnelik?” küsib üks, nähes teise käes suurt lillesülemit.

„Väga,” kinnitab teine. „Kolm …”

„Aga miks teil lilled eraldi kimpudesse on seotud?”

„Nii on kergem jagada. Igale naisele üks.”


Noor naine on äsja lapse sünnitanud. Õde tuleb ta palatisse ja teatab, et lapse isa on kohale jõudnud.

„Tore!” rõõmustab noor ema. „Ma loodan, et te kirjutasite ta nime ja aadressi üles.”


Kaks medõde sünnitusmajas:

„Kes seal nii kõvasti nutab? Ega need ole kolmikud, kes täna öösel sündisid?”

„Ei, see on nende isa.”


Mees tammub närviliselt sünnitusmaja ooteruumis. Lõpuks tuleb õde ja näitab talle mustanahalist vastsündinut.

„Muud ma oma naiselt ei oodanudki,” on mees ärritunud. „Alati läheb tal kõik kõrbema!”


Sünnitusmaja ooteruumis märkab medõde isa, keda ümbritsevad kümme poissi. Märgates, et kõik on väga mures, püüab õde neid rahustada:

„Kõik läheb hästi, vannun teile!”

„Oo ei, me ei muretse selle pärast,” vastab isa, „kuid me soovime väga poissi, et saaksime jalgpallimeeskonna kokku.”


Sünnitusmajas õnnitletakse noort isa kaksikute puhul, mees on aga miskipärast sünge näoga.

„Mis viga? Kas te ei rõõmustagi?” imestab medõde.

„Oma lapsest on muidugi hea meel,” vastab mees, „aga küll ma sellele teise lapse tegijale veel näitan!”


Mari ja Jaan on vaid kolm kuud abielus olnud, kui neile laps sünnib. Sünnitusmajas õnnitleb medõde Jaani isaks saamise puhul ja muigab:

„Huvitav, kuidas need lapsed nüüd kolme kuuga ilmale tulevad?”

„Minu Mari oli abielludes väga süütu,” vastab Jaan. „Ta lihtsalt ei teadnud, et lapse saamiseks tuleb üheksa kuud oodata.”

Oh seda Jukut küll! Anekdoote lastest ainult täiskasvanutele

Подняться наверх