Читать книгу Oh seda Jukut küll! Anekdoote lastest ainult täiskasvanutele - Erkki Kõlu - Страница 5

Emaüsas vestlevad kaksikud:

„Mis sa arvad, kas pärast sündimist on elu?”

„Arvan, et ei ole – sealt pole ju keegi tagasi tulnud.”

Noorpaar toob koju oma esimese beebi. Naine soovitab mehel mähkmete vahetamisega kätt proovida.

„Mul on kiire,” vastab mees. „Järgmine kord!”

Mõne aja pärast on lapsel vaja uut mähet ja naine kutsub uuesti meest. Mees on üllatunud:

„Ma pidasin silmas järgmist last!”

„Kes on lapse isa?” küsitakse noorelt emalt.

„Jaan.”

„Aga perekonnanimi?”

„Nii head tuttavad me ka ei olnud.”

Noore isa blogist:

„Täna öösel sain aru, et uni on parem kui seks!”

Naine soovib vastsündinut registreerida.

„Ta on mul juba neljateistkümnes,” seletab ta ametnikule.

„Väga hea,” vastab see. „Kuidas teie nimi on?”

„Tamm.”

„Kas teie mees on samuti Tamm?”

„Ta ei ole mu mees.”

„Tähendab teie lapse isa ei ole teie abikaasa?”

„Jah. Ta on kõigi mu laste isa, aga me pole abielus.”

„Imelik. Neliteist ühist last, aga te pole temaga abielus.”

„Ta lihtsalt ei meeldi mulle mehena!”

„Seosetu kõne? Seisad vaevu jalgel? Ei suuda pudelita uinuda? Ära muretse, sa oled vaid kuus kuud vana ...”

Naine sünnitab esiklapse. Mõne aja pärast tulevad sugulased-tuttavad varrudele. Et poissi kurja silma eest kaitsta, tõstavad vanemad hälli pimedasse toanurka ja peidavad lapse asemel teki alla vana koera. Naabrinaine Maali ei saa aga oma uudishimu kuidagi tagasi hoitud, hiilib hälli juurde, kergitab tekinurka ja hüüab valjusti:

„Andku jumal talle tervist! Poiss on nagu isa suust kukkunud!”

Juku ema sünnitab kolmikud. Naabrid uurivad Jukult:

„Mis siis poistele nimeks pandi?”

„Kui ma isast telefonis õigesti aru sain, siis Neetud, Lugu ja Raisk.”

Üks tuttav teisele:

„Ma sain alles täna aru, et ma ei ole laste saamiseks valmis. Ma lihtsalt ei talu seda igaöist röökimist!”

„Sul oli pere juurdekasv või? Poiss või tüdruk?”

„Poiss. Juba kuu vanune.”

„Siis tuleb veel ainult veidi kannatada. Poisid karjuvad neljakuuseks, tüdrukud 40-aastaseks saamiseni.”

Vestlevad kaks sõbrannat.

„Kui ta mu ellu ilmus, olin õnnest segane! Unistasin muudkui sellest, kui hea meil koos on. Kuidas ta mind iga päev rõõmustab, kui hea on temaga ...”

„Ja kuidas on?”

„Ah et mis on?! Puhas alandus! Mina pakun talle ainult parimat, aga tema ... Algul karjub mu peale, siis õgib end täis, röhitseb ... Pärast seda aga tõmbub endasse, vedeleb niisama, jõllitab tuimalt ühte punkti. Minu poole isegi ei vaata! Vahel juba mõtlen, et miks ma seda kõike üldse talun!”

„Njaa ... Mul on väga kahju. Kas sa lahutada ei taha?”

„Mitte praegu! Poiss on ju kõigest kaks kuud vana!”

Kaks sõbrannat räägivad oma lastest.

„Minu poiss mind öösiti enam ei sega. Nagu ta ärkab ja nutma hakkab, laulan ma talle kohe unelaulu.”

„Mina tegin enne täpselt samuti, aga naabrid ütlesid: „Kuule, Mari, las ta parem karjub.””

Sõber räägib tulevasele isale:

„Kui su poeg sünnib, käed rusikas, saab temast varas. Aga kui käed ei ole rusikas, siis saab temast aus ja hea inimene.”

Poeg sünnib, käed rusikas.

„Tee käed kohe rusikast lahti!” karjatab isa.

„Tasa, paps, ära karju!” vastab poeg sosinal. „Ma panin arstilt sõrmuse pihta, pärast jagame.”

Vastsündinu käsib ämmaemandal isa enda juurde kutsuda. Poiss tonksab isale näpuga pähe ja küsib:

„On sul niimoodi hea?!”

Juku kuulab oma äsja sünnitusmajast koju jõudnud venna lalinat, läheb siis ema juurde ja küsib:

„Oled sa ikka kindel, et ta on eestlane?”

Külaline pererahvale:

„Küll teil on armas tita! On ta poiss või tüdruk?”

„Me mehega pole seda veel otsustanud,” vastab ema.

Kaks last räägivad oma vastsündinud vennakesest:

„Ma ei saa aru, miks ta küll kogu aeg nutma peab?!”

„Miks ta siis nutma ei peaks? Tal pole ju juukseid ega hambaid ja jalad on nii nõrgad, et ta ei suuda isegi püsti tõusta.”

Naine palub perekonnaseisuametis oma poja sünni registreerida.

„Mis te talle nimeks panete?” küsib ametnik.

„Dollar.”

„Kuulge, see ju ei sobi!” protesteerib ametnik.

„Kuidas ei sobi? Aga mul on juba kaksikud – Mark ja Frank!”

Isa vaatab ristsetel oma vastsündinud poega ja hüüab:

„Aga nüüd, kallid külalised, tuleb Kinder Surprise!”

„Mis, mänguasi šokolaadis?!” imestab keegi.

„Ei, šokolaad mähkmetes!”

Vanemad tahavad oma lapsele nimeks panna Juhan.

„See nimi on juba võetud,” teatab neile ametnik. „Sarnastest nimedest on vabad veel Juhan2018, _Juhan_, Juhan-19 ja Juhan@Juhan.”

„Kas teil lapsi on?” küsib ametnik mehelt.

„Ei.”

„Aga teie passis on ju kirjas, et on.”

„Need pole lapsed, need on parasiidid.”

Prantsuse beebi emale:

„Madam, palun pange õhtuks valmis mõlemad rinnad – ma õhtustan sõbraga!”

Lapsevankrist kostab vali kisa. Noor isa kiigutab närviliselt vankrit.

„Rahu, Jaan! Jaan, ole rahulik!” keelitab ta.

Mööduv tädike vangutab pead:

„Te ju näete, et sellest pole mingit kasu – laps röögib veel valjemini!”

„On küll kasu,” vastab isa. „Jaan olen nimelt mina!”

Hoidja on ühte lapsevankrisse kõrvuti pannud kaks last: poisi ja tüdruku. Äkki pistab tüdruk kisama:

„Appi! Vägistatakse!”

Poiss vaatab teda hetke kahtlustava pilguga ja ütleb siis:

„Mis sa kisad, ole vait! Keegi ei vägista sind! Sa oled ennast lihtsalt oma lutile peale pööranud!”

Poe ees seisab lapsevanker, milles istub vanduv Juku.

„No kuradi pask, miks see neetud ilm nii palav peab olema, raisk!”

Mööduv vanamees küsib:

„Kuule, poiss, kus su ema on? Kas ta tõesti lubab sul niimoodi ropendada?”

„Mul polegi ema,” vastab Juku. „Ja mul oleks sulle kah üks küsimus. Käia oskad?”

„Oskan.”

„Siis käi põrgu!”

Keegi vanatädi vaatab huviga lapsevankrisse ja kõnetab siis ema:

„Kui toredad kaksikud! Kas mõlemad on poisid?”

„Ei, ainult vasakpoolne,” vastab ema, „paremal on melon!”

„Proua, teil on nii veetlevad kaksikud!” märgib mööduja.

„Mis te nüüd!” vastab ema. „See on tegelikult üksainus poisike, aga ta on väga närviline ja tõmbleb vahetpidamata.”

Naaber peatab Juku.

„Ma kuulsin, et su ema tõi sünnitusmajast kaksikud. On nad poisid või tüdrukud?”

„Üks on poiss ja teine tüdruk,” vastab Juku. Jääb siis hetkeks mõttesse ja lisab: „Aga võibolla oli ka vastupidi ...”

Mees tuleb töölt. Naine võtab teda rõõmsalt vastu:

„Meie maimukesel tuli täna esimene hammas!”

„Vahva!” hüüatab mees.

„Ja ta tegi ka oma esimesed sammud!”

„Imetore!”

„Aga kui ta esimesi samme tegi, siis ta kukkus ja murdis oma esimese hamba.”

„Oi-oi-oi!”

„Aga kui ta oma esimese hamba kaotas, siis ütles ta oma esimese sõna!”

„Tubli!”

„Kui sa vaid teaksid, mis sõna see oli!”

„Ja kes on lapse isa?” küsib sotsiaaltöötaja.

„Mu jumal,” sosistab noor ema.

„Kuulge, tütarlaps, seda ei jää nüüd küll keegi uskuma!”

Sõbrad omavahel:

„Kuidas su poeg elab?”

„Lausa suurepäraselt! Mida päev edasi, seda rohkem sarnaneb ta minuga.”

„Jumal hoidku! Ega ma teda äkki millegagi aidata ei saa?”

Naine kohtab lapsevankrit lükkavat sõbrannat.

„Ta on sul nii oma isa nägu!”

„Seda minagi, aga mees arvab, et poiss on tema nägu,” vastab sõbranna.

Naine jalutab lapsevankriga. Tema sõbranna tuleb vastu ja imetleb beebit:

„Kui armas lapsuke ja nii väga su mehe nägu!”

„Ah nii?” vastab naine. „See on meie naabrinaise laps.”

Sõbrannad omavahel:

„Minu väike poeg on oma ea kohta väga hästi arenenud. Ta oskab oma nime juba mõlemat pidi öelda.”

„Ja mis ta nimi on?”

„Tiit.”

Kaks sõbrannat saavad üle pika aja kokku, ühel laps vankriga kaasas.

„Oi, kui kena poiss sul, aga ta pole üldse su mehe moodi!”

„On küll! Kui sa vaid kuuleks, kuidas ta kisama pistab, kui tal pudel käest ära võtta!”

„See on minu pesamuna Juku,” teatab isa uhkelt oma külalisele. „Mis te arvate, kelle nägu ta on?”

„Pole aimugi,” vastab külaline, „ma tunnen siin alles väheseid.”

Tädi: „Küll teie Juku on isa nägu!”

Ema: „See tuleb viletsast valgusest, muidu on tal väga tark nägu.”

Lapsevankris lebavad Juku kõrval ajalehed.

„Oi, missugune andekas poiss!” hüüatab mööduv vanaproua. „Kas ta tõesti loeb juba ajalehti?”

„Mis te nüüd! Ega ta mingi imelaps ole,” vaidleb Juku ema vastu. „Esialgu lahendab ta ainult ristsõnu.”

Kaks ema omavahel:

„Kas teie laps oskab juba rääkida?”

„Oh jaa, me õpetame teda juba vait olema.”

Sülelapsega naine kohtub vanglaväravate ees oma mehega, kes on varguse eest saadud kolm aastat ära istunud.

„Kas see on sinu laps?” küsib mees.

„On küll, ja kui sa ennast hästi üleval pead, võib ta ka sinu oma olla.”

„Kas on tõsi, et sa võtsid endale kahekuise lapse kasulapseks, pealegi veel Inglismaalt?” küsib üks sõber teiselt.

„On küll,” vastab see. „Me võtsime ta naisega keeleõppimise eesmärgil.”

„Kuidas nii?”

„Kui ta ükskord rääkima hakkab, siis õpime tema käest inglise keele selgeks.”

Kolm naist vaatavad naeratades lapsevankris lamavat imikut.

„Sellest saab kindlasti sportlane,” lausub üks. „Vaadake, kui jõuliselt ta kätega vehib.”

„Poisist tuleb hoopis teadlane, vaadake, kui targad silmad tal on,” ütleb teine.

„Mina arvan, et temast saab peaminister,” sõnab kolmas. „Lasi ennast täis, aga vaat kui uhkelt pead hoiab!”