Читать книгу Valge öö - Ernst Enno - Страница 7

See igatsus täna on suruvalt suur,

Ei kõrrestki saart ega randa,

Siin mure, sääl mure, sest tunnete puur,

Nii südames ikka kanda.

Sest alati helin ja süvenev sõud,

Sest laialilaotud tiivad,

Sest alati raskus ja janunev põud,

Sest rajad, mis ringi kõik viivad.

Üks lilleke kasvab öö tumedal raal,