Читать книгу Valitud värsid - Ernst Enno - Страница 16

Ja üle öö sa seisatad kui mõttes,

Su juukseid katab hõbemeelne luul -

Ei, sa ei pilla enam, sõber tuul,

Su meeles kõik on õndsas kokkuvõttes.

Ja imelikult õitseb siis su mure -

Kesk tööd ja vaeva puhkes sinu koit,

Kesk ööd sa seisad, ise oma loit,

Ja tead, et su armastus ei sure.

Üks õnn nii jõudis kuskil oma randa -

Sest südametes hõõge siin ehk sääl -