Читать книгу Kuu lühiajalugu - Fatoumata Kebe - Страница 5

Ta helendab pimeduses.

Kuu on meie unistuste peegel, meie lootuste kuma ja hirmude vari. Ta on meie kujuteldav kaksik, esimene taevakeha, mida esimesed inimesed nägid, esimene, mille nad avastasid. Teda on vaid üks ja ta on üksik: Kuu on Maa ainuke looduslik kaaslane. Ja Maa on Päikesesüsteemi ainuke planeet, millel on vaid üks kaaslane.

Kuu on kahekordselt unikaalne.

Tema koht on loomulikul viisil saanud keskseks. Kui Johannes Kepler (1571–1630), üks esimesi astronoome, kes võttis omaks poolaka Mikołaj Koperniku (1473–1543) hüpoteesi, et Maa on vaid planeet, mis tiirleb ümber Päikese, tahtis uurida tähti, kasutas ta Kuud nagu etaloni. Ta selgitas taevakehade liikumist Kuu liikumise kaudu. Sellele tiirlevale objektile andis ta nimeks satelliit, mis tuleneb ladinakeelsest sõnast satelles, tõlkes valvur või saatja.

Saatja ja valvurina tiirleb Kuu ümber Maa. Ta on alati seal, isegi siis, kui me teda ei näe, on ta meie ainulaadsuse ainuke ja pidev tunnistaja. Me oleme Päikesesüsteemi ainsad olevused, kes elavad ainulaadsel planeedil, millel on üksainuke looduslik kaaslane.

Kuu ei ole planeet, sest ta tiirleb ümber Maa, mis ise on planeet.

Maa on planeet, sest ta tiirleb ümber ühe tähe, mida me nimetame Päikeseks.

Kuu on vaid satelliit, mille arenemist planeediks takistas Maa. Seetõttu on nende vahel erilised suhted.

*

Alguses oli kõik koos, kokku surutud maailmaruumi ühte punkti. Siis leidis aset sündmus, mida me nimetame Suureks Pauguks.

See väljend viib mõtted plahvatusele, mida saadab hirmus lärm. Ometi ei olnud mingit pauku, mingit heli, mitte midagi. Heli on laine, õhus leviv võnkumine, ja laine vajab enamasti levimiseks keskkonda. Võtke kivi ja visake see järve. Te näete, kuidas vees tekib ja liigub edasi laine. Võtke teine kivi ja visake see maha. Te ei märka midagi, kuigi maapinnaga kokkupuutel tekkivad lained levivad pinnases edasi. Helilaine saab levida vaid vedelikus, tahkes aines ja õhus. Maailmaruumis õhku pole, seal on tühjus, ei mingit müra. Suur Pauk toimus kõrvulukustavas vaikuses.

Vaikne plahvatus.

XVII sajandi keskel tegi Pascal oma teoses „Pensées“^[1.] märkimisväärse avalduse: „Nende lõpmatute ruumide igavene vaikus kohutab mind.“

Väljendi Suur Pauk leiutas XX sajandi keskel inglise astrofüüsik Fred Hoyle. See oli mõeldud naljana, kummutamaks Fridmani kosmoloogilise standardmudeli teooriat (1922), aga sai ka nimeks ühele BBC programmile aastal 1949. Rohkem kui kuuskümmend viis aastat hiljem kasutatakse terminit Suur Pauk ikka veel, tähistamaks meie universumi algushetke.

Laine igavene levimine keskkondades jääb alati kõrvulukustavaks ja kohutab mind.

*

Alguses oli gaas. Universum oli täis gaasi, mis koosnes vaid vesinikust ja heeliumist. Nende kahe keemilise elemendi alusel moodustusid teised esmased aatomid, mida palju hiljem leidub inimkehas ja millest mõned tekkisid tähtede suremisel.

Me oleme seega tähtede tolm.

Vesinik on üks kahest elemendist, mida sisaldab vesi. Hydro^[2.] – vesi, gennao^[3.] – sigitama. Nagu teame, koosneb meie keha peamiselt veest, vedelikust, mis võimaldab transportida toitaineid rakkudesse ja viia samadest rakkudest ära laguained; iga täiskasvanud inimese kehast moodustab 65 protsenti vesi, see teeb oma nelikümmend liitrit.

Teame ka, et vesi on elu allikas. Tema olemasolu mõnel teisel planeedil on tunnistuseks, et seal võib olla elu. Kui aga pole vett, pole ka elu. Seepärast otsitakse vett ja elu Marsil, seepärast ollakse pettunud, et Kuul pole vett, kuigi tema pinnavormide nimetustes on igasuguseid järvi ja meresid. Mul on rõõm viia teid kohe sinna seiklema.

Inimkehad sisaldavad vett. Aga neis on ka heeliumi, haruldast gaasi, väärisgaasi, nagu ütlevad füüsikud. Heelium on saanud oma nime kreekakeelsest sõnast helios, mis tähendab päikest. Niisuguse nime sai ta 1869. aastal prantsuse astronoomilt Pierre Jules Janssenilt, kui too Päikest uuris.

Seega me koosneme veest ja päikesest.

Ja kõik see viib meid Kuu juurde. Tema ajaloo juurde. Aga kõigepealt lubage mul teile rääkida tähtedest. Te näete, et nad jutustavad taevakehast nimega Kuu juba mitu miljonit aastat enne tema sündi.

1 „Mõtted”. (Siin ja edaspidi tõlkija märkused.) [ ↵ ]

2 Ladinakeelne sõnaliide tähendusega „vesi” või „vee”. [ ↵ ]

3 Piibli termin sigitamise või tekitamise kohta. [ ↵ ]