Читать книгу Kuu lühiajalugu - Fatoumata Kebe - Страница 6

„Rahvas, kes ei tunne oma minevikku, päritolu ja kultuuri, on nagu puu, millel pole juuri,“ kirjutas panafrikanismi aktivist Marcus Garvey (1887–1940), kellele Bob Marley avaldab austust oma kõige ilusamas albumis „Exodus“.

Tunda oma minevikku, päritolu ja kultuuri tähendab ennekõike oskust silmitseda ja uurida taevast. See tähendab võimalust vaadelda Kuud ja tähti ilma selleta, mida nimetatakse vaatevälja moonutavaks valgusreostuseks. Ja isegi siis ei näe te suurt midagi meie ajaloost. Miljarditest meid ümbritsevatest tähtedest vaid umbes kolme tuhandet saab näha palja silmaga.

Lisaks kõigele tuleb neid vaadelda teatud tingimustel, vaid loomuliku valguse keskkonnas. Keskmise suurusega linnas saab näha vaid sadakond tähte.

Tänapäeva inimene on kaotanud suure osa oma pärandist. Ta on unustanud tähed, ta ei vaata ei neid ega Kuud. Ta kulgeb pead tõstmata. Ta ei näe taevakehasid. Ta on umbes nagu tobuke Hiina muinasjutus, kes osutab Kuule ja vaatab oma sõrme.

Ometi moodustab tähtede ja Kuu ajalugu märkimisväärse osa meie ajaloost. Tähed kuuluvad meie perre.

Me klassifitseerime neid perekondade, käitumise ja heleduse järgi, aga ka nende temperatuuri ja eluea järgi. On noori ja vanu, kääbuseid ja hiiglasi. Nende sugulussuhted määrab nende arengulugu, nende elu.

Suurema osa oma elust (mida nimetatakse peajadaks) veedab täht korrapärases rütmis vesinikku heeliumiks muutes. See toimub tähe südamikus. Vesinik on tähe kütus ja kui suurem osa sellest on põlenud heeliumiks, pööratakse tähe elus uus lehekülg. Täht näeb, kuidas ta ülesehitus muutub ja laiali valgub. Ta südamik tõmbub kokku ja põhjustab soojenemise. Temperatuuri tõus vallandab heeliumi muundumise järgmiseks elemendiks – süsinikuks. See reaktsioon soojendab piirkonda tähe südamiku ümber. Kogu tähe temperatuur tõuseb, südamikulähedane vesinik muundub heeliumiks. Uute energiaallikate tõttu tähe ümbris paisub. Temast saab taevakeha, mida nimetatakse punaseks hiiuks.