Читать книгу Enesetapuklubi - Gayle Wilson - Страница 5

Tänan sind, et võtsid kätte “Enesetapuklubi”. Ma olin kaua aastaid keskkoolis õpetaja ja olen töötanud paljude väga andekate õpilastega. Pole midagi toredamat, kui suhelda nende tarkade, innukate, lõbusate ja armsate lastega. Hoolimata sellest, et olen kirjutanud üle neljakümne romaani, pean ma ennast ikkagi eelkõige õpetajaks.

See raamat kirjeldab õpetajate ja õpilaste vahelisi suhteid, samuti sõprust õpetajate siseringis. Uskuge mind, selle loo pahategijad ja ebameeldivad kohad on kõik väljamõeldis, kuid ülejäänu põhineb aastaid kestnud kogemustel – õpetamisrõõmul, seltsimehelikkusel, nõudlikkusel, mida see elukutse vajab, tööl, mis on kõrgeim kutsumus. Ma loodan, et te heidate meelsasti pilgu sellesse maailma, mis on põnev ja huvitav.

Alustasin raamatut mõttega “mis oleks, kui...”. Andekates lastes on palju sarnast. Neid vaevavad ühesugused alaealiste mured ning nad reageerivad asjadele enam-vähem samamoodi kui nende eakaaslased. Ma mõtlesin sellele, milleks on võimeline väärale poole arenenud kõrge intellekt ja mis toimuks siis, kui paheline geenius tegutseks mõnes lõunaosariigi väikelinnas – veelgi täpsemalt – keskkoolis. Ma lisasin loole tubli annuse teismeliste käitumist, mida võis peaaegu iga päev meedias kuulda ja näha, ning nii sündiski “Enesetapuklubi”.

Ja kuigi selle raamatu andekad lapsed on tõepoolest kurjad geeniused, esineb selles ka pühendunud õpetaja, kes teeb täpselt seda, mida peab tegema – kaitseb oma õpilasi ja seisab nende eest. Ma loodan, et te elate kaasa tema ja kogenud politseiniku püüetele lahendada mõistatus ja trotsida ohte, mis on selle loo mõte.

Nautige lugemist!

Teie Gayle Wilson.