Читать книгу Abielu Rosiega - Graeme Simsion - Страница 5

Mu ema laupäevaõhtune Skype’i-kõne Sheppartonist saabus kavakohaselt kell 19.00 New Yorgi suveaja järgi; 9.00 Ida-Austraalia vööndiaja järgi.

Perekonna rauapood püsis pinnal; minu vend Trevor peaks rohkem väljas käima ja endale Rosie-taolise tüdruku leidma; mu onu paistis paranevat, jumal tänatud.

Võisin emale kinnitada, et minul ja Rosiel läheb hästi, tööl läheb samuti hästi ja igasugune tänu mu onu paranenud väljavaadete eest tules suunata pigemini arstiteadusele kui jumalusele, kes eeldatavasti oli lasknud mu onus vähil areneda. Ema selgitas, et ta kasutas lihtsalt üht ütlust, mitte ei esitanud teaduslikku tõendit sekkuva Jumala kaitseks, Jumal hoidku, mis on samuti lihtsalt ütlus, Donald. Meie vestlused ei olnud kolmekümne aasta jooksul kuigivõrd muutunud.

Õhtusöögi ettevalmistamine oli ajanõudlik, kuna sušiliuale kuulus märgatav hulk komponente ja ajaks, kui Rosie ja mina lauda istusime, ei olnud ma ikka veel Gene’i puudutavat informatsiooni edastanud.

Ent Rosie tahtis rääkida rasedusest.

„Ma vaatasin veebist järele. Tead, beebi ei ole isegi mitte veel sentimeetri pikkune.”

„Termin beebi on eksitav. See ei ole blastotsüstist veel kuigivõrd edasi arenenud.”

„Ma ei kavatse seda blastotsüstiks kutsuda.”

„Embrüo. Ta ei ole veel loode.”

„Tähelepanu, Don. Ma ütlen seda ainult korra. Ma ei taha kuulda nelikümmend nädalat tehnilisi kommentaare.”

„Kolmkümmend viis. Rasedusaja alguseks arvestatakse tavapäraselt kaks nädalat enne eostust ja meie arvamuse järgi toimus see sündmus kolm nädala tagasi, järgnedes filmi „Puhkus Roomas” imiteerimisele. Mis peab saama kinnituse meditsiinieriala professionaalidelt. Kas oled arsti juurde aja kinni pannud?”

„Ma sain rasedusest teada alles eile. Igal juhul minu jaoks on see beebi. Potentsiaalne beebi, selge?”

„Beebi uusarendusena.”

„Nii.”

„Suurepärane. Niisiis võib viitesõnaks olla Beebi Uusaren-Dusena. B.u.d.”

„Bud? Kõlab nagu seitsmekümne viie aastane mees. Kui ta on poiss.”

Sugu kõrvale jättes on statistilistelt tõenäoline, et Bud jõuab seitsmekümne aasta vanuseni, eeldades, et areng ja sünd on edukas ning keskkonnas, millel statistika põhineb, ei toimu suurt muutust nagu näiteks tuumaholokaust, seda liiki meteoriit, mis põhjustas dinosaurust väljasuremise…”

„… isa, kes surnuks räägib. Ikkagi on see mehenimi.”

„Ühtlasi taimeosa nimi[1.]. Lille eelkäija. Lilli peetakse feminiinseteks. Sinu nimel on seos lilledega. Bud on täiuslik. Lillede paljunemismehhanism. Rosebud, roosipung. Rosie-bud…”

„Olgu, olgu. Ma mõtlesin, et beebi, tulevikus rääkides, võiks magada elutoas. Kuni me leiame endale suurema koha.”

„Loomulikult. Me peaksime ostma Budile välivoodi.”

„Mida? Don, beebid magavad hällis.”

„Ma mõtlesin hilisemale ajale. Kui ta on voodi jaoks küllalt suur. Me peaksime ühe juba nüüd ostma. Et oleksime ette valmistatud. Me võime homme minna voodikauplusse.”

„Meil ei ole veel voodit vaja. Meil ei ole isegi hälli vaja veel tükk aega osta. Ootame parem, kuni teame, et kõik on korras.”

Ma valasin välja selle õhtu viimase Pinot gris’ ja soovisin, et pudelis oleks rohkem olnud. Vihjamine ei viinud mind kuhugi.